Vaba tarkvara ning tarkvaralitsentse tutvustav loeng Tallinnas Arte Gümnaasiumis 26.10.07

1. Elu on kirju. Ka arvutis. Kaido “Kakk” Kikkas õpetajate õpetaja :) kakk@kakupesa.net Tallinna Arte Gümnaasium 26.10.07

2. Mida tavainimene arvutiga teeb? Õpsid ja muud kännud: kirjutavad tekste, teevad tabeleid loevad Delfist uudiseid topivad hindeid arvutisse (suure hädaga) Noored: rate! (mõnel Orkut või MySpace ka) MSN WoW natuke koolitöid

3. Tarkvara? Ah programmid? Need tulid arvutiga kaasa Vahel tõmban Torust või saan naabrikutilt Litsentsid...? Kas see on mingi paragrahvijura? Keda see kotib? Paljugi mis räägitakse – kõik kopeerivad niisama. Nagunii nendest litsentsidest keegi aru ei saa!

4. Tuleb onu Billi väike abiline: “ Sina ei tohi programme, musa ja muud kraami netist sikutada! Kui nii teed, oled päh-päh, pätt, piraat ja pahalane ning me paneme su kinni!” Kas siis kõigi programmide eest peabki hirmsat pappi maksma? (Billi abimees noogutab innukalt)

5. Bzzzt! Vale! Tegelikult kõige eest maksma ei pea Arvutit saab kasutada ka programmide eest mitte sentigi makstes (juuresoleval pildil olev tegelinski teeb seda viimased 7 aastat) Asine arvutikasutaja võiks selles vallas natuke orienteeruda

6. Maailm on kirju ... ka arvutimaailm Vanadel Aegadel (siis, kui loomad veel rääkisid ning aasta siis oli 65) oli tarkvara päris tasuta Tasuliseks muutus suur osa tarkvara alles siis, kui onu Bill suureks ja rikkaks sai (umbes 1980)

7. Vanad Ajad: häkkerid “ Häkker” ei tähenda arvutipätti – nii nimetavad ajalooliselt end Tõsised Tegijad (pätte nimetatakse kräkkeriteks) (Kodulugemist: Kuidas saada häkkeriks http://www.kakupesa.net/hacker/ ) Palju ilusaid asju on valmis tehtud ka lihtsalt huvi pärast – ning Interneti lai levik võimaldab teha väga suuri asju ka oma lõbuks

8. Aga me pidime tarkvarast rääkima On olemas mõisted nagu ärivara (“kommertstarkvara” on ebatäpne) jaosvara vabavara vaba tarkvara Ainult esimene neist on otseselt tasuline

9. Lühiülevaade: ärivara Tarkvara, mille eest tuleb maksta ning mida ei tohi edasi levitada ega muuta. Siia kuulub enamik Microsofti ja ka Apple'i toodangut Kontrollimehhanismid on läinud rangemaks, sageli teatab programm ise tootjale loata kopeerimisest Seadused on kohati jaburad – aga jaburat seadust ei saa muuta seda pidevalt rikkudes!

10. Lühiülevaade: jaosvara Tüüpiliselt väiksemad programmid, mida võib vabalt paljundada ning lühemat aega (~1 kuu) ka tasuta kasutada. Seejärel nõutakse registreerimist ja maksmist. On üks levinumaid litsentsirikkumiste allikaid – tihti kasutatakse üle lubatud aja

11. Lühiülevaade: vabavara Programmid, mida võib tasuta kasutada ja ka kopeerida, kuid mitte muuta (N: IE, MS Live Messenger). Võib esineda kitsendusi (N: ärikeeld), samuti võib “hea elu” suvalisel ajahetkel otsa saada ning programm muutub tasuliseks Kust saab? N: http://www.tucows.com Tähelepanu: vabavara ja vaba tarkvara on kaks täiesti erinevat asja!

12. Lühiülevaade: vaba tarkvara Tarkvara, mille kasutajale on antud neli põhiõigust: kasutada mistahes otstarbel paljundada ja uurida (=> avatud programmikood, ingl k. Open Source) muuta muudetud kujul samadel tingimustel edasi anda NB! Enamasti, kuid mitte alati tasuta

13. Mille poolest hea on tihti tasuta võib vabalt anda naabripoisile proovida saab uurida ning seeläbi ise IT-värki õppida võimalik ise täiendada või vigu parandada

14. Mõned hästituntud näited veebilehitseja Mozilla Firefox kontoripaketid OpenOffice.org ja Scribus graafikapaketid GIMP ja Inkscape meediamängija Mplayer suhtlusprogrammid Pidgin ja aMSN ~ 150 eri varianti Linuxi süsteemist

15. Aga mismoodi nad siis raha teenivad? Põhiliselt teenustega – isegi kui programm levib tasuta, saab teenida raha selle pakendamise (ka tasuta programmi võib müüa – kes on Eviani ostnud?), valmislahenduste (maksa mulle 200 krooni, ma installin sulle Linuxi ära), koolituste, õppematerjalide jpm pealt. Kuna asi ise levib tasuta, on kliente ka rohkem!

16. Natuke ajalugu ka u. 1945 – esimesed elektronarvutid 1969 – Internet (jah, see on nii vana!) 1976 – Microsoft; ärivara esiletõus 1983 – GNU projekt: vaba tarkvara 1991 – Linux, hiljem ka BSD Unixid 1995 - LAMP-serveritarkvara 2000 ... vaba tarkvara lai levik

17. Prooviks järgi? Tasub kindlasti Seni Windowsi kasutanutel tasuks esimese sammuna proovida vabasid rakendusi Windowsi peal – saab ka nii, et ainus tasuline asi arvutis on Windows Süsteemi vahetamine (näiteks Linuxile kolimine) tahab mõnevõrra harjumist

18. Paar turvamärkust Microsoft ei anna ebaseaduslikele süsteemidele enamikku uuendusi => hea märklaud pättidele => palju suurem probleem Kinnise koodiga Windowsi vabavara seas võib olla pahalasi (stiilis “tõmba endale ise vesi peale!”) - vaba tarkvara juures seda probleemi pole, kuna huvilised saavad koodi ise kontrollida. Korra sigatsenud autorit hiljem ei usaldata

19. Linux? Miks tasub kaaluda: täiesti tasuta, vabatarkvaraline süsteem pahavara praktiliselt puudub tarkvara paigaldamine/uuendamine on reeglina lihtsam kui Windowsis Hoiatuseks: mõnigi asi käib teisiti (BMW pole ka Lada!) osa ärivara (sh mitmed uued mängud) on saadaval üksnes Windowsile

20. Kuhu võiks vaadata? FSF vaba tarkvara kataloog: http://directory.fsf.org Vaba tarkvara Windowsile: http://osswin.sourceforge.net (veidi vana) Open Source List: http://www.opensourcelist.org Open Source for Win: http://www.opensourcewindows.org Open Source for Mac: http://www.opensourcemac.org DistroWatch (erinevad Linuxi variandid): http://distrowatch.com Ubuntu Linux (levinuim laiatarbe-Linux viimastel aastatel): http://www.ubuntulinux.org – põhileht http://www.ubuntuguide.org – paigaldamise õpetus http://www.ubuntuforums.org – abiküsimise koht

21. Tänud kuulamast!