Prototroni tegevjuht Siim Lepisk käsitleb oma loengus praktiliste näidete varal:
• Startup-elukaar ja Eesti startup-ökosüsteem – kuidas saab ideest edukas ettevõte?
• Mis teeb startupi investori jaoks atraktiivseks?
• Checklist – kuidas ideed hästi defineerida ja müüa?
Prototroni tegevjuht Siim Lepisk käsitleb oma loengus praktiliste näidete varal:
• Startup-elukaar ja Eesti startup-ökosüsteem – kuidas saab ideest edukas ettevõte?
• Mis teeb startupi investori jaoks atraktiivseks?
• Checklist – kuidas ideed hästi defineerida ja müüa?
BeWise loeng 3. märtsil TTÜs: Kuidas oma ideega investorite huvi äratada?JCI Tallinn BeWise
Aastatel 2017-2020 on Eesti turule tulemas juurde üle 100 miljoni euro investorite raha varajase ja kasvufaasis startupide kasvatamiseks. Loengus keskendume sellele, mida peab täna tegema, et saada osa sellest ning oma tehnoloogiaettevõte kiirelt kasumlikuks kasvatada?
Siim Lepisk rääkiski meile asjast praktiliselt ja sellest, mida investorid ootavad ning kuidas oma ideed võimalikult hästi kirjeldada.
Loengu jooksul rääkisime ka sellest, kuidas alustada, kust saada raha, statistikast ja saate vastused tekkinud küsimustele.
Siim Lepisk on pool oma elust veetnud infosüsteemide ja e-turunduse projektide elluviimisega. Prototroni tegevjuhina otsib ta uusi Eesti edulugusid, et aidata neid esimese prototüübi valmistamisel ning maailmavallutavate plaanide elluviimisel. Prototron pakub startup-idele rahastust ja mentoreid, coachingut ning igakülgset kasvutuge.
BeWise projekti eesmärk on pakkuda Eesti kõrgharidusele lisaväärtust, aidates Eesti kõrgkoolidesse vahendada praktikutest külalislektorid.
Rohkem infot BeWise projekti kohta:
http://bewise.jcitallinn.ee või www.facebook.com/jci.bewise
Programmi elluviimise tulemusena toimib Tallinnas koostöös riiklike programmide ja meetmetega kõiki ettevõtte arenguastmeid hõlmav terviklik toetuste ja tugiteenuste süsteem ettevõtluse arendamiseks, mille rõhuasetused arvestavad linna ettevõtluskeskkonna arengut ja eripärasid.
Eesmärk: Tallinna ettevõtetele arenguks senisest oluliselt paremate võimaluste loomine ning seeläbi Tallinna kui linna ja regiooni konkurentsivõime suurendamine Põhjendus: panus Tallinna arengusse märkimisväärne, kiire tootlikkuse ja turgude kasv, arengu mõju teistele majandustegevustele olulise tähtsusega
uued töökohad säilivad vähemalt kolme aasta jooksul alates nende loomise päevast uus töötaja ei tohi omada taotleja äriühinguga varasemat töölepingut uueks töökohaks ei loeta töökohta, mis on loodud teise äriühingu omandamise või ülevõtmise teel Tuleb messitoetus, mis on ainus jooksev toetus.
koolituse läbiviijale makstav tasu; koolitusel osaleja majutuskulu ning sõidukulu koolituse toimumiskohta ja tagasi alalisse teenistuskohta Eesti Vabariigi piires. Koolitusel osaleja majutuskulu ning sõidukulu hüvitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määruses nr 453 Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord kehtestatud piirmääradele; koolituseks vajalike koolitusmaterjalide, ruumide ja tehnika rentimise ning suulise tõlke teenuse kulud. Muudatused võrreldes seni kehtinud korraga Sisse on viidud valdkondlikud eelistused tulenevalt innovatsioonistrateegiast Senine 2-10 osalejat koolitusel osalejat on asendatud erialasel täiendkoolitusel osaleva 1-5 töötajaga Toetuse maksimussummat ühe koolitatava kohta on tõstetud 5 000 kroonilt 15 000 kroonini. Maksimaalset kogusummat 50 000 kr ei muudetud. Ettevõte peab olema registreeritud ja tegutsema Tallinnas Toetatakse Põhitegevusalad: kemikaalide ja keemiatoodete; põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide; muudest mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine; arvutite, elektroonika ja optikaseadmete, elektriseadmete tootmine; masinate ja seadmete remont ja paigaldus, veetransport, laondus ja veondust abistavad tegevusalad, telekommunikatsioon, programmeerimine, konsultatsioonid jms; infoalane tegevus
Ka selle eelnõu algtamine on ajendatud Tallinna innovatsioonistrateegiast. Antud juhul muudetakse oluliselt nii toetuse olemust kui ka toetuse nime, sest sõna stipendium tekitas vääritimõistmist.
Inseneri välisriigis toimuva täiendusõppe toetuse eesmärk on Tallinna ettevõtete konkurentsivõime ja kasvupotentsiaali suurendamine ettevõtetes töötavate inseneride erialase täiendusõppe kaudu. Ettevõte peab olema registreeritud ja tegevuskoht on Tallinnas Toetuse sihtgrupi osas: võrreldes kehtiva korraga on uues korras oluliselt kitsendatud toetuse sihtgruppi – toetust on võimalik taotleda vaid ettevõtetes töötavate inseneride erialase täiendusõppe kulude osaliseks katmiseks.. - Eelisena on sätestatud ka kutsekvalifikatsiooni omamine. Inseneri all mõistetakse käesoleva korra tähenduses: 3-5-aastase erialase kõrgharidusega (inseneriõpe) ning vähemalt 1-aastase erialase töökogemusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialisti, kes töötab teatavas inseneritegevuse valdkonnas; vastavat kutsekvalifikatsiooni (insener, diplomeeritud insener, volitatud insener) ja kutsetunnistusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialisti, kes töötab teatavas inseneritegevuse valdkonnas Uues korras on täpsustatud ka täiendõppe võimalikke toimumiskohti, milleks võivad olla välisriigi kõrgkool, ettevõte või tehnoloogia arenduskeskus . Toetuse maksimumsumma on 50 000 krooni ühe taotleja kohta, taotleva toetuse piirmäär on kuni 50% abikõlblikest kuludest. Võrreldes varasema korraga on toetuse maksimumsumma samaks jäänud. tulenevalt Tallinna innovatsioonistrateegiast on sisse viidud valdkondlikud eelistused Eelistatakse toetust taotlevate ettevõtete puhul äriühinguid, kelle põhitegevusala on viimase majandusaasta aruande järgi seotud järgmiste valdkondadega: 1) kemikaalide ja keemiatoodete tootmine; 2) põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine; 3) muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine; 4) arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine; 5) elektriseadmete tootmine; 6) mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine; 7) masinate ja seadmete remont ja paigaldus; 8) veetransport; 9) laondus ja veondust abistavad tegevusalad; 10) telekommunikatsioon; 11) programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused; 12) infoalane tegevus.
Peamised muudatused võrreldes kehtiva korraga on: Kehtiva korra kohaselt on toetuse taotlejaks seni olnud õppeasutus ja kaastaotlejaks ettevõte, uue korra alusel saab toetuse taotlejaks olla Tallinnas registreeritud ja tegutsev äriühing Toetusest kaetakse osa praktikante juhendava kogenud spetsialisti töötasukuludest (palk + maksud). Ettevõttel on võimalik taotleda toetust ka õppepraktikat korraldava spetsialisti töötasukulude (palk + maksud) osaliseks katmiseks, seda juhul, kui õppepraktika perioodil on ettevõttes üheaegselt praktikal 3 või enam praktikanti. Toetuse maksimumsumma on 100 krooni ühe praktikandi ühe juhendamistunni kohta koos kõigi töötasudelt makstavate maksudega ning 5000 krooni ühe praktikandi kohta ühes kalendrikuus (või 30 kalendripäeva jooksul). Toetuse maksimumsumma ühe õppepraktika juhendaja kohta ühes kalendrikuus (või 30 kalendripäeva jooksul) on 10 000 krooni. - Ühelt poolt on sihtrühma laiendatud: uue korra kohaselt võivad praktikandid olla lisaks kutseõppeasutustele ja rakenduskõrgkoolidele ka ülikoolidest; samas on piiratud nende õpitavate erialade ringi: toetus on suunatud vaid Eesti kõrgharidusstandardi ja kutseharidusstandardi alusel teatud loodus- ja täppisteaduste ning tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkondade erialadel õppivate praktikantide juhendamisele. 1) loodus- ja täppisteaduste õppevaldkonnas on toetatavad õppesuunad bioteadused, füüsikalised loodusteadused, matemaatika ja statistika, arvutiteadused. 2) tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas on toetatavad õppesuunad tehnikaalad, tootmine ja töötlemine, arhitektuur. Tulenevalt Tallinna innovatsioonistrateegias 2009-2013 loetletud majanduse võtmevaldkondadest, on uude korda viidud sisse ka veel valdkondlikud eelistused: eelistatakse äriühinguid, kelle põhitegevusala vastavalt viimase majandusaasta aruandele on seotud järgmiste valdkondadega: 1) infotehnoloogia; 2) mehhatroonika; 3) meditsiin ja tehnoloogia; 4) loomemajandus; 5) merendus ja logistika.
Brutopalk 4 350 kr + 2 175 kr ettevõttelt =6 525 kr netopalk ehk Palgakulu koos sots ja töötuskindlustusmaksega 1/3 2 923 kr + 2/3 5 846 kr = 8 769 kr palgakulu koos maksudega Ettevõte peab olema tegutsenud vähemalt 2.a, puudub maksuvõlg Töötajad ei tohi olla töötanud eelnevalt ettevõttes 12 kuud
![[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]](https://image.slidesharecdn.com/003martrepnau-091011230331-phpapp02/85/003-Mart-Repnau-1-320.jpg)
![Väikeettevõtluse arendamise programm ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]]()