1. Eesti kirjanduselu 1970. ja
1980. aastatel
Kätlin Halop
Kristin Rohtaru
Margot Jakobson
Birgit-Karolin Niilson
2. 1970. aastad
Algasid optimistlikult
II poolel seisak ENSV kultuurielus – nn
stagnatsiooniaastad
Piiratakse poliitilisi vabadusi, karmistub tsensuur,
väliskirjandust tõlgitakse vähem
Pessimism, minnalaskmismeeleolud ja väljapääsmatuse
tunne
Suurenev mitmekesisus nii teemade, kujutusviiside kui
ka autorite osas
3. Olulisim tähtsus proosal - ajaloo-ainelised ja
filosoofilise kallakuga (Jaan Kross)
Oluline koht metafooridel
Kirjandusväljaanded ja kirjastamisvõimalused
keerukamas seisus
1978. hakkab ilmuma venekeelne kirjandusajakiri
„Tallinn”
70ndate lõpus algab uus venestuslaine – eesti
rahvuslik kultuur tõmbub kaitseasendisse
4. Esitrükke proosas keskmiselt 24-25 raamatut aastas,
luules 20-21, lastekirjanduses 27-28, lisaks ka mõned
näidendid
Kirjastamisel muututakse leplikumaks
ajaviitekirjanduse suhtes
Sageneb eesti väärtkirjanduse tõlkimine
võõrkeeltesse
Kirjanduslikud institutsioonid säilitavad veidi enam
vabadust (ENSV Kirjanike Liit)
5. Kirjanike Liidu juurde loodud noorte autorite
koondiste (NAK-id) tähtsus suureneb
„Noorte kirjandussündmus „76” tulemusena
ilmuvad kogumikud „Viis tüdrukut ja kaheksa
poissi” ja „Noori autoreid „77”
Juhan Smuuli nimeline aastapreemia
luulekassette asendavad 1970. ja 1980. aastatel
ühtses kujunduses debüütkogude sarjad.
Pagulaskirjandus väheneb mahult, uusi debüüte ei
ole, autorkond vananeb
6. Ainestik ja peateemad
Ajalooproosa eksistentsiaalse suunitlusega (Jaan
Krossi, Mats Traat, Vladimir Beekman)
Kaasaeg jõudis lugejateni olustikulises täpsuses
(Teet Kallas, Raimond Kaugver)
satiiriliselt (Enn Vetemaa)
filosoofilisena (Arvo Valton, Mati Unt, Mihkel
Mutt)
poeetilisena (Viivi Luik, Lilli Promet)
7. Peateemadeks mõtisklus inimesest, eriti tema
vahekorrad oma aja ja minevikuga
Rahvusliku identiteedi ja mälu küsimused
Tähelepanu „ebapoeetilistel” ainealadel ja
motiividel – nt argielu pisiasjad
Ajaloo-ainelised dokumentaaljutustused (L. Meri
“Hõbevalge”)
Kujutati II maailmasõja sündmusi (Kuusberg “Üks
öö”, Ülo Tuulik “Sõja jalus”, Juhan Peegel “Ma langesin
esimesel sõjasuvel‟‟)
Palju kirjutati kirjanduslikke esseesid (J. Kross
“Vahelugemised”, H. Runnel “Ja hõbedat-kulda...”)
8. Stagnaaegne luule
Keskseteks nimedeks Juhan Viiding, Hando Runnel,
Doris Kareva
Sotsiaalne surve suurendab varjatud rahvuslikku
vastupanu (ridadevahelised sõnumid)
Tekib undergroundluule
Tekstid levivad käsikirjaliselt , veelgi sagedamini
suuliselt
Punkalulu tekstidest kujuneb punkluule (Tõnu
Trubetsky, Merca)
Luule kõrgtaset määrasid vanema põlvkonna autorid
- uudiskogud Merilaasilt („Antud ja Võetud”) ja Alverilt
(„Korallid Emajões”)
9. Draama
70.aastate näitekirjanduse kunstiline tase küllaltki
kõrge
Keskme moodustavad Enn Vetemaa, Rein Saluri,
Vaino Vahingu, Mati Undi näidendid
1980 lahvatavad venestussurve mõjul teravnenud
rahvuslikud pinged noorterahutustes
Teatri tähtsaim ülesanne vaimne vastupanu
võõrale võimule
80. aastate peateemaks ajalugu
Mikk Mikiver („Pilvede värvid”, „Vaikuse
vallamaja”, „Minek”
10. 1980. aastad
Ühiskonna pingete vallandumine
Stiihilised noorterahutused sügisel
40 kultuuritegelase ühiskiri, milles avaldati muret
eesti keele saatuse pärast
Aega iseloomustav kirjanduslik tegu – Andrus
Rõugu luuletus “Silmades taevas ja meri,” mille
esitähed moodustavad “sini-must-valge”
Käivitatakse “Loomingu Raamatukogus” noorte
loomingut koondav almanahhide sari “Sõna”
11. 1980. aastatel tegutseb TRÜ-s luuleteater
“Valhalla”
1982. aastal luuakse Helsingis Friedebert Tuglase
Selts
1980. aastate pagulaskirjanduses ja –kriitikas
ilmneb juba enam tagasivaatavat ja lõpetavat
meeleolu
Iseloomulikud on B. Kangro sel ajal valminud
tööd
20. sajandi eesti kirjanduse põhitraditsioonide
valitsemisaeg jõuab üldisemaltki kokkuvõteteni
Kangro avaldab paguluses teosed “Arbujad”
(1981) ja “Arbujate kaasaeg” (1983)
12. Kodumaal ilmuvad samal ajal Merilaasi ja Alveri
viimased uudiskogud
Arbujate kirjandusjärk on kokku võtmas oma
tähendusi ja loomas tulevikuks juba uusi
maailmu
13. Seisakuaja proosa: 1980. aastad
Kriitilistes toonides mõttevahetus proosa üle ja
olmekirjanduse laine
Olmeproosa kanaliseerib rahulolematust elu
korraldamatusega
Kriitikas kurdetakse proosa üldise halluse ja
lõtvuse üle, mis peletavat lugejaid, ent
olmekirjandus kui kompensatoorne võltsalternatiiv
mõistetakse hukka
Pettumiste ja ootuste aeg
Kirjandus liigub üle kümnendipiiri suurte
muutusteta
Optimistid nimetavad olukorda küpsuseks,
pessimistid seisakuks
14. Tõdetakse , et proosas leidub kõike, kuid
põhisuundumuste väljatoomine ei ole võimalik
Mati Unt leiab, et kirjanduses pole liikumist:
“Pole jõge, vaid vihm, mis matab silmapiiri uttu”
Proosaraamatuid ilmub aastas kolmekümne
ringis, kuid debüüte on väga vähe
Tähelepanuväärsed proosas üksnes Mihkel Mutt
ja Ann Must 1980. aastal ja Ülo Mattheus 1981.
aastal
Proosasse pöördub küll mitu luuletajat, aga see ei
leevenda muret uute jõudude juurdevoolu
vähenemise pärast
15. Realistlik ajaviiteline jutukirjandus ehk
olmekirjandus meelitab lugejaid enim, sest pakub
võimalust end kellegagi samastada
Tegelasteks n-ö inimesed kõrvaltänavast
Kindla alguse, arengu ja lõpuga lugu
Olmeproosa järgib vanu realistlikke konventsioone
Kogenud autorite kõrval kirjutavad ka
juhukatsetajad, muuseas ajakirjanikud
Enamjaolt kirjeldatakse kaasaja elu, kuid leidub ka
vaateid minevikku
Eriti populaarseks osutub Silver Anniko romaan
“Rusikad” (1979)
Olmekirjanduse esindusautor on Raimond
Kaugver
16. 1980. aastate proosa väljapaistvamad teosed
kirjutatakse modernismi ja realismi sünteesivas kui
postmodernistlikus laadis
Sotsiaalne mäluteraapia saab proosa üheks tähtsaks
funktsiooniks
Valgustatakse Eesti lähiminevikku, tollast
mentaliteeti ja atmosfääri
Missiooniks okupatsiooni, sõja ja stalinismi
ängistustest väljakirjutamine
Minevikumaailma kujutatakse realistlikuna
Lugejail avaneb võimalus minna kurja minevikku,
mida avalikus sfääris sunniti unustama
Äratundmist ja samastumist võimaldavad teosed,
mille aineseks elu Nõukogude Eestis
Neisse on kirjutatud metafüüsilist sümboolikat
17. Tekstide tähendusruumis suured eksistentsi
küsimused (olevikus peidab end igavik)
18. Varjatud vastupanu dramaturgia:
1980. aastad
1970/80-ndate aastate vahetusel ei toimu teatri
ega draama arengurütmis suuri muutusi
Aastas ilmub jätkuvalt 10-11 uut näidendit
1980. aasta on aga erakordselt draamarikas – 23
teksti
Mõningased ümberpaiknemised autorkonnas:
Vetemaa taandub, Jaan Kruusvall tõuseb esile
Merle Karusoo lavastajadramaturgia elevus
Tema sotsioloogiline teater läheneb kaasaja
ühiskonnale uurimuslikult
19. Oluliseim muutus näitekirjanduses on endisest
tugevam seostumine ühiskondliku situatsiooniga
Lavapublitsistika plahvatuslik esilekerkimine
1980. aastate algul
Teater võtab üle ajakirjanduse funktsioone
Ajakirjanikud hakkavad kirjutama näidendeid
majandussüsteemi puudustest, maaelu
allakäigust, korruptsioonist ja spekulatsioonist
Tegu on žurnalistlike tarbetekstidega, täites
avalikustamise tähtsat ülesannet
Lavapublitsistika esindusteoseks Valter Udami
diskussioonidraama “Vastutus,” vene nn
tootmisteemalise draama eesti variant (1985)
20. Eesti kirjandus 1980. II poolel
1985 uuenduskurss, mis vabastas kirjanduse
Ilmuvad varem avaldamata teosed
Teoste fookuses eeskätt:
-Suur Isamaasõda
-küüditamise
-Eestist põgenemine välismaale 1944.aastal
-Siberi vangilaagrite kogemus
21. -Heino Kiige,,Maria Siberimaal‟‟ (tähistas uue
ajastu algust, sõnavabaduse jõudmist
ENSVsse1988)
-Arvo Valtoni ,,Masendus ja lootus‟‟(1989)
-Raimond Kaugveri ,,Kirjad Laagrist‟‟(1989)
Au sees varem mahavaikitud eksiilkirjanikud
1986.aastast Eesti ajakirjanduses avameelsed
ühiskonnaalased sõnavõtud
22. Karl Ristikivi kortermuuseum - pagulaskirjanduse
keskus
Rahvusliku ühtsustunde tipnemine(Balti kett,
laulev revolutsioon)
23. Ajakiri ,,Vikerkaar‟‟(1986)
Toimetaja Rein Veidemann
Esialgu reklaamib end noorte
kirjandusväljaandena
Hiljem ajakirja haar üldkultuurilisem
Suudetakse hoida kirjanduslik ja poliitiline
materjal tasakaalus
Eesmärk ehitada sild 1960ndate aastate
“Nooruse” traditsioonide ja eri kirjanduslike
põlvkondade vahele
24. Ajakiri ,, Akadeemia‟‟ (1989)
Peatoimetaja Ain Kaalep
Teadusliku kallakuga tekstid
Avaldatakse nii originaalkäsitlusi kui tõlkeid
kirjandusteooria ja filosoofia võtmetekstidest
Vähemal määral ilukirjandustekstid
25. Luule
Kõige kiiremini reageerib võimaluste
avardumisele luule
1980ndatel traditsiooniline luulesuund –
rahvuslik, eestipärane, väljendab soovi püsida
1983 – 1996 luule jaoks soositud aeg
Tähelepanuväärsed debüütkogud
26. Esimest korda nn Euroopa-teema(kujutab
eestlast Euroopa kultuuriruumis)
- nt Tõnu Õnnepalu = Emil Tode “Piiririik”
- Priidu Beier, Kalev keskküla, Indrek Hirv, Hasso
Krull, Tõnu Õnnepalu
,,Siuru‟‟-aegne keeleuuenduslik stiil
debuteerivad Karl Martin Sinijärv ja Sven
Kivisildnik ning teised nooremad autorid
Luulekassettide väljaandmine
1980. lõpul sotsiaalne tähendus
27. Proosa
Kümnendivahetusel domineerib vanem
põlvkond: Mati Unt, Toomas Raudam, Nikolai
Baturin jt.
Madis Kõivu ja Vaino Vahingu
,,Endspiel.Laskumine orgu‟‟(1988)
Ülo Matteuse romaan,,Kuma‟‟(1989)
Ilmar Talve romaan,,Maapagu.Sebastian
Alkmani ülestähendusi aastaist 1906-1917‟‟ I-II
28. Kirjandusrühmitused
Levivad taastamisaktsioonid
-Õpetatud Eesti Selts(ÕES)
-Eesti Kirjanduse Selts(EKS)
1988. aastal humanitaarühendus Wellesto
-liikmed: Maimu Berg, Merle Jääger, Doris Kareva,
Indrek Hirv, Hasso Krull, Toomas Liiv, Ülo
Matteus, Toomas Raudam, Ivar ja Astrid Ivask jne
-manifesti kirjutas Doris Kareva
29. 1989 Eesti Kostabi Selts Tartus
-kultuuriselts
-radikaalsed suundumused
-kirjanduslik rühmitus Hiroshall(Kauksi Ülle,
Valeria Ränik, Jüri Ehlvest, Sven Kivisildnik, Karl
Martin Sinijärv)
-esindavad etnosümbolismi
-skandaalihõgulised
-kultuurileht ,,Kostabi‟‟
1980. lõpul ka mitmed ajutised või siis
,,servapealsed‟‟ kirjanduslikud sõpruskonnad
30. Kogu kirjanduses pääseb võimule modernism
modernismi edasiarendused muutuvad
avangardsemaks, naljad absurdsemaks,
kirjanduslik stiliseeritus rõhutab sageli oma
maneersust, näilist lihtsust pakutakse enamasti
välja teadliku väljakutsuvusega
31. Jaan Kruusvall
Äratas avalikkuse tähelepanu 60.date lõpul
Loomingus iseloomulik napisõnalisus
Käsitleb inimest elu ääremaal, otsib inimväärsust.
32. Juhan Viiding
1970.-80. üks andekamaid ja iseloomulikemaid
luuletajaid
Kuni 1975. esineb varjunime Jüri Üdi all
Tundlik kõige võltsi ja silmakirjaliku vastu, jaatab
kõike inimväärset. Luulet iseloomustab
lootusrikkus.
33. On seda teed, kus käivad tuletoojad,
Maatasa tahtnud teha igat pidi
Kõik sööjad-joojad. Piinajad ja poojad.
Ei ole saanud. Tee on teisipidi.
[---]
36. “Irdinimene”(1967) – käsitleb inimese
võõrandumise probleemi
“Tants aurukatla ümber”(1970) – eesti taluelu
20.sajandil
“Pommeri aed” (1973) – kirjeldab koolmeistri
tööd nõukogude ajal.
“Puud olid, puud olid hellad velled” (1979) –
käsitleb 19.sajandi Eesti elu
“Minge üles mägedele”(1987) – kujutab maaelu
“Inger”(1975) ja “Rippsild”(1980) kirjeldavad
linnaelu ja keskenduvad kõlbelistele ja
olmelistele küsimustele.
37. Raimond Kaugver
Enim trükitud kirjanik
Kaugver kui rahvakirjanik
Tuli avalikkuse ette 1956
Teoseid ei saanud esialgu avaldada – sisu oli
inspireeritud vangilaagris veedetud aastatest.
Loomingus keskendub eelkõige kõlbelistele
küsimustele.
38. “Kas ema südant tunned sa?” (1988)
Keskendub perekonnaprobleemidele, räägib isast
ja tütrest kes ei tea üksteise olemasolust.
Trükiti 115 000 eksemplari.
“Tee isa juurde”(1987)
Keskendub samuti perekonna-probleemidele.
Trükitud 100 000 eksemplari.
40. Doris Kareva
Luuletajana jõudis laiema avalikkuseni 1974.
aastal ajakirjas Noorus
Tema loomingut on ilmunud antoloogiates,
ajakirjades ja paljudes võõrkeelsetes kogumikes.
Luule on sügavalt isiklik, käsitleb elu ja surma
ning ajalikku ja igavikulist.
41. Kasutatud kirjandus
“Eesti kirjanduslugu”
“Eesti kirjandus 12. klassile” Pärt Lias
http://www.estonica.org/et/Kultuur/Kirjandus/Kirj
andus_ja_tardunud_aeg/
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kirjandus