1. Projekt „Tuult tuulikutele 2“ Haljala Gümnaasiumis.
Haljala Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad osalesid projektides „Tuulik“ ja „Tuult
tuulikutele“. Kuna osalemine nendes projektides oli innustav, kogemusi andev ja põnev, siis
otsustasime kaasa lüüa ka selles projektis.
„Tuult tuulikutele2“ projekti raames tegelesime õppevahendite komplektide valmistamisega
I ja II kooliastme õpilastele. Loodusõpetuse tundides tutvuvad õpilased elusloodusega. Kõige
parem on tutvuda ennekõike keskkonnaga, milles õpilane iga päev viibib: tunneb ära linnud ,
keda kohtab kooliteel ja näeb kodus lindude toidulaual, oskab rääkida Haljalas kasvavatest
okaspuudest, on tuttav tiigi elustikuga ja tunneb puudel kasvavaid samblikke. Siit siis mõte,
et valmistame õppevahendeid Haljala liigilise mitmekesisuse paremaks tundmaõppimiseks.
Andsime endile aru, et võetud kohustused on üpris suured ja aeganõudvad ja ausalt öelda
päris selget pilti tulemusest ei olnudki.
Selliste projektide teostamine on meeskonnatöö ja nõuab kõikide erinevate lülide
usaldusväärset tööd. Meie projekti olid kaasatud klassiõpetajad, sest valminud vahendid olid
mõeldud just algklasside õpilastele. Ettevalmistatud õppevahendid said koheselt tundides
katsetatud. Põhilise raskuse kandjateks olid loodusainete õpetajad: keema, geograafia,
füüsika ja bioloogia õpetaja koos III kooliastme õpilastega.. Nemad määrasid lindude ja
puude liike, otsisid sobivaid erialaseid teabetekste, kandsid puud ja rändkivid alevi kaardile,
viisid läbi katseid. Lõpuks valmistasid ette vanemate klasside õpilasi nooremaid juhendama.
Vormistusliku poole pealt oli abiks infojuht. Fotoringi õpilaste ülesandeks oli pildistada linde
ja puid. III kooliastme õpilased valmistasid ette puude raja ja tutvustasid seda noorematele
õpilastele, ning kaardistasid ränd- ja põllukive.
Mida tegime?
1)Talvekuudel tegelesime põhiliselt talilindude vaatlusega. I ja II kooliastme õpilased
vaatlesid vaatluskaartide abil talilinde toidulaual ja kooliteel. Vaatlusi tegime ka binokliga
õppekäikudel. Noorematele õpilastele korraldasime loengu „Talilinnud Haljalas“, kus oma
teemakohast uurimust tutvustas kooli vilistlane. Vaatluse tulemusel loendasime 28 erinevat
linnuliiki. Lindude määramisel kasutasime raamatut „Euroopa linnud“. Fotoringi õpilased
pildistasid linde. Lisasime materjalidele juurde linnulaulu. Valmisid kiletatud linnukaardid,
mille pöördele lisasime olulise teabe antud liigi kohta. Gümnaasiumi õpilased tegid arvutis
kogutud materjalist slaidiesitluse ja põletasid kogu materjali CD plaadile.

3. 2) Aprilli kuus käisid 2. Ja 3.klassi õpilased õppekäigul Kõrvemaal. Matkarajal vaatlesime
okaspuid ja käbisid, nägime rähni sepikoda ja oravate töö jälgi. Vaatlesime ja võrdlesime
kuuske ja mändi. Suure huviga täitsid õpilased saadud töölehti. Matka jäid meenutama
valminud matkapäevikud.
III kooliastme õpilased loendasid, määrasid ja kaardistasid okaspuid Haljala alevi avatud
ruumis. Otsisid vajalikku teavet puu kohta. Rühmatöödena koostasid stendiettekanded ja
tutvustasid materjali klassikaaslastele. Ühtlasi valmistusid okaspuid noorematele õpilastele
tutvustama. Abimaterjalina kasutasime raamatut „Euroopa puud“. Puud pildistati. Kevadel
said vanemad õpilased katsetada puuderada 2. klassi õpilasi juhendades. Töö
lõpptulemusena valmisid puuderaja kaart, ristsõna ja kiletatud fotod, mille pöördel on
asjakohane teave puu kohta.
3) Kevadel, mai kuus, oli tore päev tutvumaks Haljala järve elustikuga. Ümber tiigi oli
korraldatud 7 keskust: veekogus elavad loomad, veekogu taimed, ilmastik ja veekogu
üldiseloomustus, vee puhastamine, hapniku sisalduse mõõtmine, veekogu mõõtmised,
maastiku bingo, intervjuu ühe veekogu elanikuga. Keskustes olid juhendajateks loodusainete
õpetajad ja gümnaasiumi noormehed. Igas punktis said rühmad töölehe ja viisid läbi

4. vastavad vaatlused ja mõõtmised. Kahjuks seekord pidid õpilased tegema valiku ja iga rühm
jõudis läbida ainult 4 - 5 keskust. Kasutasime projekti käigus soetatud vahendeid ja
teatmeteoseid veeelustiku määramiseks. Päeva ettevalmistuse käigus valmis töölehtede
komplekt praktiliste tundide läbiviimiseks veekogu ääres.
4) Sügisel, septembri kuus, tähistasime mihklipäeva. Eesti keele õpetajad valmistasid koos
7.klassi õpilastega ette mihklipäeva töid ja kombeid tutvustava ürituse algklasside õpilastele.
Vahepaladena mängisime koos talurahva laulumänge ja laulsime rahvalaule. Vaatasime
põllutööriistu ja erinevaid teraviljasid. Lisatud oli tänapäevase põllusaadusena raps.
Sellele üritusele järgnes neljaliikmelistes rühmades matk okaspuude rajal. Rühmade
juhendajateks ja abilisteks olid 8. klassi õpilased. Iga rühm sai kaasa puuderaja kaardi ja
ristsõna rajal kuuldu ülestäheldamiseks. Vajalikku teavet jagasid vanemad õpilased iga leitud
okaspuu juures. Matkarajalt naastes pakkusime kehakinnituseks õunu, karaskit ja
jõhvikajooki.

5. 5) Geograafia tundide raames valmis komplekt põllu- ja rändkividest. Kivid on kaardistatud ja
pildistatud. Neljanda klassi õpilased otsisid alevi kaardilt õiged kivid, tegid koos geograafia
õpetajaga vajalikud mõõtmised ja vaatlused ning täitsid töölehe.
Veel on valminud põhikooli poiste tööõpetuse tundides puude ristlõike kollektsioon,
bioloogia tundides samblike kollektsioon. Füüsikatundide raames valmis soojusjuhtivuse
alane slaidiesitlus koos sinna juurde kuuluvate katsetega. Komplekti hakkama katsetama
viienda klassi loodusõpetuse tundides koos gümnaasiumi noormeestega. Ja nii võib loetelu
jätkata.
Kõige raskem oli teha tegevuskava, sest tööd oli palju ja midagi välja jätta ka ei tahtnud.
Muidugi kerkis küsimus, et kust see aeg võetakse? Arvasime, et võtsime endile liiga suure
pähkli. Seda suurem oli rõõm, kui projekti tutvustades hakkasid aineõpetajatel mõtted
liikuma. Nii näiteks tegi põhikooli matemaatika õpetaja SMART tahvlil kasutamiseks mängu
lindude tundmise kohta ja meie tegevuskava aina täienes. Kedagi ei olnud vaja veenda töö
vajalikkuses. Aastate jooksul kappidesse kogunenud materjal ja õppevahendid vaadati üle
ning aineõpetajad jagasid seda meelsasti algklasside õpetajatega. Samas nägid ja tajusid
aineõpetajad, kui keeruline on käsitletav materjal teha jõukohaseks algklasside õpilasele. Oli
tunda väga head meeskonnatööd erinevate kooliastmete, õpilasete ja õpetajate vahel. Siit
tuli ka meie projekti nimi – SILLAD.

6. Suur väärtus on õppevahenditel, mida oleme ise koos teinud kodukoha looduskeskkonna
paremaks tundmaõppimiseks. Oleme tänulikud, et saime võimaluse osaleda projektis „Tuult
tuulikutele2“.