SlideShare a Scribd company logo
1 of 23
Vee ja soojusenergia kasutamise
kvaliteediastmed korteriühistutes
Miks pöördutakse?
• Millega inimesed ei   • Mida inimesed ei tea,
  ole rahul, 58%          42%
• Valesti tehtud        • Kuidas teha?
• Tahetakse valesti     • Kas nii on õigem?
  teha                  • Kuidas ennetada
• Kuidas halvast          tekkida võivat halba
  olukorrast väljuda?     olukorda?
• Tehke midagigi!
627 koduga seonduva kaebuse
             põhjused
•   Puuduvad vajalikud näidised – 30 tk
•   Puuduvad vajalikud protseduurid – 38 tk
•   Mõisted protsessi tasemel täpseks – 8 tk
•   Arvutamise alused põhjendada – 3 tk
•   Vajalikud seaduse täpsustused – 35 tk
•   Seaduste järgimine – 6 tk
•   Vaidluskomisjoni tase – 13 tk
Milline kvaliteediaste anda?
•   Tehnoloogiaprotsessile
•   Vee suunamine korteritesse
•   Tarbitud koguste mõõtmine
•   Tarbitud koguste eest õiglane maksmine

• Tööprotsessile
• Inimese tegevus tehnoloogiaprotsesside
  teostamisel
Kuu      Elamu   Korterid   Vahe, %
                 ∑
Juuni    350     336        4
Juuli    343     3          7,5


August   379     346        8,7
Sept.    396     343        13,3
Okt.     408     390        4,4
Üldvee erinevus 2 elamus
•   Jaan 269       -5 m ³   •   Jaan
•   Veebr 244     -9 m ³    •   Veebr
•   Märts 265    -18 m ³    •   Märts
•   Aprill 260     -7 m ³   •   Aprill
•   Mai 248       +2 m ³    •   Mai
•   Juuni 211    -11 m ³    •   Juuni
•   Juuli 207    -16 m ³    •   Juuli
•   Aug 228       -1 m ³    •   Aug
•   Sept 233      -2 m ³    •   Sept
Veearvesti täpsuse sõltuvus, %
Korrus Soe 99.a Soe 12.a Külm 99 Külm 12
  V      -4,4    -0,9    +7,0    +6,6 V
 IV      -2,0    -0,4     +6,0   +27,0 H
 III     -1,8    -2,1     +4,1   +5,7 V
  II     +0,8    +1,4     +3,2   +25,8 H
  I      +1,0    -0,2     +1,6   +10,6 V
Kontrollimismeetodite võrdlus
              Mõõteviga, %
5 l/ min   1 l/ min 25 l/ min   2,5 l/   1 l/ min
                                 min
 -2,8      -100,0     -1,6      -37,3    -100,0
 6,6        -28,7     3,2        4,3       1,8
 29,8       29,3      27,8       27,0     25,2
 27,8       28,3      28,2       26,3     22,8
 15,7       20,4      8,5        7,3       2,8
 11,3        -0,8     8,2        4,1      -3,7
 27,0       22,7      27,2       22,4     16,0
Korteri veearvesti vea suuruse sõltuvus protsentides
                         liitri vee kraanist väljumise ajast, sek



           0
           -5 0         20        40        60        80      100      120

          -10
Viga, %




          -15
          -20
          -25
                                         sek/liiter
Külma vee kasutamine peres
    Külma vee kasutusvaldkonnad, liitrites kuus ja protsentides
            84; 2%
             96; 2%
        165; 3%
  614; 11%                  Δt = 30 ºC                 WC
                                                       Dušš
                                                       Pesumasin
                                                       Toiduks
                                   3080; 57%
1324; 25%                                              Käsitsi riiete pesu
                                                       Toidunõude pesu
Sooja vee kasutusvaldkonnad, liitrites kuus ja
                 protsentides

          180; 5%
    220; 6%
 250; 6%
                                        Dušš
350; 9%                                 Käte pesu
                                        Toidunõude pesem
                                        Käsitsi riiete pesu
                                        Hammaste pesem
                     3000; 74%
Mida ütlevad veearvestite näidud?
• Külma, m ³       • Sooja, m ³
• 1058             •  1370
•    624           •    822
• 1062             •  1613
• ∑ 3295 = 46 %    • ∑ 3805 = 54 %

•   930            •   530
•   641            •   641
•   482            •   259
• ∑ 2053 = 59 %    • ∑ 1430 = 41 %
Kaalutud keskmiste arvutus
20 liitri 35°C sooja vee saamiseks tuleb
  segada
((10L x 55°C) + (10L x 15°C)) : 20L = 35°C

Kui korteris tarvitatakse suvel kuus 3,5 m ³
 sooja vett ja sellest 75 % kulub dušši all ja
 vannis, siis 35 kraadise vee segamiseks
 kulub 3,5 m ³ x 0,75 = 2,6 m ³ külma vett.
Kas korter saab teatada 2 m ³ külma vee
 tarbimisest kuus?
Soojusenergiat on 1 m ³ soojas
         vees ? € eest
(50°C – 20°C) x 0,001163 MWh/°C m ³ x
x 75,32 €/MWh = 2,63 €/ m ³

Tallinna Kütte kodulehel on 3,5 €/ m ³

Ühistu liikme arvel on aga 4,9 €/ m ³
Kas soojussõlme tuleb soojuskandja suvel
 temperatuuril üle 76 °C ?
Tsirkulatsioonikadu ruutmeetrile
Torude seinte kaudu eraldub soojust 600 €
  eest
Üldpind on 3000 m²
Tariif 600€ : 3000 m² = 0,20 €/ m²
1-toalise pind 33 m² x 0,20 €/ m² = 6,6 €
3-toalise pind 66 m² x 0,20 €/ m² = 13,2 €
Vee temp 55 ºC vannitoa õhu temp 25 ºC
Δt = 30 ºC Kuna S ja λ on võrdsed, siis Q
  saab 2x suurem olla, kui Δt = 60 ºC
Kui palju maksab vannitoa küte?
Soojusarvesti näitab öösel kell 3 10kW
Ühe tunni jooksul kulub soojusenergiat 10kWh
Ööpäeva jooksul kulub – 240 kWh
Kuu jooksul eraldub 30 x 240 kWh = 7 200 kWh
Maksta tuleb 7,2 MWh x 75,32 €/MWh =
 542,3€

            542,3 x 0,8 = 433,84
             433,84 : 45 = 9,64
Kas sooja vee eest on kõik makstud?



Tallinna küte esitas arve 805,3 €
100 m ³ sooja vee eest -263,0 €
Vannitubade kütte eest -433,84 €
Kuidas jagada jääk?       108,46 €
Soojusenergia kulu jaotumus 2010.a, MWh                        Küte
                                                                           Kadu keldris
                                                                           Vannitoa küte
      100
                                                                           Soe vesi
      90
      80
      70
      60
MWh




      50
      40
      30
      20
      10
       0                                            uli
                                      ai




                                                                      kt
                                              i




                                                                 pt




                                                                             v
         an




                                                                                    ts
                      ts


                                 l




                                           un
                r




                                                          st
                             ri l




                                                                           No
                eb




                                     M




                                                                      O




                                                                                  De
                                                  Ju




                                                               Se
                      är




                                                        gu
       Ja




                           Ap




                                           Ju
              Ve


                     M




                                                      Au


                                            Kuud
Tööprotsessid tehnoloogiaprotsessi
                parendamiseks
         Soojusenergia vajaduse vähenemine aastatel 1997-2011, Liikuri
                                     20                                                          MWh
      2000
             1807
      1800
                    1541
      1600
                           1366
      1400
                                  1196 1245 1170 1227
      1200                                              1106
                                                               1027 1003
MWh




      1000                                                                 918
                                                                                           791
      800                                                                        676 703         733

      600
      400
      200
        0
             1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
                                                    Aastad
Tooted
                      Pöördumised Tallinna Tarbijakaitse Nõuandlasse, arv
                                                                                Teenused
                                                                                Eluase
                      1600                                                      sh ühistud
                      1400
                                                                                Toit
                      1200
                                                                                Õigus
                      1000
Arv (korrigeeritud)




                                                                                Trahvid
                       800
                       600
                       400
                       200
                         0
                             2000   2002   2004    2006    2008   2010   2011
                                                  Aastad
1912. a Stockholmi OM-il esmakordselt
  võrreldi õiglaselt 10 erinevat kergejõustiku
  ala ja anti välja medalid parimatele.
Olümpiamängudel on tingimused
  sooritusteks kõigil ühesugused.

More Related Content

More from isoklubi

Personalijuhtimine teenuse kvaliteedi aspektist
Personalijuhtimine teenuse kvaliteedi aspektistPersonalijuhtimine teenuse kvaliteedi aspektist
Personalijuhtimine teenuse kvaliteedi aspektistisoklubi
 
Kvaliteedijuhtimise põhimõtted akadeemias
Kvaliteedijuhtimise põhimõtted akadeemiasKvaliteedijuhtimise põhimõtted akadeemias
Kvaliteedijuhtimise põhimõtted akadeemiasisoklubi
 
Mehhatroonika ja konkurents
Mehhatroonika ja konkurentsMehhatroonika ja konkurents
Mehhatroonika ja konkurentsisoklubi
 
Aado Luik kvaliteeditärnid
Aado Luik kvaliteeditärnidAado Luik kvaliteeditärnid
Aado Luik kvaliteeditärnidisoklubi
 
Tallinna Lennujaam
Tallinna LennujaamTallinna Lennujaam
Tallinna Lennujaamisoklubi
 
Hannes Danilov Haigekassa ettekanne ISO-Klubis
Hannes Danilov Haigekassa ettekanne ISO-KlubisHannes Danilov Haigekassa ettekanne ISO-Klubis
Hannes Danilov Haigekassa ettekanne ISO-Klubisisoklubi
 
ISO-Klubi Eesti Post 29.03.2012
ISO-Klubi Eesti Post 29.03.2012ISO-Klubi Eesti Post 29.03.2012
ISO-Klubi Eesti Post 29.03.2012isoklubi
 

More from isoklubi (7)

Personalijuhtimine teenuse kvaliteedi aspektist
Personalijuhtimine teenuse kvaliteedi aspektistPersonalijuhtimine teenuse kvaliteedi aspektist
Personalijuhtimine teenuse kvaliteedi aspektist
 
Kvaliteedijuhtimise põhimõtted akadeemias
Kvaliteedijuhtimise põhimõtted akadeemiasKvaliteedijuhtimise põhimõtted akadeemias
Kvaliteedijuhtimise põhimõtted akadeemias
 
Mehhatroonika ja konkurents
Mehhatroonika ja konkurentsMehhatroonika ja konkurents
Mehhatroonika ja konkurents
 
Aado Luik kvaliteeditärnid
Aado Luik kvaliteeditärnidAado Luik kvaliteeditärnid
Aado Luik kvaliteeditärnid
 
Tallinna Lennujaam
Tallinna LennujaamTallinna Lennujaam
Tallinna Lennujaam
 
Hannes Danilov Haigekassa ettekanne ISO-Klubis
Hannes Danilov Haigekassa ettekanne ISO-KlubisHannes Danilov Haigekassa ettekanne ISO-Klubis
Hannes Danilov Haigekassa ettekanne ISO-Klubis
 
ISO-Klubi Eesti Post 29.03.2012
ISO-Klubi Eesti Post 29.03.2012ISO-Klubi Eesti Post 29.03.2012
ISO-Klubi Eesti Post 29.03.2012
 

Aado Luik, vee- ja energiamajanduse kvaliteet,iso-klubi 2012

  • 1. Vee ja soojusenergia kasutamise kvaliteediastmed korteriühistutes
  • 2. Miks pöördutakse? • Millega inimesed ei • Mida inimesed ei tea, ole rahul, 58% 42% • Valesti tehtud • Kuidas teha? • Tahetakse valesti • Kas nii on õigem? teha • Kuidas ennetada • Kuidas halvast tekkida võivat halba olukorrast väljuda? olukorda? • Tehke midagigi!
  • 3. 627 koduga seonduva kaebuse põhjused • Puuduvad vajalikud näidised – 30 tk • Puuduvad vajalikud protseduurid – 38 tk • Mõisted protsessi tasemel täpseks – 8 tk • Arvutamise alused põhjendada – 3 tk • Vajalikud seaduse täpsustused – 35 tk • Seaduste järgimine – 6 tk • Vaidluskomisjoni tase – 13 tk
  • 4. Milline kvaliteediaste anda? • Tehnoloogiaprotsessile • Vee suunamine korteritesse • Tarbitud koguste mõõtmine • Tarbitud koguste eest õiglane maksmine • Tööprotsessile • Inimese tegevus tehnoloogiaprotsesside teostamisel
  • 5. Kuu Elamu Korterid Vahe, % ∑ Juuni 350 336 4 Juuli 343 3 7,5 August 379 346 8,7 Sept. 396 343 13,3 Okt. 408 390 4,4
  • 6.
  • 7. Üldvee erinevus 2 elamus • Jaan 269 -5 m ³ • Jaan • Veebr 244 -9 m ³ • Veebr • Märts 265 -18 m ³ • Märts • Aprill 260 -7 m ³ • Aprill • Mai 248 +2 m ³ • Mai • Juuni 211 -11 m ³ • Juuni • Juuli 207 -16 m ³ • Juuli • Aug 228 -1 m ³ • Aug • Sept 233 -2 m ³ • Sept
  • 8. Veearvesti täpsuse sõltuvus, % Korrus Soe 99.a Soe 12.a Külm 99 Külm 12 V -4,4 -0,9 +7,0 +6,6 V IV -2,0 -0,4 +6,0 +27,0 H III -1,8 -2,1 +4,1 +5,7 V II +0,8 +1,4 +3,2 +25,8 H I +1,0 -0,2 +1,6 +10,6 V
  • 9. Kontrollimismeetodite võrdlus Mõõteviga, % 5 l/ min 1 l/ min 25 l/ min 2,5 l/ 1 l/ min min -2,8 -100,0 -1,6 -37,3 -100,0 6,6 -28,7 3,2 4,3 1,8 29,8 29,3 27,8 27,0 25,2 27,8 28,3 28,2 26,3 22,8 15,7 20,4 8,5 7,3 2,8 11,3 -0,8 8,2 4,1 -3,7 27,0 22,7 27,2 22,4 16,0
  • 10. Korteri veearvesti vea suuruse sõltuvus protsentides liitri vee kraanist väljumise ajast, sek 0 -5 0 20 40 60 80 100 120 -10 Viga, % -15 -20 -25 sek/liiter
  • 11. Külma vee kasutamine peres Külma vee kasutusvaldkonnad, liitrites kuus ja protsentides 84; 2% 96; 2% 165; 3% 614; 11% Δt = 30 ºC WC Dušš Pesumasin Toiduks 3080; 57% 1324; 25% Käsitsi riiete pesu Toidunõude pesu
  • 12. Sooja vee kasutusvaldkonnad, liitrites kuus ja protsentides 180; 5% 220; 6% 250; 6% Dušš 350; 9% Käte pesu Toidunõude pesem Käsitsi riiete pesu Hammaste pesem 3000; 74%
  • 13. Mida ütlevad veearvestite näidud? • Külma, m ³ • Sooja, m ³ • 1058 • 1370 • 624 • 822 • 1062 • 1613 • ∑ 3295 = 46 % • ∑ 3805 = 54 % • 930 • 530 • 641 • 641 • 482 • 259 • ∑ 2053 = 59 % • ∑ 1430 = 41 %
  • 14. Kaalutud keskmiste arvutus 20 liitri 35°C sooja vee saamiseks tuleb segada ((10L x 55°C) + (10L x 15°C)) : 20L = 35°C Kui korteris tarvitatakse suvel kuus 3,5 m ³ sooja vett ja sellest 75 % kulub dušši all ja vannis, siis 35 kraadise vee segamiseks kulub 3,5 m ³ x 0,75 = 2,6 m ³ külma vett. Kas korter saab teatada 2 m ³ külma vee tarbimisest kuus?
  • 15. Soojusenergiat on 1 m ³ soojas vees ? € eest (50°C – 20°C) x 0,001163 MWh/°C m ³ x x 75,32 €/MWh = 2,63 €/ m ³ Tallinna Kütte kodulehel on 3,5 €/ m ³ Ühistu liikme arvel on aga 4,9 €/ m ³ Kas soojussõlme tuleb soojuskandja suvel temperatuuril üle 76 °C ?
  • 16. Tsirkulatsioonikadu ruutmeetrile Torude seinte kaudu eraldub soojust 600 € eest Üldpind on 3000 m² Tariif 600€ : 3000 m² = 0,20 €/ m² 1-toalise pind 33 m² x 0,20 €/ m² = 6,6 € 3-toalise pind 66 m² x 0,20 €/ m² = 13,2 € Vee temp 55 ºC vannitoa õhu temp 25 ºC Δt = 30 ºC Kuna S ja λ on võrdsed, siis Q saab 2x suurem olla, kui Δt = 60 ºC
  • 17. Kui palju maksab vannitoa küte? Soojusarvesti näitab öösel kell 3 10kW Ühe tunni jooksul kulub soojusenergiat 10kWh Ööpäeva jooksul kulub – 240 kWh Kuu jooksul eraldub 30 x 240 kWh = 7 200 kWh Maksta tuleb 7,2 MWh x 75,32 €/MWh = 542,3€ 542,3 x 0,8 = 433,84 433,84 : 45 = 9,64
  • 18. Kas sooja vee eest on kõik makstud? Tallinna küte esitas arve 805,3 € 100 m ³ sooja vee eest -263,0 € Vannitubade kütte eest -433,84 € Kuidas jagada jääk? 108,46 €
  • 19. Soojusenergia kulu jaotumus 2010.a, MWh Küte Kadu keldris Vannitoa küte 100 Soe vesi 90 80 70 60 MWh 50 40 30 20 10 0 uli ai kt i pt v an ts ts l un r st ri l No eb M O De Ju Se är gu Ja Ap Ju Ve M Au Kuud
  • 20. Tööprotsessid tehnoloogiaprotsessi parendamiseks Soojusenergia vajaduse vähenemine aastatel 1997-2011, Liikuri 20 MWh 2000 1807 1800 1541 1600 1366 1400 1196 1245 1170 1227 1200 1106 1027 1003 MWh 1000 918 791 800 676 703 733 600 400 200 0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad
  • 21. Tooted Pöördumised Tallinna Tarbijakaitse Nõuandlasse, arv Teenused Eluase 1600 sh ühistud 1400 Toit 1200 Õigus 1000 Arv (korrigeeritud) Trahvid 800 600 400 200 0 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2011 Aastad
  • 22.
  • 23. 1912. a Stockholmi OM-il esmakordselt võrreldi õiglaselt 10 erinevat kergejõustiku ala ja anti välja medalid parimatele. Olümpiamängudel on tingimused sooritusteks kõigil ühesugused.