1. Eesti kirjanduselu 1970. ja
1980. aastatel
Kätlin Halop
Kristin Rohtaru
Margot Jakobson
Birgit-Karolin Niilson

2. 1970. aastad
 Algasid optimistlikult
 II poolel seisak ENSV kultuurielus – nn
stagnatsiooniaastad
 Piiratakse poliitilisi vabadusi, karmistub tsensuur,
väliskirjandust tõlgitakse vähem
 Pessimism, minnalaskmismeeleolud ja väljapääsmatuse
tunne
 Suurenev mitmekesisus nii teemade, kujutusviiside kui
ka autorite osas

3.  Olulisim tähtsus proosal - ajaloo-ainelised ja
filosoofilise kallakuga (Jaan Kross)
 Oluline koht metafooridel
 Kirjandusväljaanded ja kirjastamisvõimalused
keerukamas seisus
 1978. hakkab ilmuma venekeelne kirjandusajakiri
„Tallinn”
 70ndate lõpus algab uus venestuslaine – eesti
rahvuslik kultuur tõmbub kaitseasendisse

4.  Esitrükke proosas keskmiselt 24-25 raamatut aastas,
luules 20-21, lastekirjanduses 27-28, lisaks ka mõned
näidendid
 Kirjastamisel muututakse leplikumaks
ajaviitekirjanduse suhtes
 Sageneb eesti väärtkirjanduse tõlkimine
võõrkeeltesse
 Kirjanduslikud institutsioonid säilitavad veidi enam
vabadust (ENSV Kirjanike Liit)

5.  Kirjanike Liidu juurde loodud noorte autorite
koondiste (NAK-id) tähtsus suureneb
 „Noorte kirjandussündmus „76” tulemusena
ilmuvad kogumikud „Viis tüdrukut ja kaheksa
poissi” ja „Noori autoreid „77”
 Juhan Smuuli nimeline aastapreemia
 luulekassette asendavad 1970. ja 1980. aastatel
ühtses kujunduses debüütkogude sarjad.
 Pagulaskirjandus väheneb mahult, uusi debüüte ei
ole, autorkond vananeb

6. Ainestik ja peateemad
 Ajalooproosa eksistentsiaalse suunitlusega (Jaan
Krossi, Mats Traat, Vladimir Beekman)
 Kaasaeg jõudis lugejateni olustikulises täpsuses
(Teet Kallas, Raimond Kaugver)
 satiiriliselt (Enn Vetemaa)
 filosoofilisena (Arvo Valton, Mati Unt, Mihkel
Mutt)
 poeetilisena (Viivi Luik, Lilli Promet)

7.  Peateemadeks mõtisklus inimesest, eriti tema
vahekorrad oma aja ja minevikuga
 Rahvusliku identiteedi ja mälu küsimused
 Tähelepanu „ebapoeetilistel” ainealadel ja
motiividel – nt argielu pisiasjad
 Ajaloo-ainelised dokumentaaljutustused (L. Meri
“Hõbevalge”)
 Kujutati II maailmasõja sündmusi (Kuusberg “Üks
öö”, Ülo Tuulik “Sõja jalus”, Juhan Peegel “Ma langesin
esimesel sõjasuvel‟‟)
 Palju kirjutati kirjanduslikke esseesid (J. Kross
“Vahelugemised”, H. Runnel “Ja hõbedat-kulda...”)

8. Stagnaaegne luule
 Keskseteks nimedeks Juhan Viiding, Hando Runnel,
Doris Kareva
 Sotsiaalne surve suurendab varjatud rahvuslikku
vastupanu (ridadevahelised sõnumid)
 Tekib undergroundluule
 Tekstid levivad käsikirjaliselt , veelgi sagedamini
suuliselt
 Punkalulu tekstidest kujuneb punkluule (Tõnu
Trubetsky, Merca)
 Luule kõrgtaset määrasid vanema põlvkonna autorid
- uudiskogud Merilaasilt („Antud ja Võetud”) ja Alverilt
(„Korallid Emajões”)

9. Draama
 70.aastate näitekirjanduse kunstiline tase küllaltki
kõrge
 Keskme moodustavad Enn Vetemaa, Rein Saluri,
Vaino Vahingu, Mati Undi näidendid
 1980 lahvatavad venestussurve mõjul teravnenud
rahvuslikud pinged noorterahutustes
 Teatri tähtsaim ülesanne vaimne vastupanu
võõrale võimule
 80. aastate peateemaks ajalugu
 Mikk Mikiver („Pilvede värvid”, „Vaikuse
vallamaja”, „Minek”

10. 1980. aastad
 Ühiskonna pingete vallandumine
 Stiihilised noorterahutused sügisel
 40 kultuuritegelase ühiskiri, milles avaldati muret
eesti keele saatuse pärast
 Aega iseloomustav kirjanduslik tegu – Andrus
Rõugu luuletus “Silmades taevas ja meri,” mille
esitähed moodustavad “sini-must-valge”
 Käivitatakse “Loomingu Raamatukogus” noorte
loomingut koondav almanahhide sari “Sõna”

11.  1980. aastatel tegutseb TRÜ-s luuleteater
“Valhalla”
 1982. aastal luuakse Helsingis Friedebert Tuglase
Selts
 1980. aastate pagulaskirjanduses ja –kriitikas
ilmneb juba enam tagasivaatavat ja lõpetavat
meeleolu
 Iseloomulikud on B. Kangro sel ajal valminud
tööd
 20. sajandi eesti kirjanduse põhitraditsioonide
valitsemisaeg jõuab üldisemaltki kokkuvõteteni
 Kangro avaldab paguluses teosed “Arbujad”
(1981) ja “Arbujate kaasaeg” (1983)

12.  Kodumaal ilmuvad samal ajal Merilaasi ja Alveri
viimased uudiskogud
 Arbujate kirjandusjärk on kokku võtmas oma
tähendusi ja loomas tulevikuks juba uusi
maailmu

13. Seisakuaja proosa: 1980. aastad
 Kriitilistes toonides mõttevahetus proosa üle ja
olmekirjanduse laine
 Olmeproosa kanaliseerib rahulolematust elu
korraldamatusega
 Kriitikas kurdetakse proosa üldise halluse ja
lõtvuse üle, mis peletavat lugejaid, ent
olmekirjandus kui kompensatoorne võltsalternatiiv
mõistetakse hukka
 Pettumiste ja ootuste aeg
 Kirjandus liigub üle kümnendipiiri suurte
muutusteta
 Optimistid nimetavad olukorda küpsuseks,
pessimistid seisakuks

14.  Tõdetakse , et proosas leidub kõike, kuid
põhisuundumuste väljatoomine ei ole võimalik
 Mati Unt leiab, et kirjanduses pole liikumist:
“Pole jõge, vaid vihm, mis matab silmapiiri uttu”
 Proosaraamatuid ilmub aastas kolmekümne
ringis, kuid debüüte on väga vähe
 Tähelepanuväärsed proosas üksnes Mihkel Mutt
ja Ann Must 1980. aastal ja Ülo Mattheus 1981.
aastal
 Proosasse pöördub küll mitu luuletajat, aga see ei
leevenda muret uute jõudude juurdevoolu
vähenemise pärast

15.  Realistlik ajaviiteline jutukirjandus ehk
olmekirjandus meelitab lugejaid enim, sest pakub
võimalust end kellegagi samastada
 Tegelasteks n-ö inimesed kõrvaltänavast
 Kindla alguse, arengu ja lõpuga lugu
 Olmeproosa järgib vanu realistlikke konventsioone
 Kogenud autorite kõrval kirjutavad ka
juhukatsetajad, muuseas ajakirjanikud
 Enamjaolt kirjeldatakse kaasaja elu, kuid leidub ka
vaateid minevikku
 Eriti populaarseks osutub Silver Anniko romaan
“Rusikad” (1979)
 Olmekirjanduse esindusautor on Raimond
Kaugver

16.  1980. aastate proosa väljapaistvamad teosed
kirjutatakse modernismi ja realismi sünteesivas kui
postmodernistlikus laadis
 Sotsiaalne mäluteraapia saab proosa üheks tähtsaks
funktsiooniks
 Valgustatakse Eesti lähiminevikku, tollast
mentaliteeti ja atmosfääri
 Missiooniks okupatsiooni, sõja ja stalinismi
ängistustest väljakirjutamine
 Minevikumaailma kujutatakse realistlikuna
 Lugejail avaneb võimalus minna kurja minevikku,
mida avalikus sfääris sunniti unustama
 Äratundmist ja samastumist võimaldavad teosed,
mille aineseks elu Nõukogude Eestis
 Neisse on kirjutatud metafüüsilist sümboolikat

17.  Tekstide tähendusruumis suured eksistentsi
küsimused (olevikus peidab end igavik)

18. Varjatud vastupanu dramaturgia:
1980. aastad
 1970/80-ndate aastate vahetusel ei toimu teatri
ega draama arengurütmis suuri muutusi
 Aastas ilmub jätkuvalt 10-11 uut näidendit
 1980. aasta on aga erakordselt draamarikas – 23
teksti
 Mõningased ümberpaiknemised autorkonnas:
Vetemaa taandub, Jaan Kruusvall tõuseb esile
 Merle Karusoo lavastajadramaturgia elevus
 Tema sotsioloogiline teater läheneb kaasaja
ühiskonnale uurimuslikult

19.  Oluliseim muutus näitekirjanduses on endisest
tugevam seostumine ühiskondliku situatsiooniga
 Lavapublitsistika plahvatuslik esilekerkimine
1980. aastate algul
 Teater võtab üle ajakirjanduse funktsioone
 Ajakirjanikud hakkavad kirjutama näidendeid
majandussüsteemi puudustest, maaelu
allakäigust, korruptsioonist ja spekulatsioonist
 Tegu on žurnalistlike tarbetekstidega, täites
avalikustamise tähtsat ülesannet
 Lavapublitsistika esindusteoseks Valter Udami
diskussioonidraama “Vastutus,” vene nn
tootmisteemalise draama eesti variant (1985)

20. Eesti kirjandus 1980. II poolel
 1985 uuenduskurss, mis vabastas kirjanduse
 Ilmuvad varem avaldamata teosed
 Teoste fookuses eeskätt:
-Suur Isamaasõda
-küüditamise
-Eestist põgenemine välismaale 1944.aastal
-Siberi vangilaagrite kogemus

21. -Heino Kiige,,Maria Siberimaal‟‟ (tähistas uue
ajastu algust, sõnavabaduse jõudmist
ENSVsse1988)
-Arvo Valtoni ,,Masendus ja lootus‟‟(1989)
-Raimond Kaugveri ,,Kirjad Laagrist‟‟(1989)
 Au sees varem mahavaikitud eksiilkirjanikud
 1986.aastast Eesti ajakirjanduses avameelsed
ühiskonnaalased sõnavõtud

22.  Karl Ristikivi kortermuuseum - pagulaskirjanduse
keskus
 Rahvusliku ühtsustunde tipnemine(Balti kett,
laulev revolutsioon)

23. Ajakiri ,,Vikerkaar‟‟(1986)
 Toimetaja Rein Veidemann
 Esialgu reklaamib end noorte
kirjandusväljaandena
 Hiljem ajakirja haar üldkultuurilisem
 Suudetakse hoida kirjanduslik ja poliitiline
materjal tasakaalus
 Eesmärk ehitada sild 1960ndate aastate
“Nooruse” traditsioonide ja eri kirjanduslike
põlvkondade vahele

24. Ajakiri ,, Akadeemia‟‟ (1989)
 Peatoimetaja Ain Kaalep
 Teadusliku kallakuga tekstid
 Avaldatakse nii originaalkäsitlusi kui tõlkeid
kirjandusteooria ja filosoofia võtmetekstidest
 Vähemal määral ilukirjandustekstid

25. Luule
 Kõige kiiremini reageerib võimaluste
avardumisele luule
 1980ndatel traditsiooniline luulesuund –
rahvuslik, eestipärane, väljendab soovi püsida
 1983 – 1996 luule jaoks soositud aeg
 Tähelepanuväärsed debüütkogud

26.  Esimest korda nn Euroopa-teema(kujutab
eestlast Euroopa kultuuriruumis)
- nt Tõnu Õnnepalu = Emil Tode “Piiririik”
- Priidu Beier, Kalev keskküla, Indrek Hirv, Hasso
Krull, Tõnu Õnnepalu
 ,,Siuru‟‟-aegne keeleuuenduslik stiil
 debuteerivad Karl Martin Sinijärv ja Sven
Kivisildnik ning teised nooremad autorid
 Luulekassettide väljaandmine
 1980. lõpul sotsiaalne tähendus

27. Proosa
 Kümnendivahetusel domineerib vanem
põlvkond: Mati Unt, Toomas Raudam, Nikolai
Baturin jt.
 Madis Kõivu ja Vaino Vahingu
,,Endspiel.Laskumine orgu‟‟(1988)
 Ülo Matteuse romaan,,Kuma‟‟(1989)
 Ilmar Talve romaan,,Maapagu.Sebastian
Alkmani ülestähendusi aastaist 1906-1917‟‟ I-II

28. Kirjandusrühmitused
 Levivad taastamisaktsioonid
-Õpetatud Eesti Selts(ÕES)
-Eesti Kirjanduse Selts(EKS)
 1988. aastal humanitaarühendus Wellesto
-liikmed: Maimu Berg, Merle Jääger, Doris Kareva,
Indrek Hirv, Hasso Krull, Toomas Liiv, Ülo
Matteus, Toomas Raudam, Ivar ja Astrid Ivask jne
-manifesti kirjutas Doris Kareva

29.  1989 Eesti Kostabi Selts Tartus
-kultuuriselts
-radikaalsed suundumused
-kirjanduslik rühmitus Hiroshall(Kauksi Ülle,
Valeria Ränik, Jüri Ehlvest, Sven Kivisildnik, Karl
Martin Sinijärv)
-esindavad etnosümbolismi
-skandaalihõgulised
-kultuurileht ,,Kostabi‟‟
 1980. lõpul ka mitmed ajutised või siis
,,servapealsed‟‟ kirjanduslikud sõpruskonnad

30.  Kogu kirjanduses pääseb võimule modernism
 modernismi edasiarendused muutuvad
avangardsemaks, naljad absurdsemaks,
kirjanduslik stiliseeritus rõhutab sageli oma
maneersust, näilist lihtsust pakutakse enamasti
välja teadliku väljakutsuvusega

31. Jaan Kruusvall
 Äratas avalikkuse tähelepanu 60.date lõpul
 Loomingus iseloomulik napisõnalisus
 Käsitleb inimest elu ääremaal, otsib inimväärsust.

32. Juhan Viiding
 1970.-80. üks andekamaid ja iseloomulikemaid
luuletajaid
 Kuni 1975. esineb varjunime Jüri Üdi all
 Tundlik kõige võltsi ja silmakirjaliku vastu, jaatab
kõike inimväärset. Luulet iseloomustab
lootusrikkus.

33. On seda teed, kus käivad tuletoojad,
Maatasa tahtnud teha igat pidi
Kõik sööjad-joojad. Piinajad ja poojad.
Ei ole saanud. Tee on teisipidi.
[---]

34. Juhan Viidingu luulekreedo:
Mis on see luuletaja luule?
See on ,kui mõtled elule
ja millelegi muule.
[---]

35. Mats Traat
 Kassetipõlvkonna värvikamaid luuletajaid
 Luulekogud “Küngasmaa”(1964),
“Kaalukoda”(1966), värvikaim teos “Harala
elulood”

36.  “Irdinimene”(1967) – käsitleb inimese
võõrandumise probleemi
 “Tants aurukatla ümber”(1970) – eesti taluelu
20.sajandil
 “Pommeri aed” (1973) – kirjeldab koolmeistri
tööd nõukogude ajal.
 “Puud olid, puud olid hellad velled” (1979) –
käsitleb 19.sajandi Eesti elu
 “Minge üles mägedele”(1987) – kujutab maaelu
 “Inger”(1975) ja “Rippsild”(1980) kirjeldavad
linnaelu ja keskenduvad kõlbelistele ja
olmelistele küsimustele.

37. Raimond Kaugver
 Enim trükitud kirjanik
 Kaugver kui rahvakirjanik
 Tuli avalikkuse ette 1956
 Teoseid ei saanud esialgu avaldada – sisu oli
inspireeritud vangilaagris veedetud aastatest.
 Loomingus keskendub eelkõige kõlbelistele
küsimustele.

38. “Kas ema südant tunned sa?” (1988)
Keskendub perekonnaprobleemidele, räägib isast
ja tütrest kes ei tea üksteise olemasolust.
Trükiti 115 000 eksemplari.
“Tee isa juurde”(1987)
Keskendub samuti perekonna-probleemidele.
Trükitud 100 000 eksemplari.

39. “Kirjad laagrist” (1989)
Autobiograafilised ja dukomentaalsed jutustused
Vorkuta vangilaagris.
Trükitud 80 000 eksemplari.

40. Doris Kareva
 Luuletajana jõudis laiema avalikkuseni 1974.
aastal ajakirjas Noorus
 Tema loomingut on ilmunud antoloogiates,
ajakirjades ja paljudes võõrkeelsetes kogumikes.
 Luule on sügavalt isiklik, käsitleb elu ja surma
ning ajalikku ja igavikulist.

41. Kasutatud kirjandus
 “Eesti kirjanduslugu”
 “Eesti kirjandus 12. klassile” Pärt Lias
 http://www.estonica.org/et/Kultuur/Kirjandus/Kirj
andus_ja_tardunud_aeg/
 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kirjandus

42. Aitäh tähelepanu eest!