Successfully reported this slideshow.

More Related Content

Related Books

Free with a 14 day trial from Scribd

See all

Related Audiobooks

Free with a 14 day trial from Scribd

See all

Loodusretk Kärla pargis

  1. 1. LOODUSRETK KÄRLA PARGIS<br />Koostajad: Rita Liiv ja Rita Tiirik<br />2010<br />
  2. 2. SISUKORD<br />Objekt: Kärla park<br />Lugu: Muistend mõisaprouast.<br />Laul: Laul Kärla jõest.<br />Sisu:<br />Fotod, muistend, muinasjutud, mängud, ülesanded,<br />tööleht.<br />
  3. 3. VAHENDID<br />Plastämbrid, luubid, söepliiatsid, paber, värvipliiatsid(viltpliiatsid), kõvad kaaned joonistuse alla panemiseks.<br />
  4. 4. ALGUSPUNKT<br />Lastega(3-7a) <br />kohtutakse Kärla <br />alevi keskuses <br />Saaremaa kaardi <br />juures.<br />
  5. 5. Ülesanne:<br />Leia kaardilt punane täpp. Mis seal asub?Loetakse ette kiri: Vaata vasakule, seal on tahvel Kärla rahvariide värvidega. <br />Loe rütmis: punane, must, lilla, must, helesinine,must, üks ja kaks ja nii, see on Kärla triip.Keera ringi ,hops, ja mine vaikselt üle tee, leia Kärla pargi silt.<br />
  6. 6. 2. PUNKT<br />Mida tähendab see tammeleht sildil? Kärla park on looduskaitse all.<br />Kiri ümbrikus: <br />Leia puu, mis kõige hiljem lehtib ja kõige varem lehed langetab?<br />
  7. 7. 3. PUNKT<br />Mis on selle puu nimi? Miks saarepuu kõige hiljem lehtib ja kõige varem lehed langetab? Leia erinevus teiste puude lehtedega.Lapsed korjavad lehti kunstitegevuse jaoks(lehtede värvitrükk).<br />
  8. 8. Kiri: Päevitunud pallike, roheline mütsike, kõva kest, kuid magus seest, mõista, mõista, mis on see? Leia üles laululavast vasakul see põõsas, mis neid vilju kasvatab.<br />
  9. 9. 4. PUNKT<br />Mida kasvatab sarapuu veel peale lehtede ja pähklite? Millest urvad koosnevad? Miks seemneid vaja on? Kes sööb pähkleid? Mida orav veel sööb?<br />
  10. 10. Kiri: Olen orav, mul on käbi, näksin käbi päev läbi. Leia foto järgi üles minu pesa.<br />
  11. 11. 5. PUNKT<br />Vaatle puu all olevaid käbisid. Mida orav siit sõi? Korja käbid ämbrisse. Kirjuta käbidest maapinnale sõna:orav(väiksemad lapsed moodustavad käbi või orava pildi).<br />Kiri: Talvel lehtpuud kõik on paljad, mina ikka olen haljas. Leia üles selle pargi kõige kõrgem puu.<br />
  12. 12. 6. PUNKT<br />Ülesanne(mõeldud vanemaid lapsi): Puu kõrguse mõõtmine silma järgi. Lapsed on paaris. Üks laps seisab seljaga vastu kuusepuu tüve. Teisel lapsel on pliiats ette sirutatud käes vertikaalselt. Taganeb seni, kuni silmaga vaadates pliiats ja laps on ühepikkused. Jääb seisma ja hakkab pliiatsiga üles liikuma, silma järgi märkides alguse ja lõpupunkti. Õpetaja abiga korrutab lapse pikkuse ja pliiatsiga möödetud puu pikkuse. N: 1,5(lapse pikkus)x12(pliiatsipikkust)=18 m.<br />
  13. 13. Kiri: Milliseid okaspuid veel tead? <br />Leia üles puuskulptuur “Embavad männid”.<br />
  14. 14. 7. PUNKT<br />Mis siin võis juhtuda?Mõtle lugu.<br />Joonista söepliiatsiga puufrotaaz.<br />Kiri: Vaata, lähedal on üks koduaia puu. Tema viljad on ümmargused, meeldivad nii inimestele, kui loomadele-lindudele.<br />
  15. 15. 8. PUNKT<br />Kuidas sattus see koduaia õunapuu siia parki? Ringmäng: Aias kõnnib õunake.<br />
  16. 16. Kiri: Mine pargialleele.<br />See allee loodi kunagi aastasadu tagasi kirikumõisa juurde. Siin jalutasid kunagi mõisaproua-mõisahärra ja nende külalised. Võtame paarikaupa rivvi. Poiss ja tüdruk. Mõtle, kuidas peened saksad jalutavad. Prouadel olid päevavarjud ja härradel jalutuskepid. Lapsed liiguvad saksu imiteerides jõe poole.<br />
  17. 17. 9. PUNKT<br />Kuhu see jõgi läheb? Kust alguse sai?P. Südda(keel muutmata) Laul Kärla jõest(liigutustega).<br />
  18. 18. Sauverest, kus Tammi mägi,hakab armas Kärla jõgi.Säält ta tuleb linka-lõnka,ümber mätta, ümber künka,koplist, põllust, heinamaalt,Ane-pesa küla alt,kuni jõuab Jõempa külla,säält ta pugeb silla alla.Kingutee pääl peab tasillast läbi minema.Aegamööda hakab taikka enam paisuma.<br />Jõgi jõuab Kärla niita,ei ta võta aega viita.Ikka, ikka edasi,iial mitte tagasi.Ikka paisub paksemaks,kalda küngad kõrgemaks.Siin ta pole enam oja,juba jõgi, läbi oja,läheb kirgumännikupõhjatuma allika.Siin ta täidab oma kõhtu,võtab vastu elu ohtu...<br />Ikka, ikka edasi, iial mitte tagasi.Jõgi ruttab rutuga,kuni päris Kärlal ta.<br />Kahest sillast peab taKärla parki minema.<br />
  19. 19. Mitu silda on laulus? Läheme üle silla.<br />
  20. 20. 10. PUNKT<br />Siin on üks vana puu(tüvi on seest tühi, sõestunud). Mis siin võis juhtuda? Äikesejumala karistus.<br />
  21. 21. Kord ammu, väga ammu läksid puud siin pargis vaidlema, kes neist kõige suurem ja tugevam on.Vaidlesid, kelle peale kõige rohkem päikest paistab, keda kõige rohkem jõgi joodab. Kelle lehed on kõige ilusamad. Kelle okstel kõige rohkem lindusid on jne. Läksid päris riidu.Hakkasid üksteist okstega peksma. Kõige tigedamalt peksis meie kõige suurem tammepuu. Siis läksid pilved taevas tumedaks, päike peitis end pilve taha. Kostis vali kõmin. Äikesejumal vihastas, hakkas tulenooli maa poole saatma.Puud tõmbusid kössi, kuid ikka tabas üks nool meie kõige jämedamat tammepuud. Puu süttis põlema. Puu hakkas paluma vihmataati, et see tule ära kustutaks. Vihm halastaski puu peale, lasi pilvest veed voolama, nii ei põlenudki terve puu ära. Kuid põlemisjälgi peab see puu surmatunnini kandma<br />
  22. 22. Ülesanne:<br />Mõõdame selle puu ära. Mitu sammu on vaja teha, et saaksime ümbermõõdu teada?Astu jalg-jala ette.<br />Puu tüvest leiavad lapsed kirja: Siin lähedal on kirikumõisa varemed. Mine mäest üles neljakäpukil, üles jõudes vaata paremale.<br />
  23. 23. 11. PUNKT<br />Kirikumõisa varemed. Õpetaja näitab lastele vana fotot kirikumõisast. Mäng Fotograaf. Üks laps on fotoaparaat, teine fotograaf. Fotograaf valib välja objekti, keerab ja pöörab fotoaparaati, siis vajutab pliksti. Fotoaparaat peab ära arvama, millist objekti pildistati. Läheb objekti juurde.<br />
  24. 24.
  25. 25. Hobuste koppel, kus tänapäeval hobused on. Seal on ka suur hobukastan. Miks on kastanil selline nimi? Lapsed uurivad luubiga puuoksal olevat kabjajälge, loendavad selle naelajälgi. Kuidas sai see hobukastan siia? Kes selle istutas? <br />
  26. 26. Õpetaja jutustab legendi mõisaprouast ja ta lemmikhobusest Mustjast.<br />
  27. 27. Kunagi, kui kirikumõis veel alles oli, elasid siin mõisahärra oma proua ja lastega. Sellele prouale meeldisid väga hobused ja ka hobused hoidsid prouat väga, sest ta oli hobuste vastu hell ja hooliv. Seetõttu elasid proua hobused kaua ja surid vanadusse. Kuid proual oli ka oma lemmikhobune, kellel nimeks Mustjas. Lemmikuks sai ta seetõttu, et proua ta elu päästis. See lugu juhtus samal ööl, kui äike selle tammepuu sisse lõi. Äikesemürin ehmatas sel ööl kõiki, ka mõisarahvas ei saanud uinuda. Hobused kiskusid end köidikuist, jooksid sihitult siia-sinna, peitsid end kes kuhu sai. Ka Mustjas, kes sel ajal alles noor sälg oli, üritas end äikese eest peita, surudes end vastu kõige suurema tammepuu külge. Mõisateenijad jooksid hobuseid päästes ja varju alla ajades. Mõisaproua ei olnud mitte ainult hea südamega, vaid ka väga vapper, ka tema oli sel ööl hobuseid päästmas. Just enne, kui äike puusse lõi, jõudis proua Mustja kinni püüda ja sealt puu juurest kaugemale toimetada. Sellest päevast valvas proua tähelepanelikult, et Mustjaga kõik korras oleks. Mustjas kasvas suureks, sai vanaks ja kui ta suri, istutas mõisaproua tema mälestuseks selle hobukastani.<br />
  28. 28. Mida hobused söövad?<br />Mida joovad? Kaera, leiba,<br />vett.<br />Laste jaoks on õpetajal<br />kotis kaeraküpsised ja<br />mahla.<br />Väike söögipaus ja<br />hobustele leiva andmine.<br />Kuna siin oli kunagi<br />kirikumõis, kas näed siin<br />kusagil kirikut? Lähme<br />vaikselt.<br />
  29. 29. 12. PUNKT<br />Mis nime kannab see kirik? Millal ehitati? Vaata tahvlit kiriku seinal. <br />
  30. 30. Kiriku kõrval on sammaldunud kiviaed. Arva, kes elavad sambla all? Ära sammalt välja tõmba – see kasvab väga aeglaselt. Mitut erinevat sammalt näed? <br />
  31. 31. 13. PUNKT<br />Milliseid puid kasvab kirikuaias kõige rohkem? Mis värvi on vahtralehed sügisel? Jutustus Kuidas Sügisetaadil värve üle jäi.<br />
  32. 32. Suvi kõnnib oma valdustes ringi, toetub kuldsele kepile, vaatab suvevärve, mis aina tuhmimaks lähevad. Ka päike ei paista nii soojalt. Suvi istub mättale maha, ohkab väsinult ja haigutab. Silmad vajuvad vägisi kinni. Ärkab selle peale, et keegi teda puudutab. Avab silmad. Sügis, silmad säramas, nägu naerul, seisab tema ees. “Mida sina siin tukud?” küsib Sügis. “Sind ootan, minu töö on tehtud, aeg puhkusele sättida”, vastab Suvi. Ulatab Sügisele kepi: “Sinu valitsemisaeg on käes, tee, mis on sinu kohus.” Väsinult kaob Suvi metsasügavusse. Sügis haarab kuldse valitsuskepi tugevalt kätte, asub toimekalt oma värvipotte otsima. Lõpuks leiabki need kõrge ja tiheda kuuse alt. Loendab: punane, kollane, oranz, pruun. Üks, kaks, kolm, neli - olemas! Asub kohe puid värvima. Tõmbab pintsliga ikka siuh ja sauh. Vaikselt tulevad metsa loomad. Oravad, siilid, hundid, rebased, karud. Linnudki lendavad vaikselt kohale. Vaatavad, kuidas mets värvidega täitub. Kased saavad kollaseks, vahtrad oranziks, haavad punaseks. Vahepeal tuleb Tuulepoiss, sakutab puid, pillub lehti. Need lehed, mis maha kukuvad, tõmbab Sügis pruuni värviga üle. Sai vist kõik. Aga värvi on veel üle. Vahtrad on kuidagi haledad, tõmbab neile veel kollast, punast värvi lisaks. Väga ilus sai. Kas sulle ka meeldib?<br />
  33. 33. Lõbustav tegevus Propellerid(vahtraninade lennutamine).<br />Kiri: Laulus on 3 silda, leia üles kolmas sild. Mine maanteed mööda vasakule.<br />
  34. 34. 14. PUNKT<br />Kuula jõe häält.Ikka edasi, ikka edasi, ei ühtki sammu tagasi. <br />Liigume edasi, jõuame pargi äärde.<br />
  35. 35. 15. PUNKT<br />Sipelgapesa. Kükita, vaata vaikselt. Ma räägin sulle loo karust, jänesest ja sipelgast.<br />
  36. 36. Karupoiss istub sipelgapesa kõrval ja vaatab, kuidas sipelgad siia<br />sinna edasi-tagasi sebivad. Äkki tunneb ta, kuidas keegi teda<br />pepust näpistab.<br />-Ai! Karupoiss näeb, üks väike sipelgas vaatab ta otsa. Karupoiss<br />küsib:<br />-Miks sa mind näpistasid?<br />-Sa istud mu teeraja peal, palun mine eest!<br />-Palun vabandust!<br />Karupoiss läheb eemale ja istub mättale maha.<br />Jänesepoeg tuleb hüpeldes ja valjult lauldes:<br />-Trallallaa, küll on tore elada? Mis sa siin istud?<br />-Tsss, ole tasa! Vaatan, kuidas sipelgad pesa ehitavad. Kas sa<br />tead, et osa pesast on maa peal, aga palju suurem on pesa maa<br />all. Seal on neil toad ja puha. Neid ei tohi segada.<br />-Ahaa, ma vaatan siis ka, kuidas sipelgad pesa ehitavad.<br />Jänesepoeg istub karu kõrvale mättale.<br />
  37. 37. 16. PUNKT<br />Lapsed, jätame me ka sipelgad rahule ja liigume edasi. Vaadake, oleme jõudnud ringiga tagasi alevisse. Vaata, kas näed, kus on Kärla kauplus? Rahvasuus on ta nimi Tibupood. Miks? Kollast värvi. Jõuame uuesti Kärla triibutahvli juurde. Joonista endale need triibud. <br />Joonistused saab lasteaias seinale panna.<br />
  38. 38. TÖÖLEHT<br />6-7 a. loevad ise, väiksemaid küsitleb õpetaja suuliselt. <br />Töölehe võivad lapsed täita lasteaias.<br />Mitu erinevat värvi on Kärla Triibul?3 4<br />Millist värvi on kõige rohkem? punane must<br />Orava pesa asub puu all otsas<br />Milline nimi on Kärla kirikul? Anna Maarja<br />Mitu silda on laulus Kärla jõgi? 5 3<br />Kärla pargi kõige kõrgem puu on mänd kuusk<br />Milline koduaia puu kasvab pargis? banaan õun<br />Orav sööb kalu käbisid<br />Sambla all elavad putukad linnud<br />Puuskulptuur Embavad pilved männid<br />Mille jälg on hobukastani oksal? sõrakabja<br />

×