49. Vana - Kreeka Mütoloogia – jumalate kujutamine inimestena Maailm on harmooniline st. terviklik, st. “ilus kosmos“ “... Ilu garantiiks on suurus ja kord, mis peitub proportsioonides ja sümmeetrias” Aristoteles Varem ehitati puust ja päikese käes põletatud tellistest 6.saj. E.Kr. Põhimaterjaliks lubjakivi ja marmor Tähtsaim ehitis – tempel Ponderatsioon Laiuse ja pikkuse suhe Orderistiilid: dooria, joonia, korintose
56. Kallikrates Iktinos Mnesikles Samba- , seina- , karniisi- ja avadekujundus Interjöör – voolav ruum Kassettlagi Põrand – värvilise kivi- või marmormosaiigiga Kõrge uks Värvilisus – polükroomia Sinine – vikli ja friiside foonitoonia Punane – metoobiskulptuurid, kapiteelidel,arhitraavidel Megaroni põhitüübist arenes mitmeruumiline elamu – oikos , kus eluruumid paiknesid ümber siseõue
65. Vaasimaal Kivireljeefid Ehitisi katvad marmorreljeefid Materjal: puu – pähkel, tamm, küpress, seeder, oliiv Intarsiate kasutati hõbedat, elevandi- ja kilpkonnaluud Ornamentika – meander, jooksev koer, pärlinöör, hammaslõige, palmett, liilia, voluut, akantuseleht, loorberipärg Kline – voodi – jalad nikerdustega, ühe otsa jalad kõrgemad, ulatusid üle voodiraami võimaldades kõrgemat peatsit Järi – diphros Klismos – sirbi- või kaarja mõõga kujuliste jalgadega, seljatoe kumer plaat oli õlgade kõrgusel Kapi rolli täitis kirst
72. Vana - Rooma Esimene Rooma keiser Augustus lasi ehitada 82 templit Arhitektuur ühendas ja sünteesis etruskide, latiinide ja kreeklastepärandit Termid, turuhooned, villad, akveduktid Võlvi-, kaare-, kupliehitus Põletatud tellis ja betoon Suurejooneline dekoratiivsus, illusoorsed lahendused Pantheon – Kõigi jumalate tempel Telgsümmeetria konstruktsiooniloogika
73.
74. Sambad, kaaravad, kuplite kasseteeritud pinnad Siseruumi kujunduses kordusid väliruumi elemendid Vitruvius Pompeji Herculaneum Villaarhitektuur – ehituskunst, skulptuur, maalikunst ja aiakujundus Pompeji Vettiuse Seintel maalingud Seinamaalingumoed: inkrustatsioonistiil, perspektiivne illusionism, ornamentaalne Pompeji stiil, realistlik stiil Pronksivalamine Kreekaga sarnane mööbel- lisasks puule ka pronks, marmor, kivi
87. Bütsants Bütsantslased pidasid end jumala poolt äravalituks Kloostrid Kristliku sakraalarhitektuuri kujunemine Kirikuhoonest sai maailma mikromudel Kiriku arhitektuurne vorm laenati kohtu- ja turuhoone tüübist – basiilika Proportsiooniline harmoonia, liturgilisi funktsioone järgiva kujundusega Ruumi “ liikumine “ apsiidi poole Kuplimotiiv
88.
89. Kuplimotiiv – tähistas taevast Kuplile maaliti - tumesinisele foonile kuldsed tähed või taevase elu stseenid Kuppel – poorne kivi või spetsiaalselt valmistatud poorne tellis Interjöör illustreeris ruumi ja piltidega sõnumit Sisekaunistustega jutustati lugu ( Vanast ja Uuest Testamendist) Marmormosaiik Klaasmosaiik Anthemios Trallesest Isidoros Mileetosest Kirikuruumi pinnad kaetud värviliste marmorplaatidega
90. Mööbel kreeka- ja roomapärane Kirjutuslaud – kõrge, tagaserval madal riiul Baldahhiinvoodi – neljale samabakujulisele toele toetus raam, millele omakorda toetus katus – karniis, millele pandi kardinad
107. Romaani kirik – ladina risti kujuline Cluny Sant ambroggio Como Sant abbondo Kölni Sankt Pantaleon Essen Münster Hildesheimi Sankt Michael Interjöör: ümarkaarne ristvõlv, maalitud talalaed, plastiline dekoor, figuraalplastika Põrand – glasuuritud, ornamenteeritud tellised, ka mosaiik Kinnistus ikonograafiline programm “ Sõdijate “ ehituskunst
111. Kindlad majad – tugevus, lihtsalt ja tugevalt suletav Paksude puuseinte või kivimüüridega, ümarkaarsete paarisakendega Ahi Valgustasid kaminad, õlilambid, küünlad Mööbel –ehitati tahumata paksudest laudadest ja värviti üle Rauddetailide töötlus saavutas suurema peenuse Kirst – kasutati ka kohvrina, pingina, lauana, voodina Käetugedega leentool Materjal – puu, pronks, kivi X- jalgadega curulis, neljajalgne iste ( laudade, voodite asemikud) Laud – x jalaga, et ta kokku panna ja kõrvale tõsta Tekstiil
271. Linnapalee Bernini Chig Odescalchi Portaalmotiiviga võimsad aknad Saalid ja kambrid järjestikku, ühel teljel uksed Ruum pidi kujundusega kõnelema Portaalisamba ja pilastrimotiivi kasutamine ( uks ja kaminaavad ) Illusoorselt taeva avanevad allegoorilise sisuga laemaalingud Pietro da Cortona Terviklik ruum Mööbel – lähtuti arhitektuuris t– suur ja kõrge Dekoorivõte – Firenze mosaiik Kivimaaling (lauaplaadid) ja lilli/puuvilju kujutav festoon
274. Pietre dure (aknad, uksed) Lakkmaaling Korpusmööbel – miniatuurne arhitektuur Carlo Fontana Dekoori fantaasiarikkusega uhkustamine mööblis Nelja või kahe uksega kapid Klaasustega kapid ilusate asjade esitlemiseks Laud – jalani pandi plaati hoidma skulptuur (lõvid, inglid, greifid, atlandid) või baluster või spiraal jalad, x – vormiga sidepuu. Lauaplaadi all veel rippuv lisa dekoor.
281. Prantsuse barokkLouis XIV stiil Louvre’i lossi juurdeehitus Louis Le Vau, Charles Le Bruni, Claude Perrault Barokne klassitsism Pariisi Invaliidide toomkirik Jules Hardouin – Mansart Paleearhitektuur Sümmeetriline kujundus Andre Le Notre Geomeetria Suurejoonelisus, jumalad
292. Ruum kui tervik, iga detail toetamas tervikut Allegooriline teema , mida toetas kogu ornamentika, värvigamma Avarus - peeglid Stukkdekoor, raamis nii uksi, aknaid,kaminaid, lagesid Mööbel seinteisse sulama Erksad, soojad, hõõguvad toonid ja kuldne Aknaeesriided, kangad Valgus pani elama värvid Suured aknad Manufacture Royale des Meubles de la Couronne Aubussoni ja Beauvais vaiba- ja seinatekstiil
293. Charles Boulle Grand Trianon – magamistoa kummut Ümarate pindade sissetoomine mööblis Veraille’ kuninglik paraadvoodi – kullatud ja punasest sametist baldahhiiniga Leentooli kiire areng Kullatud ja pronksitud skulptuurse jalaga konsoollauad, mis paigutati akende vahele ja paarina vastu mõlemat külgseina Gueridon – lille-, skulptuuri- ja küünlaalus
297. Linnabarokk Eestis Kuninglikku rahakotti polnud, tuli lihtsustada Eeskujuks Läänemere-äärsed linnad, eelkõige Madalmaad Uuendati interjööre, maaliti lagesid,seintele draperiimaalingud Narva palladionistlikuslaadis raekoda (Georg Teuffel ) Axel von Roseni maja Pikk 28 Pahlenite maja Lai 17 Fassaade ehtisid pilastrid, kolmnurkne vapiga frontoon Palmse ja Maardu mõis Jacob Stael von Holstein
302. Antiikarhitektuuri põhimõtetest kinnipidamine Fassaadi range sümmeetrilisus ja rõhutamine orderi või pilastrimotiiviga, tipnes kolmnurkse frontooniga Puu- ja kivinikerdused Hõbe- ja kullassepakunst Kujur Christian Ackermann Polükroomimistehnika – lüstermaaling Sini-valgete kahlitega ahi Baldahhiinvoodi – punased, rohelised, mustrilised kardinad , tikitud bordüüride ja narmastega Suured lauad, lauaplaate oli ka kivist Seinalühtrid braad ja lampetid
303. Prantsuse Regendistiil Interjöör ja mööbel Täissammaste asemel pilastrid Fassaadide pinda ei rõhutanud faktuur, vaid oli neutraalne, kasvõi krohvitud Dekoor oli hoone külge liibuvam, peenem, arabesksem Aktuaalseks sai linnapalee Paraadluse kõrvale privaatsus Gilles – Marie Oppenord Nicolas Pineau Juste – Aurele Meissonnier Paelornament Pastellsemad, heledamad toonid Charles Cressent
309. Prantsuse Rokokoo – Louis XV stiil Prantsusmaa Dekoor – asümmeetriline, madalreljeefne, peenema koega Ruum – ovaal Gilles – Maria Oppenord Meissonnier Antoine Watteau “ tagasi looduse rüppe” Gabriel Germain Boffrand Ümarkaarsed aknad, peeglid Kullatud üles roniv ornament Genre pittoresque
310. Francois de Cuvillies Wenzeslaus von Knobelsdorff Johann Christian Hoppenhaupt Bartholomeo Rastrell Mööbel – madalam, kergem, heledam, peenem ( nn. Naistemööbel ) Pronks Lakkmööbel Vennad Guillaume’d Etienne – Simon Julian ja Robert Martin Charles Cressent Antoine Robert Gaudreau
327. Chinoiserie – Hiina mood Rokokoo stiili suur osatäitja Segatud euroopalikkusega Jean Berain Daniel Marot William Chambers Portselan – tee joomine Lakkmööbel Pabertapeet Sidrunikollane, madariinivärv Thomas Chippendale
337. Inglise Barokk ja rokokoo – varajane Gregorian stiil ja Chippendale stiil Palladionism – Andrea Palladio William Kent Holkham Hall Seinu liigendamas stukkpaneelidvõi katmas velvet- damasttapeet Rippuvad stukk- kaunistused – festoonid, girlandid, maskid Grinling Gibbons Kenti värvikontrastid – jõulisus Sisustuse juurde kuulusid kunstiteosed Mööbel – sümmeetria rõhutamine
338. Mahagonmööbel Toolid – cabriol jalg Henry Flitcroft John Vardy William Jones Prantsuse rokokoo mõjud Gootipäraste elementide kasutamine Thomas Chippendale : Eklektiline uusaegne mööblikujundusstiil Tool – cabriol esijalad (kaunistas maskaroon või kartuśś, sirged tagajalad), seljatugi azuurne nikerdekooriga Klaasvitriiniga kapid Väikesed ümarlauad
347. Hilisbarokk ja rokokoo Eestis Kadrioru loss Niccolo Michetti Ernst Wilhelm Londlerc noorem Antonio Quadri Mattias Scheitinger Orvandimotiiv Laed, uksed – maalitud põhiteemad, quadratura, lõikuvad taevasse ka ornamendid Seintel stukkdekoor Prantsuse moe mõjud Queen Anne stiilis mööbel
348.
349.
350.
351.
352. Prantsuse varaklassitsism - Louis XVl stiil. Klassitsistlik Euroopa18. sajandi lõpul Jaques – Germain Soufflot Victor Louis – Bordeauxi teater Portikused ja sambad Rusteeritud pinnad Kolmnurksed ja segmentkaarsed frontoonid, kanneleeritud pilastrid, ümarkaarsed seinasiśśid Valge värv Antiikarhitektuuri imiteerimine David Roentgen Paneelikaunistus – trofeekimbud
353. Külmad heledad kollased, rohelised, sinised toonid Jean – Francois Oeben Rene Dubois Jean - Henri Riesener Georges Jacob Sultanitüüpi järid Guillaume Beneman
361. Lembus etruski ja Vana–Egiptuse vormide vastu Georges Jacob Päevakušett Gondolvoodi Kabinetid, sekretärid, kummutid Lauad – kolmjala–tripood Kirjutuslauad asetati soklile ehk pjedestaalile Direktooriumistiil - directoire
375. Pompoosne ehituskunst Antiik–Rooma – paraadsus, suursugusus, teatraalsus Charles Percier Pierre Fontaine Napoleoni tujud – Egiptuse mõjutused Antonio Niccolini Luigi Cagnola Interjööri ja mööblikujunduse võimas teatraalsus, suurejooneline üldilme Francois Honore Jacob – Desmalter Panteonile viitavad kuppelruumid Tume sidrunikollane, Pompeji punane, Egiptuse lapis lazuli, valge, kuld, mahagonmööbli sügav pruun, pronksdekooriga Ampiirstiil
384. Palladionism Eesti mõiskujunduses Kompositsiooni harmoonia, kindel ruumiline hierarhia, mõtestatult paigutatud sise- ja välisdekoor Saksa varaklassitsismi mõjutused, Zopfstil ehk pikapatsi stiil Hilisbaroki ja rokokoostiili elemendid, mis andsid vormile pehme vormi jaintiimse mastaabi Rooma – Prantsuse suunaline Saue mõisa peahoone Nn. Inglise park Mõisamaja - Paraadne vestibüül, saal hoone keskel, ülejäänud majandusruumid vastavalt tähtsusele tiibades Klassitsism Eestis
387. Johann Schultz Johann Walther Carl Johan Jänichen Johann Caspar Mohr Kujunduse koondamine kõige olulisematesse ruumidesse Tisleritöö on hinnas Pompeji punasest heledate kollaste,roeliste, lillade, siniste ja roosade toonideni Konstantin Kalupka stukk
388. Arhitektuur pidi väljendama ajastu suurust selgelt ja jõuliselt Johann Wilhelm Krause – Tartu Ülikool Carl–Ludwig Engel – Kaulbarside palee Roomalik Portikus, portaal , sammas, kaar, frontoon tulid tagasi, sealjuures interjööri Korpuseline mööbel Sheratoni laadis napi kujundusega sisustuselemendid Ampiir Eestis
392. Kodanlase igapäeva olme ja siseruumiga seotud stiil Toetudes klassitsismile Valged, helesinised, roosad, kollased toonid või tapetseeritud Lagi valgendatud, lae nurkades maalitud või stukkornament ja keskel lühtrirosett Mööbel – praktiline, dekoorivaene, vastupidav,puhas ja hea Joseph Danhauser Karl Friedrich Schinkel Ludwig Beissner Biidermeier – kodanlasestiil
398. Erinevate stiilide taasavastamine ja kokku liitmine Charles Garnier Gabriel Davioud Henri Labrouste Paul Abadie Charles Barry August W. Pugin George Gilbert Scott Karl Friedrich Schinkel Michael Thoneti toolid Historitsism.Japonism
399. Toad - hubasemad, maalilisemad Nipsasjakeste kasutamine Vaibad Drapeeringud Mööbel muutus kergemaks ja hõlpsamalt valmistatavaks Joseph Danhauser Carl Leister
400.
401.
402.
403.
404. Japonism Karkasshoone Asümmeetrilisus Läbipaistvad hooned – liikuvate ustega Tatami Kakemono – kunstiteos Ikebana Sirmid Looduse ja inimese ühine olemus Hinoki