SlideShare a Scribd company logo
1 of 7
Kätlin Tark, 4c
Elva Gümnaasium
2017
Mis on
tsunami?
Tsunami on
maavärina, maalihke
või vulkaanipurske
tagajärjel tekkinud
hiiglaslik merelaine.
Ka asteroidid ja
mereäärsete kaljude
varingud võivad
tekitada hiidlaineid.
Wikipedia
Mida tähendab
sõna „tsunami“?
Jaapani keeles tähendab
see sõna „sadamalaine“. See
sõna väljendab kalurite
kogemusi, kes ei märganud
merel olles midagi
ebatavalist, kuid koju
tagasi pöördudes leidsid
oma külad hiiglaslikest
lainetest purustatuna.
Kuidas tekivad tsunamid?
Régis Lachaume – Üleslaadija oma töö,
CC BY-SA 3.0
Kui sageli esineb
tsunamisid?
Keskmiselt kord aastas
juhtub, et meres sündinud
hiidlaine sööstab üle
ranniku ja lööb seal kõk
pihuks ja põrmuks.
Nõrgemaid tsunamisid,
mille tagajärjed on
kergemad või päris
kahjutud, esineb hoopis
sagedamini.
Kas tsunami on ainult üks laine?
Ei. Tsunami koosneb mitmest järjestikusest
lainest. Räägitakse et kõike hullem on kolmas
laine.
Kus on kõige rohkem tsunamisid?
Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse
ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus.
Kui ohtlikud on tsunamid?
Tsunami võib tungida kaugele (praktikas on
ohtlik tsoon kuni 5 km) sisemaale ja hävitada
kõik ettejääva. Kui piirkonnas elab palju inimesi,
siis võib palju inimesi hukkuda.
Millised on olnud viimase aja kõige
kohutavamad tsunamid?
2004. aasta India ookeani
tsunami (26. detsember 2004)
2011. aasta Jaapani tsunami
(11. märts 2011)
Hukkus üle 225 000 inimese.
Hukkus 19 418 inimest, 2592
kuulutati teadmata kadunuks.
Kannatada sai Fukushima
tuumaelektrijaam.
Kuidas pääseda tsunami käest?
 Tsunamihoiatusjaamad hoiatavad inimesi raadio
kaudu, et ohustatud alade elanikud saaksid põgeneda
kõrgematele aladele.
 Hakkavad tööle tsunamihoiatussireenid.
 Kui vesi taganeb kaldast imelikul ajal ebatavaliselt
kaugele, on mõistlik otsida kõrgemat kohta.
 Kui loomad käituvad kummaliselt ja püüavad
põgeneda kõrgematele kohtadele (näiteks elevandid
aastal 2004), siis peaksid ka inimesed võib-olla
kõrgematesse kohtadesse minema.
Allikad:
 https://et.wikipedia.org/wiki/Tsunami (02.02.2017)
 https://et.wikipedia.org/wiki/2004._aasta_India_ookeani_maav%C3%A4rin (02.02.2017)
 https://et.wikipedia.org/wiki/2011._aasta_Sendai_maav%C3%A4rin (02.02.2017)
 http://maaja.ee/maavaerin-ja-tsunami-jaapanis-11-maertsil-2011 (02.02.2017)
 http://www.abc.net.au/news/2014-12-24/boxing-day-tsunami-then-now-photos/5875900 (02.02.2017)
 „Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma “Guido Ilves, lk 86-97, OÜ Asporal 1999, Tallinn
 „Ookeanid 30 sekundiga “ Dr Jen Green , lk 58-59, Pikoprnt OÜ 2016
 „Loodusõpetuse õpik 4. klassile“ 1. Osa, Mart Kuurme, Vahur Laug, lk 86, Avita 2011, Tallinn

 Pildid
 http://img.rtve.es/v/1044104?w=1180&preview=1300107062668.jpg
 https://et.wikipedia.org/wiki/Tsunami#/media/File:Propagation_du_tsunami_en_profondeur_variab
le.gif
 http://www.abc.net.au/cm/lb/5985614/data/fig-1-before-data.jpg
 https://i.ytimg.com/vi/SptdhYet1-M/0.jpg
 Videod
 https://www.youtube.com/watch?v=f9UaemMtCzE
 https://www.youtube.com/watch?v=JGOb3zSc-U4

More Related Content

What's hot (20)

Füüsika üldmudelid
Füüsika üldmudelidFüüsika üldmudelid
Füüsika üldmudelid
 
õHumassid Ja Nende Liikumised
õHumassid Ja Nende LiikumisedõHumassid Ja Nende Liikumised
õHumassid Ja Nende Liikumised
 
Läbiv suurtäht
Läbiv suurtähtLäbiv suurtäht
Läbiv suurtäht
 
Kivimid
KivimidKivimid
Kivimid
 
Korrapärane hulknurk
Korrapärane hulknurkKorrapärane hulknurk
Korrapärane hulknurk
 
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetus
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetusLäänemeri. 5.klassi loodusõpetus
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetus
 
Renessansiajastu muusika
Renessansiajastu muusikaRenessansiajastu muusika
Renessansiajastu muusika
 
Biosfaar
BiosfaarBiosfaar
Biosfaar
 
Ringjoone pikkus ja ringi pindala.
Ringjoone pikkus ja ringi pindala.Ringjoone pikkus ja ringi pindala.
Ringjoone pikkus ja ringi pindala.
 
Mets
MetsMets
Mets
 
Atmosfäär ja hüdrosfäär
Atmosfäär ja hüdrosfäärAtmosfäär ja hüdrosfäär
Atmosfäär ja hüdrosfäär
 
8.Varakristlik Kunst
8.Varakristlik Kunst8.Varakristlik Kunst
8.Varakristlik Kunst
 
Lietuvos ežerai
Lietuvos ežeraiLietuvos ežerai
Lietuvos ežerai
 
Suurbritannia
SuurbritanniaSuurbritannia
Suurbritannia
 
Parasvööde
ParasvöödeParasvööde
Parasvööde
 
Lämmastik
LämmastikLämmastik
Lämmastik
 
Ajalehtede liigid ja ajalehe sisu
Ajalehtede liigid ja ajalehe sisuAjalehtede liigid ja ajalehe sisu
Ajalehtede liigid ja ajalehe sisu
 
Klimato Kaita
Klimato KaitaKlimato Kaita
Klimato Kaita
 
Mikroevolutsioon
MikroevolutsioonMikroevolutsioon
Mikroevolutsioon
 
Tööstuslik pööre euroopas
Tööstuslik pööre euroopasTööstuslik pööre euroopas
Tööstuslik pööre euroopas
 

Viewers also liked

Viewers also liked (20)

Islasgalapagos.
Islasgalapagos.Islasgalapagos.
Islasgalapagos.
 
Frases de motivacion
Frases de motivacionFrases de motivacion
Frases de motivacion
 
Hearst Park & Pool Community Survey Presentation (January 2017)
Hearst Park & Pool Community Survey Presentation (January 2017)Hearst Park & Pool Community Survey Presentation (January 2017)
Hearst Park & Pool Community Survey Presentation (January 2017)
 
Produccion venezolana
Produccion venezolanaProduccion venezolana
Produccion venezolana
 
Unidad educativa
Unidad educativaUnidad educativa
Unidad educativa
 
Ictericia neonatal
Ictericia neonatalIctericia neonatal
Ictericia neonatal
 
Diferencias entre-medir-y-evaluar
Diferencias entre-medir-y-evaluarDiferencias entre-medir-y-evaluar
Diferencias entre-medir-y-evaluar
 
Tipos de evaluación
Tipos de evaluaciónTipos de evaluación
Tipos de evaluación
 
Evaluacion grupo
Evaluacion grupoEvaluacion grupo
Evaluacion grupo
 
Pruebas objetivas
Pruebas objetivasPruebas objetivas
Pruebas objetivas
 
Etapas de-la-planificación-de-la-evaluación
Etapas de-la-planificación-de-la-evaluaciónEtapas de-la-planificación-de-la-evaluación
Etapas de-la-planificación-de-la-evaluación
 
Evaluacion
EvaluacionEvaluacion
Evaluacion
 
Exposicion
ExposicionExposicion
Exposicion
 
El portafolio
El portafolioEl portafolio
El portafolio
 
Archivo
ArchivoArchivo
Archivo
 
Reactivos de completamiento, opción breve, respuesta múltiple.
Reactivos de completamiento, opción breve, respuesta múltiple.Reactivos de completamiento, opción breve, respuesta múltiple.
Reactivos de completamiento, opción breve, respuesta múltiple.
 
Evaluación educativa
Evaluación educativaEvaluación educativa
Evaluación educativa
 
Mentes colonizadas promoción de charla
Mentes colonizadas promoción de charlaMentes colonizadas promoción de charla
Mentes colonizadas promoción de charla
 
Projeto gelo
Projeto geloProjeto gelo
Projeto gelo
 
CREATIVITY: Renew Your Thinking, Transform Your Life
CREATIVITY: Renew Your Thinking, Transform Your LifeCREATIVITY: Renew Your Thinking, Transform Your Life
CREATIVITY: Renew Your Thinking, Transform Your Life
 

Tsunami

  • 1. Kätlin Tark, 4c Elva Gümnaasium 2017
  • 2. Mis on tsunami? Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Wikipedia
  • 3. Mida tähendab sõna „tsunami“? Jaapani keeles tähendab see sõna „sadamalaine“. See sõna väljendab kalurite kogemusi, kes ei märganud merel olles midagi ebatavalist, kuid koju tagasi pöördudes leidsid oma külad hiiglaslikest lainetest purustatuna. Kuidas tekivad tsunamid? Régis Lachaume – Üleslaadija oma töö, CC BY-SA 3.0
  • 4. Kui sageli esineb tsunamisid? Keskmiselt kord aastas juhtub, et meres sündinud hiidlaine sööstab üle ranniku ja lööb seal kõk pihuks ja põrmuks. Nõrgemaid tsunamisid, mille tagajärjed on kergemad või päris kahjutud, esineb hoopis sagedamini. Kas tsunami on ainult üks laine? Ei. Tsunami koosneb mitmest järjestikusest lainest. Räägitakse et kõike hullem on kolmas laine. Kus on kõige rohkem tsunamisid? Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Kui ohtlikud on tsunamid? Tsunami võib tungida kaugele (praktikas on ohtlik tsoon kuni 5 km) sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Kui piirkonnas elab palju inimesi, siis võib palju inimesi hukkuda.
  • 5. Millised on olnud viimase aja kõige kohutavamad tsunamid? 2004. aasta India ookeani tsunami (26. detsember 2004) 2011. aasta Jaapani tsunami (11. märts 2011) Hukkus üle 225 000 inimese. Hukkus 19 418 inimest, 2592 kuulutati teadmata kadunuks. Kannatada sai Fukushima tuumaelektrijaam.
  • 6. Kuidas pääseda tsunami käest?  Tsunamihoiatusjaamad hoiatavad inimesi raadio kaudu, et ohustatud alade elanikud saaksid põgeneda kõrgematele aladele.  Hakkavad tööle tsunamihoiatussireenid.  Kui vesi taganeb kaldast imelikul ajal ebatavaliselt kaugele, on mõistlik otsida kõrgemat kohta.  Kui loomad käituvad kummaliselt ja püüavad põgeneda kõrgematele kohtadele (näiteks elevandid aastal 2004), siis peaksid ka inimesed võib-olla kõrgematesse kohtadesse minema.
  • 7. Allikad:  https://et.wikipedia.org/wiki/Tsunami (02.02.2017)  https://et.wikipedia.org/wiki/2004._aasta_India_ookeani_maav%C3%A4rin (02.02.2017)  https://et.wikipedia.org/wiki/2011._aasta_Sendai_maav%C3%A4rin (02.02.2017)  http://maaja.ee/maavaerin-ja-tsunami-jaapanis-11-maertsil-2011 (02.02.2017)  http://www.abc.net.au/news/2014-12-24/boxing-day-tsunami-then-now-photos/5875900 (02.02.2017)  „Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma “Guido Ilves, lk 86-97, OÜ Asporal 1999, Tallinn  „Ookeanid 30 sekundiga “ Dr Jen Green , lk 58-59, Pikoprnt OÜ 2016  „Loodusõpetuse õpik 4. klassile“ 1. Osa, Mart Kuurme, Vahur Laug, lk 86, Avita 2011, Tallinn   Pildid  http://img.rtve.es/v/1044104?w=1180&preview=1300107062668.jpg  https://et.wikipedia.org/wiki/Tsunami#/media/File:Propagation_du_tsunami_en_profondeur_variab le.gif  http://www.abc.net.au/cm/lb/5985614/data/fig-1-before-data.jpg  https://i.ytimg.com/vi/SptdhYet1-M/0.jpg  Videod  https://www.youtube.com/watch?v=f9UaemMtCzE  https://www.youtube.com/watch?v=JGOb3zSc-U4