1. Aatomituuma ehitus.
Isotoobid

3.  1869. aasta märtsis esitas vene keemik Dmitri Mendelejev
kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi
 Reastas 63 elementi aatommassi kasvu järjekorras-
sarnaste omadustega elemendid üksteise alla.
 Saadud tabel oligi lähedane tänapäeval kasutatavale
tabelile.
Perioodilisussüsteem

4.  20. sajandi algul võeti perioodilisusseaduse
aluseks massiarvu asemel järjekorranumber ehk
tuumalaeng, sest keemiliste elementite
perioodilisuse kordumise aluseks on aatomite
elektronkatte ehituse perioodiline kordumine.

5.  Reastamine laenguarvu järgi – tühikuid ei ole
 Reastamine massiarvu järgi – tekivad tühikud (tabel
5.1 lk 66)
 Elementide aatommassid ei ole täisarvulised !
Erinevus

7.  massiarv – selle moodustab prootonite ja neutronite
koguarv aatomituumas
 tähis : A
 laenguarv – prootonite arv tuumas
 tähis: Z
 nukleonid – tuuma koostisosad (prootonid ja
 neutronid kokku)
 A=Z+N
 A – massiarv (nukleonide arv)
 N – neutronite arv

8.  isotoobid – ühe ja sama keemilise elemendi erineva
massiga aatomid (tuumas ühesugune arv prootoneid,
kuid erinev arv neutroneid)
Isotoobid

10.  Hapniku erinevad isotoobid
8O 8O 8O
 16 17 18
 Looduses esineval 92 elemendil on praegusel ajal teada
kokku üle 300 stabiilse isotoobi.
 Väiksema aatominumbriga elementide stabiilsetes
isotoopides on neutronite ja prootonite arv ligikaudu võrdne
 Raskemate elementide (Z > 30) stabiilsetes isotoopides
muutub aga neutronite arv võrreldes prootonitega üha
suuremaks, näiteks uraani isotoopis on 92 prootoni kõrval
146 neutronit.
 Isotoopide esinemissagedus ei ole ühesugune, enamasti
domineerib üks või kaks isotoopi

11.  Radioaktiivsus on tuumade võime iseenesest kiirata.
 Radioaktiivset kiirgust on kolme liiki (liigitati
läbitungimisvõime järgi)
◦ α- kiirgus – läbib vaevalt paberilehe
◦ β- kiirgus – võib läbi tungida kuni 3 mm alumiiniumilehest
◦ γ- kiirgus – läbib mitme sentimeetrise pliiplaadi
Radioaktiivsus

12. ◦ α- kiirgus – Heeliumi tuumade voog
◦ β- kiirgus – elektronide voog
◦ γ- kiirgus – suure sagedusega elektromagnetlained
Nende kiirguste tekkemehhanismi seletatakse tuumafüüsikas
mittestabiilsete aatomituumade spontaanse muundumisega
Radioaktiivsus

13. α-kiirgus
 “Liiga suurte” tuumade iseeneslik lagunemine.
 Toimub α- osakeste eraldumise kaudu
 α- osake – heeliumi aatomi tuum 2 He 4
 α- lagunemisel väheneb tuuma massiarv 4 võrra ja
laeng 2 võrra(tekib uus keemiline element)
238
92 U→ 234
90Th + He 4
2
A
Z X→ A-4
Y + He
Z- 2
4
2

14. β- kiirgus
 Tekib samuti uue keemilise elemendi tuum. Näiteks süsiniku
tuum muutub beeta lagunemisel lämmastiku tuumaks.
14
6 C → N + e +υ
14
7
-
•nukleonide koguarv jääb samaks, prootonite arv suureneb ühe võrra, massiarv jääb
muutumatuks, laeng suureneb ühe võrra (tekib uus element)
•neutron muutub prootoniks, tekib elektron ja veel üks väike osake – neutriino (väike
neutron) – neutraalne, peaaegu massita, valguse kiirusega leviv osake, mida on
äärmiselt raske avastada
•Ilma neutriinota oleks rikutud energia jäävuse seadus

15. γ- kiirgus
12
5 B

16.  Õpikust lugeda lk 65 - 73
Kodus