1. ARVUTI TÖÖVAHENDINA 20.09.2007

2. Esitlus 1.oktoober – esitlus valitud USA osariigi kohta (20% hindest) Kas kõikidel on teema olemas?

3. Nõuded esitlusele Taust Efektid lehevahetusele Efektid tekstile (et oleks ilus vaadata) Pildid Ajastus (reaalne!) Õigekiri!

4. Esitluse koostisosad: Tiitelleht (pealkiri, nimi ja rühm) Üldandmed osariigi kohta Asukoht (paiknevus mandri suhtes) Vaatamisväärsused ja muu huvitav info Pildid (soovitavalt 10-15, minimaalselt 5) Kasutatud kirjanduse täpne loetelu (soovitavalt 2 allikat)

5. Esitamisviisid IVA veebilaud Link üleslaetud failile WS FTP LE FileZilla Faili saatmine elektronkirjaga (-3 punkti)

6. 1. variant - IVA Kursusele registreerimine Veebilaud lisada oma pilt lisada link www.tlu.ee/~kasutajanimi 1. oktoobriks lisada esitluse fail

7. 2. variant – lingi saatmine Faili üleslaadimine Lingi saatmine Teema “ATV esitlus” Sisu: Täpne link Oma nimi Rühmatunnus

8. 3. variant – faili saatmine Teema “ATV esitlus” Sisu: Oma nimi Rühmatunnus Faili nimi kujul: eesnimi_ryhm

9. Arvuti mälu ühikud “ Minu arvutiõpik” I osa S. Solovjov, A. Andašev Tallinn 2005

10. Arvuti mälu ühikud Arvutites on kasutusel kahendsüsteem, st kogu arvutis olevat informatsiooni kirjeldatakse kahe numbri, 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nime bitt (b). Bitt on arvuti mälu kõige väiksem ühik. Bittidel põhinevat süsteemi kutsutakse kahendsüsteemiks, sest igal arvujärgul saab olla ainult kaks väärtust.

11. Kahendsüsteem 0 – 0000 8 – 1000 1 – 0001 9 – 1001 2 – 0010 10 – 1010 3 – 0011 11 – 1011 4 – 0100 12 – 1100 5 – 0101 13 – 1101 6 – 0110 14 – 1110 7 – 0111 15 – 1111

12. 01010101

13. Run  Calc

14. Arvuti mäluseadmete ja andmete mahu kirjeldamisel kasutatakse palju suuremaid ühikuid: b - bitt 1 B = 8 b B - bait 1 KB = 1024 B KB - kilobait 1 MB = 1024 KB MB - megabait 1 GB = 1024 MB GB - gigabait