Stiiliajalugu 2 Meeta Eliise Veigel  III dek 2009
William Morris ja  Arts and Crafts  liikumine <ul><li>“ modernismi pioneer” </li></ul><ul><li>Morris oli oma viktoriaanlik...
<ul><li>William Morrise lähtepunktiks oli Inglise  sotsiaalse ja keskkondliku tegelikkuse kriitika . </li></ul><ul><li>Ta ...
<ul><li>Tema seisukohad olid kokkuvõtvalt järgmised: 1) Kunsti olemus on sotsiaalne </li></ul>2) Kunst peab olema kõigile ...
<ul><li>Morris koondas enda ümber mõttekaaslaste ringi, mille nime järgi  “Arts and Crafts Society”  sai liikumise nimeks ...
<ul><li>Arts and Crafts´i  paradoksiks kujunes Morrise ideede praktikasse rakendamatus, käsitöö tõttu oli kaup kallis ja l...
<ul><li>Kasutas palju ornamente. </li></ul><ul><li>Ruum pidi olema kujundatud terviklikus ühes ja kindlas stiilivõtmes, ei...
&quot;Artichoke&quot; wallpaper, by  John Henry Dearle for William Morris & Co.,  circa  1897
Red House
Interior of Standen
Morris Cabbage and Vine tapestry 1879
Design for &quot;Tulip and Willow&quot; indigo-discharge  wood-block printed fabric, 1873
William Morris, &quot;Brer Rabbit&quot; block printed furnishing cotton, manufactured  by Morris & Co., 1882, England, mus...
Mööbel
Historitsism Eestis <ul><li>19. sajandi Eestis toimusid muutused nii majandus- kui ka sotsiaal- ja kultuurielu vallas. </l...
<ul><li>Aadlikultuur elas läbi enda viimase õitsengu. </li></ul><ul><li>1860. aastatel rahvusliku liikumise tekkimine. </l...
<ul><li>Omaette rolli mängis historitsism, eriti  neogootika , Eesti sakraalarhitektuuris. </li></ul><ul><li>Historitsistl...
<ul><li>Esimeseks historitsistlikuks uus-stiiliks sai Eestis  neogootika , mida rakendati Tartu Toomkiriku varemete ülikoo...
<ul><li>Neorenessanss  tuli selleks, et jääda ja sai kõigi uute üürimajade stiiliks kõigis Eesti linnades. </li></ul><ul><...
<ul><li>Sisustuse paljusus ja paigutuse kaootilisus paneb ruumid mõjuma hubaste ja ebaparaadsetena.  </li></ul><ul><li>Sis...
Keila-Joa mõis (1831-1833)- esimene suurejooneline  neogooti  ehitis Eestis.
Neorenessanss : 1846-1847 valmis Rüütelkonna hoone Toompeal
Neomanerism , mida harrastas loovalt Jaques Rosenbaum, tuntuim sellelaadne hoone on Tallinnas  Pikk 23  (1909)
Muuga mõis, Carl von Timoleon Neff´i kabinett
Historitsistlik tualett- või salongilaud XIX-ndast sajandist.
Konstruktiivne ratsionalism Ameerika Ühendriikides 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. Šeikerite stiil. <ul><li>Mehh...
<ul><li>Suur linnastumine, kõrghoonete massiline kasutuselevõtt tänu raudsõrestikkonstruktsioonidele. </li></ul><ul><li>Se...
<ul><li>1890. aastateks oli klassikaline ornamentika hoonete fassaadidelt taandumas, järele jäi konstruktsiooni eksponeeri...
<ul><li>Pilvelõhkujate interjöörides kasutati samu printsiipe:  kontorihoonetes ja kaubamajades  jäeti konstruktsioonid ru...
<ul><li>Sisustus  veel ei muutunud, historitsism valitses ikka veel, samas oli muutunud veidi lihtsamaks. </li></ul><ul><l...
Üks esimesi kõrgkontorihooneid,  Jayne Building , Philadelphias
Prudential (Guaranty) Building. The three zones of Sullivan's design are visible in the large open windows of the ground z...
Frank Lloyd Wrighti arhitektuur ja mööbel <ul><li>Nimetas enda arhitektuuri “orgaaniliseks stiiliks,” rõhutamaks selle väl...
<ul><li>Risti haarade lõikumiskohta tekkis seega suur hall- kaminga eluruum. </li></ul><ul><li>Maja sisemuse läbipaistvuse...
<ul><li>Katuseräästad ulatusid enamasti pikalt välja, suure akna või klaasseina  taga jätkus toapõrand välisterrassina, se...
<ul><li>Oma ideid realiseeris Wright eramajade seerias, mis valmisid aastatel 1900-1915. </li></ul><ul><li>Sellel perioodi...
Mööblialased seisukohad: <ul><li>Mööbel peab arhitektuuriga võimalikult ühte sulanduma. </li></ul><ul><li>Orgaaniliselt se...
<ul><li>Wrighti enda mööbel oli väga lihtsate geomeetriliste kuubiliste vormidega. </li></ul><ul><li>Vältis raskepärasust,...
Wrighti projekteeritud  Winslow House  1894
Willits House, 1901.  Wright
Robie House,  1907-1909)
Frank Lloyd Wrighti mööbel
Frank Lloyd Wrighti toolid
Šeikerid <ul><li>Tegemist on 1774. aastal Inglismaalt Ameerikasse emigreerunud, ema Ann Lee juhitud juhitud protestantliku...
<ul><li>Šeikerid olid ühinenud Kristuse teise tulemisse uskujate seltsiga ja elasid kommuunina, kus ei olnud isiklikku oma...
<ul><li>Põhiliseks müügiartikliks olid toolid, mille vorm meenutab 18. sajandi Inglise talupojatooli. </li></ul><ul><li>To...
<ul><li>Mööbli vorm eitas igasugust mugavust, puudus polstermööbel. </li></ul><ul><li>Kapid, lauad, riiulid olid samuti te...
Šeikerite toolid
Juugendstiil <ul><li>19. sajandi lõpul Euroopa insustrialiseerumine, linnade kasv, demokratiseerumine. </li></ul><ul><li>T...
<ul><li>Aadli kodanlikustumise lõppjärk. </li></ul><ul><li>19. sajandi lõpu arhitektuuris peegeldub ühiskonna üleüldine uu...
<ul><li>Saksamaal ja Põhjamaades nimetati uut laadi  Jugendstil ´iks, see tulenes ajakirjanimest “Jugend” (saksa keeles “n...
<ul><li>Kuigi igal maal kujunes stiil omanäoliseks, oli selle olemuses üks kindel ühisjoon: uus stiil oli “uus” ja vastand...
<ul><li>Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. </li></ul><ul><li>Vastandina ...
<ul><li>Mugavusetaotulus tähendab eelkõige loobumist klassikalisest sümmeetrilisest plaanist ja anfilaadsüsteemist, milles...
<ul><li>Seetõttu puudus juugendmajal fassaad selle klassikalises mõttes. </li></ul><ul><li>Öeldu kehtib eelkõige juugendar...
<ul><li>Juugend armastas looduslikku kivi (graniit, põllukivi, tellis) ja eksponeeris seda nii sees kui ka väljas. </li></...
<ul><li>Looma- ja linnuriigist võetud lemmikuteks olid eelkõige pikakaelalised linnud: flamingod, luiged, iibised, pelikan...
<ul><li>Vertikaali rõhutati ka arhitektuureses kompositsioonis.  </li></ul><ul><li>Esimene korrus viimistleti looduskivi a...
<ul><li>Oma totaalsusetaotluses oli juugend lähendane gootikale, ornamendi pinnaline käsitlus ja väänlevus meenutasid aga ...
<ul><li>“ Mitte maale, vaid dekoratsiooni!” </li></ul><ul><li>Mööbel pidi sobima ruumi tervikkujundusega. </li></ul>
Juugendi variandid  <ul><li>Kaks üheaegset suunda. </li></ul><ul><li>Dekoratiivne juugend. </li></ul><ul><li>Konstruktiivn...
Dekoratiivne juugend <ul><li>Dokoratiivse juugendi esimene esindaja- Victor Horta, kes kavandas oma majad algusest lõpuni ...
<ul><li>Olulised on trepid ja nende käsipuude ažuursed võred. </li></ul><ul><li>Samad elegantse joonega- nn. Horta joonega...
Hôtel Tassel -  Victor Horta kuulsaim töö ( 1893-1894 )
Hôtel Tassel   interjöör
Van de Velde mööbel
Prantsusmaa <ul><li>Dekoratiivne juugend saavutas seal oma tõelise õitsengu. </li></ul><ul><li>Keskuseks Pariis, esimeseks...
<ul><li>Guimard´i mööbel oli väga  voolujooneline  ja vormilt vaba. </li></ul><ul><li>Vaimukad detailid (furnituur kujutas...
<ul><li>Gallé mööbel- fantaasiarikas vanade deokooritehnikate kasutamine. </li></ul><ul><li>Tema kõige tuntum mööbliese-  ...
Hector Guimard´i mööbel
Gallé  kuulsaim voodi
Hispaania <ul><li>Teatud reservatsioonidega võib dekoratiivse juugendi esindajaks võib pidada ka Antonio Gaudid, kelle loo...
<ul><li>Samas kasutas ta mitmeid gooti ja mauri elemente. </li></ul><ul><li>Kõigi oma majade mööbli kujundas Gaudi ise. </...
Gaudi
Inglismaa <ul><li>Olulisim esindaja Arthur Heygate Mackmurdo. </li></ul><ul><li>“ Miljöö kujundamist peab dirigeerima kuns...
Mackmurdo toolid
Ameerika <ul><li>Ameerika juugendi silmapaistvaim esindaja oli Louis Comfort Tiffany. </li></ul><ul><li>Käsitsi valmistatu...
Tiffani  lambid
Konstruktiivne ehk geomeetriline juugend <ul><li>Juugendi konstruktiivse suuna alged võrsusid Inglismaal. </li></ul><ul><l...
<ul><li>Tal olid omapärased arhitektuuriideed, mis ühelt poolt osutasid sügavat respekti ajaloolise ehituspärandi ja tradi...
<ul><li>Interjöörid paistsid silma oma selge, konstruktiivsust rõhutava kujundusega. </li></ul><ul><li>Värvitud seinu katt...
<ul><li>Peale mõne üksiku ornamentaalse kujundi puudus siin igasugune juugendlik “lainelisus”, kõik oli üles ehitatud sirg...
Mackintoshi toolid
Mackintoshi interjöör
Austria <ul><li>Historitsismivastane ja antiakademistlik  liikumine Viinis juba 1890. aastatel. </li></ul><ul><li>1897. aa...
<ul><li>Ornament ei pidanud viinlaste arvates olema omaette eesmärgiks, vaid täitma terviku jaoks vajaminevat rolli- selle...
<ul><li>Ühtne kujundus pidi läbima kõike. </li></ul><ul><li>Mööbli puhul torkas silma geomeetriline organiseeritus, orname...
<ul><li>Hoffmanni mööbel, lemmikvõtteks konstruktsiooni liitumispunkte rõhutav väike ümarkuul. </li></ul><ul><li>Moser´i k...
Adolf Loos
Saksamaa <ul><li>Esindasid juugendi konstruktiivset suunda, kuigi mitte nii selgelt kui inglased ja viinlased. </li></ul><...
Juugendstiil Eestis <ul><li>Linnade kaasajastamise ideed. </li></ul><ul><li>Arenguks oli vaja paremaid ühendusteid ja kaas...
<ul><li>Pisut keskajahõngulist juugendit võib näha riialase Otto Wildau kavandatud Taagepea mõisahoones (1907-1912). </li>...
<ul><li>Esimese Soome juugendi stiilis rahvamajana valmis 1904-1905 Tallinna Lutheri vabriku tööliste rahvamaja. </li></ul...
<ul><li>Üsna täiuslikud stiili näited: Hermann Ammende villa (1905), Christian Lutheri villa (1910). </li></ul><ul><li>Amm...
<ul><li>Juugend, mis programmiliselt tõstis “suurte” kunstide sekka ka rakenduskunstid, ärgitas sajandialguse Eestis kujun...
<ul><li>Etno+ juugend </li></ul><ul><li>Põhiliselt tootis Lutheri vabrik n-ö keskmisele tarbijale, lihtsa vormiga ja suhte...
<ul><li>Mustreid nikerdati, maaliti või põletati. </li></ul><ul><li>Dekoori laadis olid esindatud Belgia-Prantsuse varajuu...
Neeruti mõis  enne teist maailmasõda.
Neeruti mõis
Ammende villa
Juugendstiilis söögitoa toolid. Valmistatud 1924. aastal Riias.  Tammepuust, polsterdatud antiiknahaga.
Väga stiilipuhtad juugendtoolid. Valmistatud kasepuust, kuid töödeldud nii,  et näeks välja nagu mahagon.
Modernism Euroopas  20. sajandi algul <ul><li>20. sajandi esimese kümnendi Euroopas oli vaja ehitada ja sisustada palju, k...
<ul><li>Zeitgeist - aja vaim- õigustas seega keerulise vormi ja kaunistuste kaotamist. </li></ul><ul><li>20. sajandi algus...
<ul><li>Pariisis Rue de Franklin´i üürimaja, mis oli konstruktsioonilt ülimoodne. (1905) </li></ul><ul><li>Uus polnud mitt...
<ul><li>Euroopa arhitektuuri konstruktivistlikule suunale sekundeeris enne I maailmasõda ekspressionism, mille kajastusi v...
<ul><li>Klassikaline ekspressionist- Hans Poelzig </li></ul><ul><li>Max Berg- 65-meetrise läbimõõduga kupliga Sajandi Hall...
<ul><li>Futuristlik arhitektuur- uute materjalide kasutamine, ekspressiivne vorm, diagonaalsete ja elliptiliste joonte eel...
<ul><li>Kuigi futurism jäi Itaaliasse ning ning ühtegi maja selle põhimõtte järgi ei ehitatud, äratasid manifestid Euroopa...
Hans Poelzig
Modernism Hollandis De Stijl ´i neoplastitsism <ul><li>1917. aastal asutas Hollandi kunstnike väike sõpruskond Leidenis aj...
<ul><li>Kutsuti üles võitlema: “elu, kunsti ja kultuuri internatsionaalse ühtsuse eest”. </li></ul><ul><li>De Stijl´i kuts...
<ul><li>Uue kunsti ideeks oli kolmemõõtmelise vormi muutmine kahemõõtmeliseks plaaniks- see moodustaski plastilise vormi a...
<ul><li>Algelementideks pidasid neoplastitsistid sirgjoont ja kolmnurka, arhitektuuris aga- mis ainult tasapinnaga hakkama...
<ul><li>Berlage jaoks oli ehituskunst ühiskonna peegeldus ja sellel lasus samas moraalne vastutus ühiskonnas toimuvast.  <...
<ul><li>Ruumis olevad esemed peavad olema vormilt neutraalsed, et struktuuri “esitlemist” mitte segada. </li></ul><ul><li>...
<ul><li>Kõige ideaalsemalt rakendas neoplastitsismi ideid arhitektuuris ja mööblikujunduses Gerrit Thomas Rietveld. </li><...
<ul><li>Tooli istmeosa plaat oli sinine, seljatugi punane; konstruktsiooni “pulkade” otsad olid värvitud valgeks ja kollas...
<ul><li>Vorm on tuletatud materjalist. </li></ul><ul><li>Rietveld projekteeris Schröderi maja (1924) </li></ul><ul><li>Maj...
<ul><li>1932. aastal kavandas Rietveld tooliajaloo ühe radikaalseima näite  Zig-zag stoel´ i- “siksak-tooli”. </li></ul><u...
Bauhaus - esimene modernse disaini kool <ul><li>1919. aastal ühendati Weimari Kunstikutsekool ja Kujutava Kunsti Kõrgkool-...
<ul><li>Uue kunsti ja uue ühiskonna saavutamise idee näis võivat täituda Weimaris, kus 1919 kukutati hertsogi võim. </li><...
<ul><li>Ehitist, hoonet pidasid kooli ideoloogiad Taut a Gropius kogu loova tegevuse eesmärgiks, kunstnik oli käsitöölise ...
<ul><li>Kooli uueks motoks sai “Kunst ja tehnoloogia- uus ühtsus”. </li></ul><ul><li>Alguses ei õpetatud koolis üldse arhi...
<ul><li>Pärast seda, kui Gropius 1928. aastal ootamatult direktori kohast loobus, sai kooli uueks ideoloogiks Meyer. </li>...
<ul><li>Tuleb rõhutada ka kontseptsiooni vasakpoolsust, sest nõuti “rahva huvide prioriteeti luksushuvide ees.” </li></ul>...
<ul><li>1933. aastal kool suleti, sest natsionaalsotsialistide jaoks oli Bauhaus kommunistide pesa, ning pärast seda, kui ...
Bauhaus  ja mööbel <ul><li>1920. aastate lõpus tuli Gropius välja kokkupandava mööbli ideega, mis levis kõikjal Saksamaal ...
<ul><li>Tema uut tüüpi mööbliga seotud eesmärgid olid abitsioonikad: ta tahtis luua unifitseeritud mööblit, mida oleks ker...
<ul><li>Mööbel, ka ruumide seinad, ei ole enam massiivne, monumentaalne, oma kohale justkui kinni kasvanud. </li></ul><ul>...
<ul><li>Õige, praktiline mööbliese sobib igasse ruumi, kus teda vajatakse. </li></ul><ul><li>Kõige paremini sobis selleks ...
<ul><li>Selline metallmööbel ei pretendeerinud mulle kui hädavajaliku nüüdisaegse sisustuse nimele. </li></ul><ul><li>Impe...
<ul><li>Rohe konsooltool “MR 50” </li></ul><ul><li>Pärast Ameerikasse emigreerumist Mies van der Rohe enam mööbliloomingug...
Modernism, funktsionalism ja  Le Corbusier <ul><li>1920. aastate Euroopa arhitektuur on tihedalt seotud Le Corbusier´isiku...
<ul><li>“ Funktsionalism on selline arhitektuuri põhimõte, mille kohaselt ehitise vorm tuleneb tema funktsioonist: funktsi...
<ul><li>Funktsionalism määratles end ise eelkõige vastandina traditsionalismile ja seda kehastavatele klassikalistele arhi...
<ul><li>Iga ajastu peab end väljendama omas arhitektuurikeeles, mille omakorda määravad selle ajastu tehnoloogilised vahen...
<ul><li>Uus arhitektuur pidi oma tehnoloogilises ja esteetilises lahenduses olema odav ja aegasäästev (uued kodumasinad!),...
<ul><li>Eesti arhitektuuriajaloo terminoloogilises traditsioonis hõlmab funktsionalism 1920.-1930. aastate Euroopa avangar...
<ul><li>Moderne arhitektuur=“internatsionaalne stiil” </li></ul><ul><li>Le Corbusier on kunstnikunimi, mida alates 1920. a...
<ul><li>Kuid juba 1914 mõtles ta välja oma esimese tööstuslikult toodetava majatüübi-  Maison Domino </li></ul><ul><li>Par...
<ul><li>1923. aastal kogus ta ajakirjas ilmunud esseed kokku kuulsaks saanud raamatusse “ Vers une architecture ”-”Arhitek...
<ul><li>Tema korduvalt väljendatud vaimustus laevast kui uhkest vormi- ja funktsioonikooslusest leidis majade kujus siiski...
<ul><li>Programmiline artikkel “Tänapäeva dekoratiivkunst” (1925) </li></ul><ul><li>Selle sisuks oli tõdemus, et industria...
<ul><li>“ voolav ruum” </li></ul><ul><li>Klaasseinad ning lintaknad, kardinad ei ulatanud kunagi põrandani, vaid kattis ai...
<ul><li>1928. aastal valmistatud  Corbusier & Co  “pika tooli” ( Chaise longue ) variant on originaalne, sest koosneb kahe...
<ul><li>1928. aastal  basculant-  (õõtsuv) tool </li></ul><ul><li>Samal aastal tool ja järi “B 302” ehk  siége tournant-  ...
<ul><li>Kokkuvõtteks võib Le Corbusier´esemeloomingu kohta tõdeda, et see- nagu enamiku varajase modernistide mööbel- oli ...
Traditsionalism ja modernism Skandinaavias 1920.-1930. aastail <ul><li>20. sajandi algul oli ka kõigis Skandinaavia riikid...
<ul><li>Soome nn. Karjala stiil </li></ul><ul><li>Alustati linnakeskkonna moderniseerimisega. </li></ul><ul><li>Eelistati ...
Taani <ul><li>Asub Euroopa südames ja on ajalooliselt seotud Saksamaaga, ilmselt seetõttu on Taani 20. sajandi arhitektuur...
<ul><li>Etnograafiline mööbel: viimistlemata puit, parkimata nahk, looduslike värvidega tekstiilide kasutamine. </li></ul>...
<ul><li>1930. aastatel disainitud nõude kõrgust jms. silmas pidades ja mahutasid seetõttu tavalistest puhvetitest kaks kor...
<ul><li>“ PH” ja selle arendused- ripp- ja lauavalgustid-kujutavad endast kolmest või enamast kontsentrilisest ülestikku p...
Kaare Klint: Faaborg Chair, 1914
Kaare Klint: Easy Chair,   1930  Kaare Klint: Safari Chair, 1933
 
Soome <ul><li>Kujunduses domineeris 1920. aastatel Põhjamaade klassitsism. </li></ul><ul><li>Selle vormivõimalusi kasutati...
<ul><li>Soome modernismi isaks peetav Alvar Aalto tegi 1920. aastatel läbi neoklassitsismi järgu, et siis kümnendi teisel ...
<ul><li>Villa Mairea  (1937-1938) </li></ul><ul><li>Aalto kõrval tegutses teisigi tugevaid funktsionaliste, nagu Erik Bryg...
<ul><li>1930. aastal Aalto torumööbel. </li></ul><ul><li>1935. aastast on pärit Aalto kaunimaid istmeid- musta riidest pun...
Rootsi <ul><li>Nii nagu Taanis oli ka 1920. aastate Rootsis valdav neoklassitsistlik- art déco- lik -  arhitektuur- ja kuj...
<ul><li>Asplundi Stockholmi raamatukogu ja kino “Scandia” demonstreerivad nii eksterjööris, interjööris kui ka sisustuses ...
<ul><li>Enam peeti lugu nn.  Konsum ´i stiilist- tarbijate koperatiivide juures asuvate arhitektuuribüroode loomingust, mi...
<ul><li>Malmsten ei jõudnudki oma loomingus täiesti modernistliku vormini, vaid jäi pidama 18.-19. sajandi klassitsistlikk...
Funktsionalism Eestis 1920.-1930. aastail <ul><li>Ühiskonna uus sotsiaalne struktuur sünnitas ka kultuuri- kirjanduse, kun...
<ul><li>Funktsionalismi tulek langes ühte ajaga, mil Eesti asus rajama rahvusriigi aluseid, ning seetõttu oli selle omaksv...
<ul><li>Moodsat vormi on vaja kasutada selleks, et deklareerida oma kaasaegset eluhoiakut. </li></ul><ul><li>Eristuda tahe...
<ul><li>Esimesena ehitatud funktsionalistlikuks hooneks oli 1929. aastal valminud Herbert Johansoni linnavilla Tallinnas T...
<ul><li>Nimelt tegid kõik Eesti tähtsaimad “funktsionalistid”- Olev Siinmaa, Anton Soans, Herbert Johanson, ka uues stiili...
<ul><li>Uue stiili lemmikuks oli elamu ja need andsid kõige huvitavamaid tulemusi. </li></ul><ul><li>Olev Siinmaa isiklik ...
<ul><li>Eriline tähelepanu oli ruumide valgustamisel. </li></ul><ul><li>Moodne võte- söögitoa ja köögi vaheline serveerimi...
<ul><li>Allalastav triikimislaud, kappide lükanduksed,pöördistepink. </li></ul><ul><li>Hügieenimõtte triumf- kaks kraanika...
<ul><li>Torumööbliga oldi tuttav. </li></ul><ul><li>Alles 1930. aastail hakkas mööblikujundaja-disaineri elukutse eralduma...
<ul><li>Tüüpmööbel on lihtne, koguni ehtetu ja kujult redutseeritud primitiivsuseni . </li></ul><ul><li>Ta on tõsine tööst...
<ul><li>Kombineeritav mööbel. </li></ul><ul><li>Moodul-raamaturiiulid, reguleeritavad lauad ja toolid. </li></ul><ul><li>“...
Art déco <ul><li>Üks 1920.-1930. aastate arhitektuuri- ja interjööristiile. </li></ul><ul><li>Kuna stiil arvestas ja kasut...
<ul><li>Stiili “baas” oli eklektiline aga veelgi laiemalt, avangardkunsti- kubismi, futurismi, ekspressionismi- kõrval lei...
<ul><li>Kokkuvõttes oli uus stiil oma ilmelt dekoratiivne, sisult sümbolirikas ja materjalikasutuselt rikkalik ning luksus...
<ul><li>Eriti Paul Iribe, kes oli hinnatud kangaste, tapeetide ja polstritekstiili kujundajana. </li></ul><ul><li>Iseärani...
<ul><li>Sõjaeelseteks olulisimateks vormilisteks mõjutajateks olid  art nouveau , neoklassitsism ja orientalism, pärast sõ...
<ul><li>Siit ka  art déco  rõhutatud esinduslikkuse-, luksuse- ja elitaarsüsepüüdlused ning nendega paratamatult kaasaskäi...
<ul><li>1930. aastate keskpaigaks maailmamajandus siiski toibus ning “ art déco´ lik eluviis”- stiil ühes sellega- sai jät...
<ul><li>Art déco ´d on raske määratleda, sest n-ö puhast  art déco ´d on üsna vähe, enamasti esineb ta koos teiste 1920.-1...
<ul><li>Teine  art déco  arhitektuuri teine variant ühendas endas stiliseeritult ka klassikalisi vormi- ja dekooridetaile,...
<ul><li>Geometriseeriva art déco sarianti esindab kõige stiilipuhtamaks arhitektiks peetav prantslane Robert Mallet-Steven...
<ul><li>Väga omapärane ja  art déco  sensuaalsust eh kõige adekvaatsemalt peegeldav oli André Groult´ looming. </li></ul><...
<ul><li>Pierre Legraini mööbel- abstraktne kuubiline vorm+ Aafrika kunsti “primitiivne” skulpturaalsus. </li></ul><ul><li>...
Sürrealism <ul><li>Nii art déco kui ka funktsionalism väsitasid oma totaalsusetaotlusega. </li></ul><ul><li>Moodne interjö...
<ul><li>Otsese tõuke sürrealistlike taotluste tulekuks ruumikujundusse, moekunstini, teatrikunsti jm. kunstiliikidesse and...
<ul><li>Interjööridest on tuntuimad kaks. </li></ul><ul><li>Esimene on Mehhiko miljonärist Pariisi moekningale Carlos de B...
<ul><li>Seinad olid värvitud siniseks. </li></ul><ul><li>Helena Rubinsteini 1930. aastate lõpus valminud interjööri ilme m...
<ul><li>Kurt Seligmanni “ultramööbel”- tegemist oli järiga, mille seelikuäärt imiteeriv iste toetus  kolmele naturalistlik...
Modernism ja  art déco  USA-s <ul><li>Sel ajal kui Euroopa tähtsaimates riikides süvenes 1930. aastatel totalitaristlike r...
<ul><li>Kahtlemata valmistas näitus ette modernismi läbimurret ning toetas väheste “internatsionaalse stiili” meelsete Ame...
<ul><li>Ameerikas oli modernismi levikut soodustavaks teguriks funktsionalismipõhjalise  art déco  suur populaarsus. </li>...
<ul><li>Idaranniku uhkeimate modernistlike hoonete hulka kuulub Edward Durell Stone´i kavandatud MOMA hoone (1939, New Yor...
<ul><li>1920.-1930. aastail arvati USA-s vajalikuks hakata tõsisemalt tegelema kunstikoolitamisega, mida seni oli valdaval...
<ul><li>Voolujooneline modernism-  streamlined modernism-  dünaamika, kiirus, masinlikkus, pehme-sire vorm. </li></ul><ul>...
Art déco <ul><li>1925. aasta Pariisi näitusele saabus Ameeria Ühendriikidest ligi 100-liikmeline tööstustegelaste delegats...
<ul><li>Enne suurt majanduskriisi oli suur plahvatuslik majandustõus ja paari aastaga suudeti palju: just siis kerkis tein...
<ul><li>Dekadentlikult luksuslikus laadis olid Jaques Delamarre´i  Chanin Building ´i vestibüülikujundus (1929) ja Rondald...
<ul><li>Ameerika  art déco  ilming- Hollywoody stiil, mis on nii “moderniseeritud” neostiilide vaimustuse kvintessentsiks ...
1930. Aastate historitsismi uus laine ja totalitaarsed režiimid. <ul><li>1930. aastatel lisandus riiklik ideoloogiline sur...
<ul><li>Funktsionalism oli liiga sotsiaaldemokraatlik ja internatsionaalsusele pürgiv. </li></ul><ul><li>Pärast I maailmas...
<ul><li>Põhjamaades aktualiseeriti neoklassitsism. </li></ul><ul><li>Kesk-Euroopas said taas populaarseteks neobarokk ja –...
<ul><li>1937. aastal Pariisi maailmanäitusel esitlesid kolm Euroopa suurriiki- Saksamaa, NSV Liit ja Itaalia- propagandapa...
<ul><li>1934. aastal loodi Võitlusliidu juurde osakond, mis pidi otseselt tegelema esemekujunduse probleemidega. </li></ul...
<ul><li>Paul Troosti ja Albert Speeri- Hitleri kahe “ihuarhitekti”- loomingus domineeris klassitsistlik alge, sellega kaas...
<ul><li>Seetõttu kasutati ka “igavesi” materjale- marmorit, graniiti, pronksi, väärispuud ja perfektset käsitöönduslikku t...
Arhitekt: Paul Troost
 
Neohistoritsism ja  art déco  Eestis <ul><li>Neohistoritsismi on nimetatud hiljem ka traditsionalismiks. </li></ul><ul><li...
<ul><li>Kõiki laade ühendab üks: kasutati ajaloolisi arhitektuuristiile, tehes seda siiski pigem interpreteerivalt kui kop...
<ul><li>Ilmselt pakkusid ajaloolised stiilid enamikule eestlastele turvalist, neid Euroopa ajalooga siduvat “kultuursust”....
<ul><li>Mõlemat stiili valdas hästi kogu Eesti arhitektide esimene põlvkond, klassikalise arhitektuurikoolituse saanud nn....
<ul><li>Tavaliselt kasutati klassikalise arhitektuurikaanoni juurde kuulunud sümmeetrilist fassaadi (ruumiplaneeringus või...
<ul><li>Samuti oli tüüpiline, et kogu klassikalist vormirepertuaari ei kasutatud ühel majal koos, vaid tehti rõhuasetus üh...
<ul><li>Välis- ja sisekujundus ei pruukinud omavahel ühtida. </li></ul><ul><li>Siiski iseloomustab ka ruumikujundust mõõdu...
<ul><li>Baroki lemmikmotiivi- murtud viiluga portaali on kasutatud Artur Perna majal Raekoja plats 8 (1924). </li></ul><ul...
<ul><li>Esindustraditsionalismi “esihooneks” on igas mõttes Vabariigi Presidendi Kantselei hoone, mille Alar Kotli kavanda...
<ul><li>Interjööriga käidi märksa vabamalt ringi kui eksterjööriga. </li></ul><ul><li>Presidendi kantseleid ruumide kujund...
“ Eesti stiil” <ul><li>Olukorras, kus iseseisvus oli saavutatud, oli esialgu pigem aktuaalne “eurooplaseks saamine”, kas s...
<ul><li>Avalikke hooneid noil aastail rahvuslikus laadis enam ei projekteeritud, kui välja arvata 1930. aastal Stockholmi ...
<ul><li>Neist kõige vastutusrikkamad”- Presidendi Kantselei kabineti ja kõik Oru esindusruumid- kavandas Eesti uhkeim funk...
<ul><li>“ Eesti stiili” tellisid ka rahvuslikku aadet propageerinud ühingud ja seltsid. </li></ul><ul><li>Tuntuim näide- T...
<ul><li>Rahvuslikkust väärtustasid ka Tartu Ülikooli korporatsioonid. </li></ul><ul><li>Kolmandaks oluliseks “Eesti stiili...
<ul><li>“ Eesti stiilis” võib eristada kaht laadi. </li></ul><ul><li>Esimest laadi esindasid arhitektidest kujundajad ja s...
<ul><li>Teine suund oli romantilisem ja dekoratiivsem, ka diletantlikum: ühte esemesse pandi kokku rohkesti nii vormi kui ...
Art déco  Eestis <ul><li>Kesk-Euroopa laadis art déco tuli Eesti arhitektuuri 1920. aastate algusega, </li></ul><ul><li>Ri...
<ul><li>Mööbel, mida on kaunistatud musta geomeetrilise intarsiadekooriga, mõjub oma hinnalisuses esinduslikult, nagu sell...
<ul><li>Teine art déco hoone asub Vabaduse väljaku vastasküljel: Anton Soansi ja Edgar Kuusiku kavandatud Kunstihoone (193...
<ul><li>Interjöörikujunduses oli art déco 1920.-1930. aastail populaarne, sest ka Eestis lepitas ta konservatiivsema, klas...
<ul><li>Näiteks Pärnu Rannahotelli interjöör. </li></ul><ul><li>Eesti art déco “kunstide süntees” järgis kujundusprintsiip...
<ul><li>Mööbel rõhutas soliidsust ja selle silmapaistvad eksemplarid olid suured serveerimiskapid- ja lauad. </li></ul><ul...
<ul><li>Art déco historitsistlik variant oli Eestis enam levinud, seda tellisid eriti hotellid, kinod ja kohvikud-restoran...
Stalinistlik Historitsism Eestis <ul><li>Pärast II maailmasõda leidis Eesti end võõra totalitaarse režiimi vangina. </li><...
<ul><li>Natsionaliseerimine ja sotsialistliku majanduse vägivaldne tekitamine. </li></ul><ul><li>Viimane ei jätnud mõju av...
<ul><li>Modernismi ei saanud valida, sest see oli kapitalistliku lääne poolt juba valitud. </li></ul><ul><li>Avaliku ruumi...
<ul><li>Esialgu polnud ilmselt institutsioonide juhtidel endilegi selge, mis see on, mida “rahvuspärase ehitusstiili” kõrv...
<ul><li>“ Nõukogude Estonia” kujundi loomine, oli ette vähtud rida jutustavaid kaunistusi. </li></ul><ul><li>Eesti arhitek...
<ul><li>Tallinna kino “Sõprus”(1950-1954), Narva “Võitleja”1946-1952), Kohtla-Järve kino “Pobeda”(1948-1952). </li></ul><u...
<ul><li>Stalinistliku arhitektuuri manifesteeris Üleliidulise Rahvamajandussaavutuste Näituse Eesti paviljon Moskvas, kuhu...
<ul><li>Porikusealust ukseseina kattis terves ulatuses rahvusornamendiga mosaiik. </li></ul><ul><li>Fassadireljeefid sümbo...
<ul><li>Saalide väljendusrikkust tõstis naturaalsete põllumajandussaaduste eksponeerimine. (viljavihud) </li></ul><ul><li>...
<ul><li>Stalinistlikul ajajärgul suudeti vajaduse korral ka mööblist teha ideoloogiline objekt. </li></ul><ul><li>Ka Eesti...
<ul><li>Esimesed nõukogudeaegsed mööblitüübid kujundas Viktor Kahar. </li></ul><ul><li>Massimööblile polnud retooritsevat ...
<ul><li>Samuti on selge, et stiiliterroriga katkestati Eesti arhitektuuri ja disaini loomulik areng. </li></ul><ul><li>Öko...
 
 
 
 
 
 
Modernis USA-s pärast II maailmasõda <ul><li>II maailmasõja järel kujunesid läänemaailma arhitektuurieliideks Ameerika ühe...
<ul><li>Vaja oli ehitada palju, kiiresti ja samas odavalt ning seda sai teha vaid kõike ebavajalikku kõrvale jättes- seega...
<ul><li>Mõlema plaanering järgis voolava ruumi põhimõtet, milles köögi ja eluruumide vaheline piirav sein puudus, suhe loo...
<ul><li>Moodne maja polnud siiski kõigile kättesaadav, ja et rahuldaks vähem varakate nõudmisi, toodi turule ka traditsion...
<ul><li>“ Internatsionaalne stiil” levis üha jõudsamalt ning domineeris büroo- ja üldse suurlinnaarhitektuuris- sellest sa...
<ul><li>Rohelt on ka üks sõjajärgse modernistliku minimalismi radikaalsemaid maju- Farnsworthi maja (1946-1951). </li></ul...
<ul><li>Kirjeldatud less is more stiili kõrvale tõusis sõja järel võimsalt teine stiil, mille juured olid 1930. aastate nn...
<ul><li>Lennujaamad on betoon- ja klaashooned, mille arhitektuurseks püandiks on katus, kus sirgjoonte geomeetria on asend...
<ul><li>Charles Eames ja tema naine Ray Eames ning Eero Saarinen hakkasid mööblidisainis  kasutama täiesti uudseid sünteet...
<ul><li>Nimelt jõudis koos sellega mööblikujundusse funktsionalism selle sõna otseses tähenduses:  hakati lähtuma eseme ka...
<ul><li>Eamesi kolmas tüüp toole on see, mida plagieeritakse tänini- 1956 kujundatud elutoatool “Lounge-chair” koos järiga...
<ul><li>Kolmas Saarise tuntud iste on nn. “Womb”- tugitool, mis toetub torukarkassile, milles “koda” on fiiberklaasiga tug...
<ul><li>1950. aastate Ameerika disaini-maailma tippu kuuluv Georg Nelson- tema tuntuim tool- ülielegantne- 1955. aastal di...
<ul><li>Võimalikult tühi ruum, hiiglaslik akensein, mööbli vaba paigutus. Seintel mõni üksik erk abstraktne maal, valgusti...
Modernism Euroopas pärast  II maailmasõda <ul><li>Euroopas aktualiseerus arhitektuuritemaatika taas 1940. aastate lõpul, k...
<ul><li>Oluliselt mõjutas arhitektuuriarusaamu Sigfried Giedioni raamat “Space, Time and Architecture”- “Ruum, aeg ja kult...
<ul><li>Protesteerima hakkasid noored arhitektid, kelle arvates “universaalset” arhitektuuri ei tohtinud peale suruda ja k...
<ul><li>Rahvusvaheliste suurfirmade tugevnev korporatiivne identiteet ja tajumine, et disain on selle kinnistaja. </li></u...
<ul><li>See raskendas professionaalse identiteedi kujunemist. </li></ul><ul><li>Tootedisaineri tööd omamoodi häbeneti ning...
<ul><li>1960. aastail lisandus järgmise võtmeprobleemina kujunduse konsulteerimine ja organiseerimine. </li></ul><ul><li>“...
<ul><li>1960. aastate jooksul laienes Ulmi kooli õpetuse mõttelaad enamikku Euroopa kõrgkoolidesse. </li></ul><ul><li>Kapi...
Itaalia modernism pärast  II maailmasõda <ul><li>Pärast Mussolini fašistliku diktatuuri kadumist 1943. aastal ja kohe pära...
<ul><li>“ Oma stiiliks” oli valitud ratsionalism, mis ei toetunud mitte akademismile ega klassitsistlikule historitsismile...
<ul><li>1950. aastate alguse arhitektuuripraktika põhiprobleemiks aga jäi elamuehitus. </li></ul><ul><li>Olulisimaks arhit...
<ul><li>Samas veenduti, et sotsiaalsus ei saa olla käsitlemise ainus kriteerium, ning taas tõstatati arhitektuuri esteetil...
<ul><li>1940.-1950. aastate Itaalia esemekujunduses valitses kaks suunda: geomeetriline, milles vorm oli lihtne ja orgaani...
<ul><li>Arhitekt ja disainer Franco Albini käis esimesena välja “individuaalse mööblieseme” mõtte. </li></ul><ul><li>Esial...
<ul><li>Eriti avaldus see polstermööblis, kus polüester-vahtkumm ja nailon võimaldasid teostada just neid vorme, mida tahe...
<ul><li>Käsitöönduslikust traditsioonist õppimine, mitte sellele vastandumine, sai disainihariduse loomulikuks osaks. </li...
<ul><li>Mõeldi välja uus asi-  sektsioonmööbel. </li></ul><ul><li>Seda seostati tavaliselt ruumi erinevate osadega: aknaüm...
<ul><li>Interjöörikujunduse tavaliste komponentidena kasutati kaasaegset abstraktset maalikunsti ja graafikat, ning sealt ...
Carlo Mollino mööbel
Marco Zanuso , Tugitool “Lady”
Franco Albini  mööbel
Popstiil <ul><li>1950. aastail alanud nn. teine masinaajastu- koduelektroonika ja sünteetiliste materjalide ajastu. </li><...
<ul><li>Euroopa kunsti- ja disainiringkondades tekkis aga samaaegselt demokraatlikust massiühiskonnast ja tootmisest vaimu...
<ul><li>1956. aastal Alison ja Peter Smithson Londoni näitusel “ Ideal Home Exhibition”  oma tulevikumaja-  House of the F...
<ul><li>Omas ajas veelgi futuristlikuma visiooni pakkus välja rühm  Archigram , kes eksponeeris 1960. aastate alguse näitu...
<ul><li>Kaks popstiili jäädvustavat filmi- “Barbella” ja “2001- Kosmoseodüsseia”. </li></ul><ul><li>Kui arhitektuuris real...
<ul><li>Kõige ilmekamalt esindab popkunsti 1960. aastate Itaalia disain. </li></ul><ul><li>Ühelt poolt levisid Itaaliaski ...
<ul><li>Pettumus tekitas aga ka vastuliikumise- nn. antidisainiliikumise- väiksemad-suuremad avangardi sõpruskonnad, kes e...
<ul><li>Ameerika popkunst, mida esitleti Itaalias 1964. aasta Veneetsia biennaalil, näis pakkuvat väljapääsu. </li></ul><u...
<ul><li>Eksperimenteeriti ruumi ja vormiga, oldi mõjustatud op- ja popkunsti ideedest, teadlikult unustati funktsioon ja l...
<ul><li>Valgustidisaini jaoks oli revolutsiooniline tema 1970. aastal kavandatud “Alogena”. </li></ul><ul><li>Avangardi kr...
<ul><li>Ilmselt saab popstiili kontekstis käsitleda ka arhitekt Frank O. Gehry mööbliloomingut. </li></ul><ul><li>Tema 196...
<ul><li>Giovanni Offred, Gaetano Pescet- popmööbli kujundajad. </li></ul><ul><li>Pop-interjöörkujundust iseloomustab  opku...
<ul><li>1960. aastate popdisaini suurimaks nimeks peeta
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Stiiliajalugu2
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Stiiliajalugu2

6,675 views

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
6,675
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
22
Actions
Shares
0
Downloads
35
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Stiiliajalugu2

  1. 1. Stiiliajalugu 2 Meeta Eliise Veigel III dek 2009
  2. 2. William Morris ja Arts and Crafts liikumine <ul><li>“ modernismi pioneer” </li></ul><ul><li>Morris oli oma viktoriaanlikus ajas eriline, paljud tema ideed murendasid paljusid historitsistlikke kunstiarusaamu ning avasid silmad selle probleemideringi ees, millega järgmised arhitektuuri-ja esemekujundajad pidid tegelema hakkama. </li></ul>
  3. 3. <ul><li>William Morrise lähtepunktiks oli Inglise sotsiaalse ja keskkondliku tegelikkuse kriitika . </li></ul><ul><li>Ta arvas, et “kõik kaasaegse kunsti vormid on totaalse languse seisundis.” </li></ul><ul><li>Ta otsustas katsetada ise ja jätkas seda teed veelgi innukamalt 1859. aastal, mil arhitekt Philip Webb projekteeris talle soovikohase maja, eramu, mida kunstiajaloos Red House´i nime all tuntakse. </li></ul>
  4. 4. <ul><li>Tema seisukohad olid kokkuvõtvalt järgmised: 1) Kunsti olemus on sotsiaalne </li></ul>2) Kunst peab olema kõigile kättesaadav, mitte üksnes ühiskonna varakale eliidile 3) Kunstnik peab mõtlema kõigile ühiskonna liikmetele ja tema objektiks peaks olema kogu keskkonna kujundamine (mh. tööliselamud jms.) 4) Kunst peab olema “tõeline,” ja ainult käsitis tehtav kunst saab seda olla.
  5. 5. <ul><li>Morris koondas enda ümber mõttekaaslaste ringi, mille nime järgi “Arts and Crafts Society” sai liikumise nimeks Arts and Crafts Movement. </li></ul><ul><li>Liikumise fundamentaalseks tõeks oli veendumuseks, et “ kogu kunsti juured ja baas peitub käsitöös.” </li></ul><ul><li>Siililiselt oli liikumise esemelooming endiselt historitsistlik, siiski huvitavam kui muidu ja kõrge teostusastmega. </li></ul><ul><li>19. sajandi teise poole Euroopas ja Ameerikas olid nad hästi tuntud. </li></ul>
  6. 6. <ul><li>Arts and Crafts´i paradoksiks kujunes Morrise ideede praktikasse rakendamatus, käsitöö tõttu oli kaup kallis ja lihtinimesele kättesaamatu. </li></ul><ul><li>Morris ise tegeles kõigega: alustas tekstiilitikanditest, siis tulid tapeedid, värvitud klaas, trükitud ja kootud tekstiilid, vaibad ja mööbel. </li></ul><ul><li>Morris oli andekas sünteesija, laenas palju gootikast, aga ka kaasaegsest maalikunstist. </li></ul>
  7. 7. <ul><li>Kasutas palju ornamente. </li></ul><ul><li>Ruum pidi olema kujundatud terviklikus ühes ja kindlas stiilivõtmes, ei tohtinud olla mõttetud esemeid nagu armastas viktoriaanlik-historitsistlik mood. </li></ul><ul><li>Interjöörid torkasid silma oma suhtelise tühjusega, ja mõnedel elementide, eriti kaminate- arhailiste vormidega. </li></ul><ul><li>Mööbel oli toekas ja raskepärane, nikerdornamentidega. </li></ul><ul><li>Kõik oli vaba liialdustest. </li></ul>
  8. 8. &quot;Artichoke&quot; wallpaper, by John Henry Dearle for William Morris & Co., circa 1897
  9. 9. Red House
  10. 10. Interior of Standen
  11. 11. Morris Cabbage and Vine tapestry 1879
  12. 12. Design for &quot;Tulip and Willow&quot; indigo-discharge wood-block printed fabric, 1873
  13. 13. William Morris, &quot;Brer Rabbit&quot; block printed furnishing cotton, manufactured by Morris & Co., 1882, England, museum purchase.
  14. 14. Mööbel
  15. 15. Historitsism Eestis <ul><li>19. sajandi Eestis toimusid muutused nii majandus- kui ka sotsiaal- ja kultuurielu vallas. </li></ul><ul><li>Kapitalistlik areng. </li></ul><ul><li>Manufaktuuride asemele tulid vabrikud. </li></ul><ul><li>Tänu raudtee avamisele kiire kaupade ringlus. </li></ul><ul><li>Tänu sellele kõigele elanikkonna kiire kasv. </li></ul>
  16. 16. <ul><li>Aadlikultuur elas läbi enda viimase õitsengu. </li></ul><ul><li>1860. aastatel rahvusliku liikumise tekkimine. </li></ul><ul><li>19. sajandi jooksul ületati Eestis nagu mujalgi Euroopas maitsetõrge mitteklassikalise arhitektuuri vastu. </li></ul><ul><li>1830. aastatel hakkas historitsistlik arhitektuur levima mõisaarhitektuuris kui ka kiiresti kasvavates linnades. </li></ul>
  17. 17. <ul><li>Omaette rolli mängis historitsism, eriti neogootika , Eesti sakraalarhitektuuris. </li></ul><ul><li>Historitsistlikud neostiilid, viimasena neoklassitsism , ei kadunud kusagile ka 20. sajandi künnisel, kui uue stiilina võeti kasutusele juugend. </li></ul><ul><li>Ka Eesti historitsismi puhul tuleb selgelt rõhutada: eesmärgiks polnud mitte ajaloostiilide imitatsioon, vaid loovus, mis minevikuvormide taaskasutamise kaudu püüdis luua mälu aktiveerivaid visuaalseid märke. </li></ul>
  18. 18. <ul><li>Esimeseks historitsistlikuks uus-stiiliks sai Eestis neogootika , mida rakendati Tartu Toomkiriku varemete ülikooli raamatukoguks kohandamisel. </li></ul><ul><li>Keila-Joa mõis (1831-1833)- esimene suurejooneline neogooti ehitis Eestis. </li></ul><ul><li>Sajandi keskpaiku taanud neogootika neorenessansi ees, kui elas 1860. aastatel üle taasõitsengu. </li></ul><ul><li>Teise historitsistliku stiilina tuli 1840. aastatel neorenessanss : 1846-47 valmis Rüütelkonna hoone. </li></ul>
  19. 19. <ul><li>Neorenessanss tuli selleks, et jääda ja sai kõigi uute üürimajade stiiliks kõigis Eesti linnades. </li></ul><ul><li>Sajandi lõpukümnenditel tuli nende stiilide kõrvale veel Põhja-Saksamaalt lähtuv neomanerism , mida harrastas loovalt Jaques Rosenbaum, tuntuim sellelaadne hoone on Tallinnas Pikk 23 (1909). </li></ul><ul><li>Valdav osa mõisainterjööridest olid romantiliselt kujundatud ja mööbliga üle kuhjatud. </li></ul>
  20. 20. <ul><li>Sisustuse paljusus ja paigutuse kaootilisus paneb ruumid mõjuma hubaste ja ebaparaadsetena. </li></ul><ul><li>Sisekujundus oli ilutsev, ülekuhjatud, eklektiline. </li></ul><ul><li>Mööbli puhul esines stiililine mitmekesisus, neostiilid pisut liialdavad võrreldes algupärandiga. </li></ul>
  21. 21. Keila-Joa mõis (1831-1833)- esimene suurejooneline neogooti ehitis Eestis.
  22. 22. Neorenessanss : 1846-1847 valmis Rüütelkonna hoone Toompeal
  23. 23. Neomanerism , mida harrastas loovalt Jaques Rosenbaum, tuntuim sellelaadne hoone on Tallinnas Pikk 23 (1909)
  24. 24. Muuga mõis, Carl von Timoleon Neff´i kabinett
  25. 25. Historitsistlik tualett- või salongilaud XIX-ndast sajandist.
  26. 26. Konstruktiivne ratsionalism Ameerika Ühendriikides 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. Šeikerite stiil. <ul><li>Mehhaniseeritud meetodid: maja monteeriti kokku tööstuslikult toodetud valmisdetailidest. </li></ul><ul><li>Raudsõrestikkonstruktsioon. </li></ul>
  27. 27. <ul><li>Suur linnastumine, kõrghoonete massiline kasutuselevõtt tänu raudsõrestikkonstruktsioonidele. </li></ul><ul><li>Seni oli puitehitisi 60-80% </li></ul><ul><li>Stiililt olid majad historitsistlikud: nad kasutasid sama arhitektuurikeelt, mis madalamad Euroopa majad, ainult korruseid oli rohkem. </li></ul><ul><li>Koos uue konstruktsiooniga loodi ka uus esteetiline hoiak. </li></ul>
  28. 28. <ul><li>1890. aastateks oli klassikaline ornamentika hoonete fassaadidelt taandumas, järele jäi konstruktsiooni eksponeeriv vorm. </li></ul><ul><li>“ Me peame mõistma, et ornament on luksus, aga mitte hädavajalikkus...Läbimõeldud vorm on ilus oma alastuses” </li></ul><ul><li>Päris arhitektuurialase purismini- puhta, kaunistusteta vormini jõuda ei tahetud. </li></ul>
  29. 29. <ul><li>Pilvelõhkujate interjöörides kasutati samu printsiipe: kontorihoonetes ja kaubamajades jäeti konstruktsioonid ruumi poole avatuks, kuid nad olid enamasti ornamenteeritud. </li></ul><ul><li>Täiesti uue ilme said ruumid tänu klassikalisest ordermõõdust loobumisele, uued konstruktsioonid lubasid kavandada hiigelsuurte avadega aatriume, vestibüüle ja saale. </li></ul>
  30. 30. <ul><li>Sisustus veel ei muutunud, historitsism valitses ikka veel, samas oli muutunud veidi lihtsamaks. </li></ul><ul><li>“ Chicago stiil” </li></ul>
  31. 31. Üks esimesi kõrgkontorihooneid, Jayne Building , Philadelphias
  32. 32. Prudential (Guaranty) Building. The three zones of Sullivan's design are visible in the large open windows of the ground zone, the thin vertical elements of the office zone and the arches and curves of the terminating zone at the top of the building. 1894-1895
  33. 33. Frank Lloyd Wrighti arhitektuur ja mööbel <ul><li>Nimetas enda arhitektuuri “orgaaniliseks stiiliks,” rõhutamaks selle väljakasvamist loodusest, mitte ajaloost. </li></ul><ul><li>Ülimalt oluliseks pidas valgust, mis pidi ruumi pääsema vähemalt kolmest küljest. </li></ul><ul><li>Sel põhjusel arendas ta välja ristkülikukujulise põhiplaani, kus rist moodustus kahel tasapinnal teineteist läbivatest mahtudest. </li></ul>
  34. 34. <ul><li>Risti haarade lõikumiskohta tekkis seega suur hall- kaminga eluruum. </li></ul><ul><li>Maja sisemuse läbipaistvuse tagasid lükandklaasuksed. </li></ul><ul><li>Jaapani arhitektuurist inspireeritud põrandapinnad. </li></ul><ul><li>Jättis katusekonstruktsiooni avatuks, seega tekkis n-ö katuslagi. </li></ul><ul><li>Hoonete eriline väliskuju: funktsionaalselt eristusid mahud, mille katused olid tasapindade erinevuse tõttu eri kõrgused. </li></ul>
  35. 35. <ul><li>Katuseräästad ulatusid enamasti pikalt välja, suure akna või klaasseina taga jätkus toapõrand välisterrassina, see lõi otsese arhitektuurse sideme ümbritseva loodusega. </li></ul><ul><li>Wright julges siseruumides kasutada samu materjale mida välispindadel tuues ruumi nii palja tellise, kui ka looduskivid, sobitades neid puitpaneelide ja krohvitud pindadega. </li></ul>
  36. 36. <ul><li>Oma ideid realiseeris Wright eramajade seerias, mis valmisid aastatel 1900-1915. </li></ul><ul><li>Sellel perioodil tegeles Wright ka mööblikujundusega, sest tööstuslikult toodetav keerulise vormiga sisustus teda ei rahuldanud. </li></ul>
  37. 37. Mööblialased seisukohad: <ul><li>Mööbel peab arhitektuuriga võimalikult ühte sulanduma. </li></ul><ul><li>Orgaaniliselt sellega liituma; et saavutada lihtsus ja selgus. </li></ul><ul><li>Tuleks kasutada sirgeid jooni ja ristkülikulist vormi. </li></ul><ul><li>Vaja on puhta joonega sisustust, sest nii saab uut tüüpi mööblit, toota ka tööstuslikult ja nii oleks see kõigile kättesaadav. </li></ul>
  38. 38. <ul><li>Wrighti enda mööbel oli väga lihtsate geomeetriliste kuubiliste vormidega. </li></ul><ul><li>Vältis raskepärasust, kasutas pulkvõresid. </li></ul><ul><li>Kasutas ka metalli ja klaasi. </li></ul>
  39. 39. Wrighti projekteeritud Winslow House 1894
  40. 40. Willits House, 1901. Wright
  41. 41. Robie House, 1907-1909)
  42. 42. Frank Lloyd Wrighti mööbel
  43. 43. Frank Lloyd Wrighti toolid
  44. 44. Šeikerid <ul><li>Tegemist on 1774. aastal Inglismaalt Ameerikasse emigreerunud, ema Ann Lee juhitud juhitud protestantliku kveekerite sektiga, kes sai oma nime religioosse rituaalina tansitavast “õõtsuvast” (shaking) tantsust. </li></ul>
  45. 45. <ul><li>Šeikerid olid ühinenud Kristuse teise tulemisse uskujate seltsiga ja elasid kommuunina, kus ei olnud isiklikku omandit. </li></ul><ul><li>19. sajandil keskel oli šeikeritel Ameerikas 18 kommuuni ja ligi 6000 liiget. </li></ul><ul><li>Usk, et usin töö toob õnnistuse ning selle abil saab luua maapealse paradiisi. </li></ul><ul><li>Kuigi mööblit valmistati esialgu vaid enda tarbeks, sai sellest 19. sajandi teisel poolel kommuunide põhiline sissetulekuallikas. </li></ul>
  46. 46. <ul><li>Põhiliseks müügiartikliks olid toolid, mille vorm meenutab 18. sajandi Inglise talupojatooli. </li></ul><ul><li>Tooli põhitunnuseks on sirge, “redeliks” kujundatud leen. </li></ul><ul><li>Põhimõtteliselt samasugusena tehti ka kiiktooli, lastetooli ning käetugedega tooli. </li></ul><ul><li>Šeikerite majad ja siseruumid olid kasinad. </li></ul><ul><li>Ilma mingisuguste kaunistusteta. </li></ul><ul><li>Valgeks lubjatud seinad. </li></ul><ul><li>Vähe mööblit. </li></ul>
  47. 47. <ul><li>Mööbli vorm eitas igasugust mugavust, puudus polstermööbel. </li></ul><ul><li>Kapid, lauad, riiulid olid samuti teostatud kõige lihtsama vormiga. </li></ul><ul><li>Esemed pidid olema kerged. </li></ul><ul><li>Toole oli võimalik seinale riputada. </li></ul>
  48. 48. Šeikerite toolid
  49. 49. Juugendstiil <ul><li>19. sajandi lõpul Euroopa insustrialiseerumine, linnade kasv, demokratiseerumine. </li></ul><ul><li>Tänu uutele masinatele tootlikkuse suurenemine, tekkisid uued tööstusharud. </li></ul><ul><li>Konkurents, monopolid. </li></ul><ul><li>Sõjad </li></ul><ul><li>Teaduse tormiline areng ja selle rakendamine. </li></ul>
  50. 50. <ul><li>Aadli kodanlikustumise lõppjärk. </li></ul><ul><li>19. sajandi lõpu arhitektuuris peegeldub ühiskonna üleüldine uuenemine. </li></ul><ul><li>Historitsismi domineerimise lõpp . </li></ul><ul><li>Juugendi puhul ei saa kõnelda mitte ühtest stiilist, vaid paljude eriilmelistest stiilivariantidest, millel peaaegu igas Euroopa keeles oli oma vaste. </li></ul><ul><li>Terminit art noveau (prantsuse keeles “uus kunst” ), mis levis Prantsusmaal, Belgias ja Inglismaal. </li></ul>
  51. 51. <ul><li>Saksamaal ja Põhjamaades nimetati uut laadi Jugendstil ´iks, see tulenes ajakirjanimest “Jugend” (saksa keeles “noorus”) </li></ul><ul><li>Austrias oli käibel Sezession (ladina k. secessio “eraldumine”) </li></ul><ul><li>Venemaal stil modern </li></ul><ul><li>Itaalias stile liberti, stile floreale, stile inglese </li></ul><ul><li>Hispaanias arte modernista </li></ul>
  52. 52. <ul><li>Kuigi igal maal kujunes stiil omanäoliseks, oli selle olemuses üks kindel ühisjoon: uus stiil oli “uus” ja vastandas end “vanale,” s. o. historitsismile. </li></ul><ul><li>“ Kunst on ühiskonna teener ja esteetilises kontseptsiooniski sellest juhinuv: pole “suuri” ega “väikesi” kunste, nad kõik on terviku suhtes samaväärsed.” </li></ul><ul><li>Juugendstiili tähtsaim põhimõte: “Maja on tervik, üks organism, selles ei tohi leiduda midagi, mis arhitektuurese tervikuga orgaaniliselt ei seostuks. </li></ul>
  53. 53. <ul><li>Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. </li></ul><ul><li>Vastandina klassikalisele arhitektuuri- käsitlusele, mille järgi maja n-ö pakkis oma sisu ajalooliseltt kindlakskujunenud kesta, pidi uus arhitektuur lähtuma siseplaneeringust. </li></ul><ul><li>Ruumide paigutus pidi kasutajale olema mugav ning seetõttu pidi nüüd maju projekteerima “seest välja” </li></ul>
  54. 54. <ul><li>Mugavusetaotulus tähendab eelkõige loobumist klassikalisest sümmeetrilisest plaanist ja anfilaadsüsteemist, milles ruumide hierarhia oli maja pikitelje suhtes kindlalt paigas. </li></ul><ul><li>Juugendlik plaanilahendus eelistas kuunduda kontsentriliselt ühe keskse suurema ruumi ümber. </li></ul><ul><li>Hoone plastiline väliskuju, üksteisega “loomulikult” liidetud ruumid; maja “jätkus” terrasside kaudu ka ümbritsevas looduses. </li></ul>
  55. 55. <ul><li>Seetõttu puudus juugendmajal fassaad selle klassikalises mõttes. </li></ul><ul><li>Öeldu kehtib eelkõige juugendarhitektuuri lemmikhoonetüübi villa ehk eramu kohta. </li></ul><ul><li>Samas püüti ka linnamajade juures hoiduda fassadisümmeetriast ning plastiline mahtude liigendus “elati välja” õueküljel. </li></ul><ul><li>Loodusekultus </li></ul><ul><li>Keeruka vormi tõttu, mis meenutas elusorganismi, kutsuti juugendit tema algusaegadel pilkavalt “vihmaussistiiliks.” </li></ul>
  56. 56. <ul><li>Juugend armastas looduslikku kivi (graniit, põllukivi, tellis) ja eksponeeris seda nii sees kui ka väljas. </li></ul><ul><li>Dekoratiivmotiivid laenati floorast ja faunast. </li></ul><ul><li>Lemmiktaimedeks: liiliad ja iirised, kallad ja tulbib, alpikannid ja võõrasemad ning isegi kõige tavalisemad põllulilled ja viljad. </li></ul><ul><li>Tavaliselt kujutati taimi nende varreosaga, mõnikord ka juureosaga, </li></ul>
  57. 57. <ul><li>Looma- ja linnuriigist võetud lemmikuteks olid eelkõige pikakaelalised linnud: flamingod, luiged, iibised, pelikanid, paabulinnud </li></ul><ul><li>Armastati ka kujutada salamandrit, vähki ja krabi. </li></ul><ul><li>Juugendi soositud värvigamma: violetsed-, kahvatukollased-, valged-, õunarohelised- ja muud sellised paabulinnutoonid. </li></ul><ul><li>Vertikaali rõhutamine </li></ul>
  58. 58. <ul><li>Vertikaali rõhutati ka arhitektuureses kompositsioonis. </li></ul><ul><li>Esimene korrus viimistleti looduskivi abil. </li></ul><ul><li>Sellele järgnes krohvitud pind. </li></ul><ul><li>Ülemine korrus või karniisialune oli taas esile tõstetud, kas maalingu või mosaiikpinna abil. </li></ul><ul><li>Vertikaalset gradatsiooni rõhutasid kõrge kaldega katus ja pisut väljavenitatud kujuga aknad. </li></ul>
  59. 59. <ul><li>Oma totaalsusetaotluses oli juugend lähendane gootikale, ornamendi pinnaline käsitlus ja väänlevus meenutasid aga rokokood. </li></ul><ul><li>Konstruktsiooni ilustamine. </li></ul><ul><li>Uued materjalid- fajanss, majoolika ja kahhel. </li></ul><ul><li>Interjööri ja eksterjööri ühtsus. </li></ul><ul><li>Seinamaalingud, sisseehitatud mööbel, mosaiik, vitraaž </li></ul>
  60. 60. <ul><li>“ Mitte maale, vaid dekoratsiooni!” </li></ul><ul><li>Mööbel pidi sobima ruumi tervikkujundusega. </li></ul>
  61. 61. Juugendi variandid <ul><li>Kaks üheaegset suunda. </li></ul><ul><li>Dekoratiivne juugend. </li></ul><ul><li>Konstruktiivne juugend. </li></ul><ul><li>Mõlema suuna ilmnemist on võimalik vaadelda neid loonud rahvuslike koolkondade ja kunstnike kaudu. </li></ul>
  62. 62. Dekoratiivne juugend <ul><li>Dokoratiivse juugendi esimene esindaja- Victor Horta, kes kavandas oma majad algusest lõpuni ise. </li></ul><ul><li>Lagesid kannavad saldedad, lahti minevat punga meenutavate kapiteelidega metallsambad. </li></ul>Belgia
  63. 63. <ul><li>Olulised on trepid ja nende käsipuude ažuursed võred. </li></ul><ul><li>Samad elegantse joonega- nn. Horta joonega- kurvatuurid korduvad kõikjal, nii toolidel, kaminatel, valgustitel kui ka põrandaparketil. </li></ul><ul><li>Van de Velde mööbel säilitas konstruktsiooni selguse, detailid polnud ülivoogavad ning selles mõttes polnud tegemist väga tüüpilise maalilise juugendi näitega. </li></ul>
  64. 64. Hôtel Tassel - Victor Horta kuulsaim töö ( 1893-1894 )
  65. 65. Hôtel Tassel interjöör
  66. 66. Van de Velde mööbel
  67. 67. Prantsusmaa <ul><li>Dekoratiivne juugend saavutas seal oma tõelise õitsengu. </li></ul><ul><li>Keskuseks Pariis, esimeseks suurimaks meistriks Hector Guimard, ta disainis kõike majadest kuni mööblini. </li></ul><ul><li>Kujundas rohkesti Pariisi metroo sissekäike. </li></ul><ul><li>“ metroostiil” </li></ul>
  68. 68. <ul><li>Guimard´i mööbel oli väga voolujooneline ja vormilt vaba. </li></ul><ul><li>Vaimukad detailid (furnituur kujutas enamasti pikavarrelist lille). </li></ul><ul><li>Pärlmutter, maalitud klaas jne. </li></ul><ul><li>Teiseks esindajaks oli René Lalique, kelle erialaks olid juveelid ja klaas- sealjuures valgustid. </li></ul><ul><li>Teine juugendi pealinn- Nancy </li></ul><ul><li>Nancy koolkond- esindajateks Èmile Gallé ja Louis Prouvé. </li></ul>
  69. 69. <ul><li>Gallé mööbel- fantaasiarikas vanade deokooritehnikate kasutamine. </li></ul><ul><li>Tema kõige tuntum mööbliese- lit papillon- marketriitehnikas teostatud liblikakujuliste otstega voodi. </li></ul>
  70. 70. Hector Guimard´i mööbel
  71. 71. Gallé kuulsaim voodi
  72. 72. Hispaania <ul><li>Teatud reservatsioonidega võib dekoratiivse juugendi esindajaks võib pidada ka Antonio Gaudid, kelle looming on samas erakordselt omanäoline. (katalaani modernism) </li></ul><ul><li>Talle olid omased nii mõndedki juugendi olulised jooned: orgaanilisus, lähtumine puhastest loodusvormidest, totaalsus, kunstide süntees, sise- ja välisruumi kujunduslik ühtsus, looduslike materjalide ning klaasi ja mosaiigi kasutamine jne. </li></ul>
  73. 73. <ul><li>Samas kasutas ta mitmeid gooti ja mauri elemente. </li></ul><ul><li>Kõigi oma majade mööbli kujundas Gaudi ise. </li></ul><ul><li>Gaudi erinevus prantslastest seisneb esemete absoluutses ebasümmeetrilisuses ja muust dekoorist loobumises. </li></ul>
  74. 74. Gaudi
  75. 75. Inglismaa <ul><li>Olulisim esindaja Arthur Heygate Mackmurdo. </li></ul><ul><li>“ Miljöö kujundamist peab dirigeerima kunstnik, mitte kaupmees.” </li></ul><ul><li>Mackmurdo mööbel kasutas küll juugendlikku dekoori, kuid on vormilt pigem traditsiooniline. </li></ul>
  76. 76. Mackmurdo toolid
  77. 77. Ameerika <ul><li>Ameerika juugendi silmapaistvaim esindaja oli Louis Comfort Tiffany. </li></ul><ul><li>Käsitsi valmistatud nn. küütlev klaas </li></ul><ul><li>Klaasi kõrval oli Tiffany loomingus silmapaistev osa valgustitel, mida kopeeritakse tänapäevani. </li></ul>
  78. 78. Tiffani lambid
  79. 79. Konstruktiivne ehk geomeetriline juugend <ul><li>Juugendi konstruktiivse suuna alged võrsusid Inglismaal. </li></ul><ul><li>Vormi ökonoomsuse probleem. </li></ul><ul><li>Nimekaim esindaja Charles Rennie Mackintosh </li></ul>Inglismaa
  80. 80. <ul><li>Tal olid omapärased arhitektuuriideed, mis ühelt poolt osutasid sügavat respekti ajaloolise ehituspärandi ja traditsiooniliste ehitusmaterjalide vastu, kuid teiselt poolt redutseerisid vanast vormist segava ja üleliigse ning sobitasid sellega kaasaegseid konstruktiivseid võtteid, uudset sanitaar- ja ventilatsioonitehnikat. </li></ul><ul><li>Hooned olid mõnes vaates üllatavalt arhailised ja suletud, samas aga suurte klaaspindade kasutamise tõttu ülimalt modernsed. </li></ul>
  81. 81. <ul><li>Interjöörid paistsid silma oma selge, konstruktiivsust rõhutava kujundusega. </li></ul><ul><li>Värvitud seinu kattis tavaliselt kõrge tume või hele puupaneel, mida võis ilmestada juugendlik stiliseeritud dekoor, laekonstruktsiooni talastik oli jäetud nähtavaks. </li></ul><ul><li>Üldmulje oli puritaanlik, ruumid mõjusid tühjana, sisustus näis seinte osana. </li></ul><ul><li>Kogu kujundust läbis ühe kindla elemendina ruudu motiiv. </li></ul>
  82. 82. <ul><li>Peale mõne üksiku ornamentaalse kujundi puudus siin igasugune juugendlik “lainelisus”, kõik oli üles ehitatud sirgjoonte geomeetriale. </li></ul><ul><li>Mackintoshi interjöörid meenutasid Jaapani traditsioonilist ruumikujundust. </li></ul><ul><li>Toolid, millel olid ülikõrged seljatoed. </li></ul>
  83. 83. Mackintoshi toolid
  84. 84. Mackintoshi interjöör
  85. 85. Austria <ul><li>Historitsismivastane ja antiakademistlik liikumine Viinis juba 1890. aastatel. </li></ul><ul><li>1897. aastal Viini Sezession . </li></ul><ul><li>Josef Hoffmann, Joseph Maria Olbrich, Koloman Moser, maalikunstnik Gustav Klimt. </li></ul><ul><li>Soosiv suhtumine masinatootmisesse ja eesmärgiks luua head ja lihtsat sisustust. </li></ul><ul><li>Firmamärgiks “W” </li></ul>
  86. 86. <ul><li>Ornament ei pidanud viinlaste arvates olema omaette eesmärgiks, vaid täitma terviku jaoks vajaminevat rolli- selle kasutamise vajalikkuse otsustab eseme struktuur. </li></ul><ul><li>Arhitektuuri ja esemekujundust iseloomustavad järgmised üldjooned: määravad on sirge joon ja kuubiline vorm, mis on kujunenud arhetüüpsete geomeetriliste kujundite- ruudu, kuubi, ringi- kasutamisest; toonitatakse konstruktsiooni </li></ul>
  87. 87. <ul><li>Ühtne kujundus pidi läbima kõike. </li></ul><ul><li>Mööbli puhul torkas silma geomeetriline organiseeritus, ornament redutseeriti miinimumini. </li></ul><ul><li>Vormi vastavus elu nõuetele. </li></ul><ul><li>Wagner- esimene, kes kasutas lamekatust ning rõhutas horisontaalset joont- omadused mis hiljem said funktsionalismi tunnusteks. </li></ul><ul><li>Mööbel peab sobima interjööri ja arhitektuuriga. </li></ul>
  88. 88. <ul><li>Hoffmanni mööbel, lemmikvõtteks konstruktsiooni liitumispunkte rõhutav väike ümarkuul. </li></ul><ul><li>Moser´i kujundus- kõige rangem geomeetiline vorm, kuid ühtlasi kõige dekoratiivsem. </li></ul><ul><li>Adolf Loos- purism- kaunistusteta arhitektuur. </li></ul><ul><li>Loos´i arvamine: “ornament- inimenergia raiskamine.” </li></ul><ul><li>“ Mööbli põhieesmärk on olla praktiline.” </li></ul>
  89. 89. Adolf Loos
  90. 90. Saksamaa <ul><li>Esindasid juugendi konstruktiivset suunda, kuigi mitte nii selgelt kui inglased ja viinlased. </li></ul><ul><li>Oluliseks keskuseks München. </li></ul><ul><li>Saksa keskkonna ja toodete moderniseerimine, et “edendada tööstustooteidkoostöös kunstnike, tööstuse ja käsitöölistega.” </li></ul><ul><li>Deutscher Werkbund </li></ul>
  91. 91. Juugendstiil Eestis <ul><li>Linnade kaasajastamise ideed. </li></ul><ul><li>Arenguks oli vaja paremaid ühendusteid ja kaasaegseid esindushooneid ning suurenev tööliskond vajas elumaju. </li></ul><ul><li>Esimeseks uut arhitektuurikeelt rakendanud hooneks oli Virumaale ehitatud Neeruti mõis (1903-1906) </li></ul><ul><li>Neeruti esindas juugendi varajast maalilist faasi, abstraktse joonega lillornament. </li></ul>
  92. 92. <ul><li>Pisut keskajahõngulist juugendit võib näha riialase Otto Wildau kavandatud Taagepea mõisahoones (1907-1912). </li></ul><ul><li>Kuni esimese maailmasõjani oli esindatud Põhjamaade, sh. Soome juugend ning hiljem juugendklassitsism. </li></ul><ul><li>Linnajuugend oli mõisajuugendist ratsionaalsem. </li></ul><ul><li>Georg Hellat kavandas Tartusse rahvusromantiliste sugemetega Eesti Üliõpilasseltsi maja (1900-1901). </li></ul>
  93. 93. <ul><li>Esimese Soome juugendi stiilis rahvamajana valmis 1904-1905 Tallinna Lutheri vabriku tööliste rahvamaja. </li></ul><ul><li>Maja kujunduses kasutati tüüpilisi juugendi võtteid: loodusliku kivi- pae- ja krohvi maalilist vastandamist, fassaad polnud küll asümmeetriline, kuid see- eest kaunistas seda juugendlikult stiliseeritud Vanemuise bareljeef. </li></ul><ul><li>Rahvusmütoloogilistel teemadel maalitud pannood. </li></ul>
  94. 94. <ul><li>Üsna täiuslikud stiili näited: Hermann Ammende villa (1905), Christian Lutheri villa (1910). </li></ul><ul><li>Ammende villa vanadel interjöörifotodel võib näha erinevate ornamentaalsete maalingutega kaunistatud ruume, suurejoonelisi kahhelahje, värvilisi vitraažaknaid, võimsaid puhvetkappe jm. </li></ul><ul><li>Tarbekunsti Ateljee (1904) eestvedaja Ants Laikmaa </li></ul>
  95. 95. <ul><li>Juugend, mis programmiliselt tõstis “suurte” kunstide sekka ka rakenduskunstid, ärgitas sajandialguse Eestis kujundamisega tegelema mitmeid kunstnikke (Nikolai Triik, Roman Nyman, Oskar Kallis, Teodor Ussisoo). </li></ul><ul><li>1910. aastal avaldas Ussisoo albumi “Meie kodu”, milles hindas eelkõige uue mööbli funktsionaalseid põhimõtteid. </li></ul><ul><li>Roman Nymani ja Oskar Kakkuse mööblikavandid olid märksa rahvuslikumat laadi. </li></ul>
  96. 96. <ul><li>Etno+ juugend </li></ul><ul><li>Põhiliselt tootis Lutheri vabrik n-ö keskmisele tarbijale, lihtsa vormiga ja suhteliselt odavat mööblit. </li></ul><ul><li>Vineer </li></ul><ul><li>Stiil ilmnes argiesemetes, sh. mööblis redutseeritud kujul: juugend “lõi välja” kurvatuursete vormide lisandumises ja dekooris, kui seda üldse oli. </li></ul><ul><li>Spetsiaalsed ornamendialbumid. </li></ul>
  97. 97. <ul><li>Mustreid nikerdati, maaliti või põletati. </li></ul><ul><li>Dekoori laadis olid esindatud Belgia-Prantsuse varajuugendlik “maaliline” ja Inglise-Austria “konstruktiivne” hilisjuugend. </li></ul><ul><li>Juugendstiili tulek langes Eestis ühte rahvusliku kunstiringkonna kujunemise ajaga. </li></ul><ul><li>Kõige huvitavamateks näideteks just need arhitektuuriobjektid ja esemed, mis väljendavad “Eesti stiili” otsinguid. </li></ul>
  98. 98. Neeruti mõis enne teist maailmasõda.
  99. 99. Neeruti mõis
  100. 100. Ammende villa
  101. 101. Juugendstiilis söögitoa toolid. Valmistatud 1924. aastal Riias. Tammepuust, polsterdatud antiiknahaga.
  102. 102. Väga stiilipuhtad juugendtoolid. Valmistatud kasepuust, kuid töödeldud nii, et näeks välja nagu mahagon.
  103. 103. Modernism Euroopas 20. sajandi algul <ul><li>20. sajandi esimese kümnendi Euroopas oli vaja ehitada ja sisustada palju, kiiresti ja odavalt. </li></ul><ul><li>Eelnevad stiilid olid olnud liiga keerukad. </li></ul><ul><li>Ajastu arhitektuur ja kujundus peavad vastama oma aja vaimule ning väljendama just seda, mitte “mingit ajalugu” </li></ul>
  104. 104. <ul><li>Zeitgeist - aja vaim- õigustas seega keerulise vormi ja kaunistuste kaotamist. </li></ul><ul><li>20. sajandi alguse arhitektuur rakendas seetõttu juba suhteliselt julgelt kõike uut. </li></ul><ul><li>Raudkonstruktisoonid osutusid liiga keerulisteks, otsiti uusi lahendusi. </li></ul><ul><li>1892. aastal võeti kasutusele raudbetoonmonoliitkonstruktsioon . </li></ul>
  105. 105. <ul><li>Pariisis Rue de Franklin´i üürimaja, mis oli konstruktsioonilt ülimoodne. (1905) </li></ul><ul><li>Uus polnud mitte üksnes konstruktsioon, vaid ka seda vormiv arhitektuurne esteetika: ornament puudus, hoone skeletsus on esile tõstetud, akende klaaspinnad kohati hiiglaslikuks kavandatud, viilkatus sageli lamekatuseks madaldatud ja selle konstruktsioon ruumi poole avatud. </li></ul>
  106. 106. <ul><li>Euroopa arhitektuuri konstruktivistlikule suunale sekundeeris enne I maailmasõda ekspressionism, mille kajastusi võib leida eelkõige Saksamaalt. </li></ul><ul><li>Ekspressionistlikel arhitektidel puudus oma manifest või teooria, kuid nende ehitustes peegeldus tollase “uue kunsti” ideed. </li></ul><ul><li>Ehituskunstis oli nende sisuks ekspressiivse, hoone funktsiooni emotsionaalselt väljendava vormi põhjendamine </li></ul>
  107. 107. <ul><li>Klassikaline ekspressionist- Hans Poelzig </li></ul><ul><li>Max Berg- 65-meetrise läbimõõduga kupliga Sajandi Hall </li></ul><ul><li>Bauhaus - esimene modernistlik disainikool. </li></ul><ul><li>I maailmasõja eelsetest ideedest Euroopas tuleb nimetada kindlasti futurismi. </li></ul><ul><li>Ülistati masinakultuuri ja aktiivset-intensiivset eluhoiakut. </li></ul>
  108. 108. <ul><li>Futuristlik arhitektuur- uute materjalide kasutamine, ekspressiivne vorm, diagonaalsete ja elliptiliste joonte eelistamine (sest nende emotsionaalne mõju olevat suurem), ornamendist loobumine, masinast inspireerumine, kerguse, dünaamilisuse ja ka ajutisuse mulje saavutamine, et iga järgnev generatsioon saaks ehitada oma linna. </li></ul>
  109. 109. <ul><li>Kuigi futurism jäi Itaaliasse ning ning ühtegi maja selle põhimõtte järgi ei ehitatud, äratasid manifestid Euroopas siiski vaidlusi. </li></ul><ul><li>Vahetult pärast I maailmasõja lõppu oli futurismil kahtlemata oma mõju arhitektuuri ja disaini arengule. </li></ul>
  110. 110. Hans Poelzig
  111. 111. Modernism Hollandis De Stijl ´i neoplastitsism <ul><li>1917. aastal asutas Hollandi kunstnike väike sõpruskond Leidenis ajakirja “De Stijl” juurde samanimelise rühmituse, mis seadis oma eesmärgiks kunsti radikaalse uuendamise. </li></ul><ul><li>Manifest- uue kunsti sünnitab uus ajastuteadvus, mille teed aga takistavad traditsioonide dogmad ja individualism. </li></ul>
  112. 112. <ul><li>Kutsuti üles võitlema: “elu, kunsti ja kultuuri internatsionaalse ühtsuse eest”. </li></ul><ul><li>De Stijl´i kutse “ühtusele” kutse leppida ja lõpetada süda, kutse järgida eetilisi põhimõtteid, taastada tõde, objektiivsus, selgus ja lihtsus- mida juba 400 aastat oli jutlustanud Hollandi kalvinism. </li></ul><ul><li>De Stijl´i kunstiideaaliks oli Piet Mondriani loodud neoplastitsism. </li></ul>
  113. 113. <ul><li>Uue kunsti ideeks oli kolmemõõtmelise vormi muutmine kahemõõtmeliseks plaaniks- see moodustaski plastilise vormi algelemendi. </li></ul><ul><li>Eesmärgiks polnud mitte taasluua looduse vorme ja värve, mis on põhimõtteliselt piiratud, vaid ühendada need tervikuks täiusliku ühtsuse nimel. </li></ul><ul><li>Et seda saavutada, tulevat loodusvormid taandada konstantseteks vormi algelementideks ja looduse värvid alg- ehk põhivärvideks. </li></ul>
  114. 114. <ul><li>Algelementideks pidasid neoplastitsistid sirgjoont ja kolmnurka, arhitektuuris aga- mis ainult tasapinnaga hakkama ei saanud- kuupi. </li></ul><ul><li>Põhivärvideks olid punane, kollane ja sinine ja nende vastandid- valge, must ja hall. </li></ul><ul><li>Maalikunstis olid neoplastitsismi mõjutajaiks kubistid, arhitektuuris aga oli grupi eeskujuks Hendrik Petrus Berlage. </li></ul>
  115. 115. <ul><li>Berlage jaoks oli ehituskunst ühiskonna peegeldus ja sellel lasus samas moraalne vastutus ühiskonnas toimuvast. </li></ul><ul><li>Doesburg: “Uus arhitektuur peab sündima protsessist, mida nimetatakse ruumide dekompositsiooniks- mahtude ja pindade lahutamisest vabadeks ühikuteks. </li></ul><ul><li>Hoone arhitektuurne kompositsioon sõltub maja loomulikust struktuurist; arhitektuuri ülesanne on see struktuur välja tuua. </li></ul>
  116. 116. <ul><li>Ruumis olevad esemed peavad olema vormilt neutraalsed, et struktuuri “esitlemist” mitte segada. </li></ul><ul><li>Rustikaalsed ja robustsed loodusmaterjalid pidid kaduma, muudavad ehitise liiga raskeks. </li></ul><ul><li>Materjalid pidid olema siledad ja läikivad, see olla ka hügieeniline. </li></ul><ul><li>Põhi- ja vastandvärvid teevad ruumikompositsiooni nähtavaks. </li></ul>
  117. 117. <ul><li>Kõige ideaalsemalt rakendas neoplastitsismi ideid arhitektuuris ja mööblikujunduses Gerrit Thomas Rietveld. </li></ul><ul><li>1917. aastal valmis tema esimene uudse konstruktsiooniga tool. </li></ul><ul><li>Sellel oli üksteise suhtes õige nurga all paigutatud lattidest raamistik, mis suutis toetada nii istmeplaati kui ka selja- ja käetoeplaate. </li></ul><ul><li>Sellele algselt värvimata toolivariandile lisas ta 1923. aastal värvi- sündis Roodblauwe Stoel- puna-sinine tool. </li></ul>
  118. 118. <ul><li>Tooli istmeosa plaat oli sinine, seljatugi punane; konstruktsiooni “pulkade” otsad olid värvitud valgeks ja kollaseks, justkui oleks seda äsja saetud. </li></ul><ul><li>“ Meie toolid, lauad, kapid ja muud praktilised objektid on “abstraktsed-reaalsed” skulptuurid meie tulevikuinterjöörides.” </li></ul><ul><li>Meie eesmärgiks tooli juures on teha iga selle osa väga lihtsaks, teiste sõnadega valida algkuju, mis vastab funktsioonile ja materjalile, ning luua sellega võimalikult harmooniline vorm. </li></ul>
  119. 119. <ul><li>Vorm on tuletatud materjalist. </li></ul><ul><li>Rietveld projekteeris Schröderi maja (1924) </li></ul><ul><li>Maja arhitektuuri lähtevormiks on kuup, mille pind “dekomponeeriti” sellesse lõikuvate horisontaalsete “plaatidega”- põrandate ja katustega- ja vertikaalsete seinapindadega. </li></ul><ul><li>Rietveldi üheks ideeks oli kindlasti funktsionaalsus. </li></ul><ul><li>Eluruumi tsoneerimine privaat- ja ühisruumideks. </li></ul>
  120. 120. <ul><li>1932. aastal kavandas Rietveld tooliajaloo ühe radikaalseima näite Zig-zag stoel´ i- “siksak-tooli”. </li></ul><ul><li>1934. aastal valmis Rietveldi “lattmööbel”- laud, tool ja riiul, mille detailid olid valmistatud tööstuslikult ning mida peetakse nn. cash-and-carry ehk do-it-yourself tüüpi mööbli prototüübiks. (mööblit sai kauplustest osta detailidena ning kodus ise kokku panna) </li></ul>
  121. 121. Bauhaus - esimene modernse disaini kool <ul><li>1919. aastal ühendati Weimari Kunstikutsekool ja Kujutava Kunsti Kõrgkool- uueks nimeks sai Staatliches Bauhaus in Weimar </li></ul><ul><li>1918. aastal ühinesid Berliinis Saksa avangardkunstnikud ja arhitektid nn. Novembergruppe ´ks, eesmärgiks kunstide väljendusvormide radikaalne uuendamine. </li></ul>
  122. 122. <ul><li>Uue kunsti ja uue ühiskonna saavutamise idee näis võivat täituda Weimaris, kus 1919 kukutati hertsogi võim. </li></ul><ul><li>Kuulutati välja Weimari Vabariik, mille eaks kujunesid samad neliteist aastat nagu Bauhaus ´ilgi. </li></ul><ul><li>“ Loogem uus käsitööliste gild, ilma klassivahedeta, mis tekitavad barjääri käsitööliste ja kunstnike vahel. </li></ul><ul><li>Kartus, et inimene muutub masinate orjaks. </li></ul>
  123. 123. <ul><li>Ehitist, hoonet pidasid kooli ideoloogiad Taut a Gropius kogu loova tegevuse eesmärgiks, kunstnik oli käsitöölise kõrgeim aste. </li></ul><ul><li>Bauhaus´i käsitöönduslik suund muutus alles 1922-1923, pärast seda, kui koolis oli üheksa kuud õpetanud Theo van Doesburg De Stijl´ist. </li></ul><ul><li>“ Õppida käsitööd tähendab valmistuda masstoodangu disainiks.” </li></ul>
  124. 124. <ul><li>Kooli uueks motoks sai “Kunst ja tehnoloogia- uus ühtsus”. </li></ul><ul><li>Alguses ei õpetatud koolis üldse arhitektuuri, kuigi “hoone” oli programmis deklareeritud põhieesmärgina. </li></ul><ul><li>Arhitektuuristuudio kui omaette üksus asutati alles 1927. aastal. </li></ul><ul><li>1925. aastal kolis Bauhaus Dessausse. </li></ul><ul><li>Töökodade suveräänseteks juhtideks said kunstnikud. </li></ul>
  125. 125. <ul><li>Pärast seda, kui Gropius 1928. aastal ootamatult direktori kohast loobus, sai kooli uueks ideoloogiks Meyer. </li></ul><ul><li>Ehitamine oli Meyeri käsitluses kõikehõlmav tegevus- eluviisi mõtestatud korraldamine, mille sisuks oli sotsiaalne, tehniline, majanduslik ja psühholoogiline organiseerimine ning mis sarnanes bioloogiliste protsessidega. </li></ul>
  126. 126. <ul><li>Tuleb rõhutada ka kontseptsiooni vasakpoolsust, sest nõuti “rahva huvide prioriteeti luksushuvide ees.” </li></ul><ul><li>Mayer ei meeldinud kõigile bauhauslastele, koolis oli palju tülisid ning 1930 valiti uueks direktoriks aehitekt Ludwig Mies van der Rohe. </li></ul><ul><li>Ta kuulutas oma põhimõtteks ehituse kvaliteedistandardite tõstmise ja uue tööeetika arendamise, võtmata ikkagi kindlat positsiooni arhitektikutse kohta- on see töö kunst või mitte? </li></ul>
  127. 127. <ul><li>1933. aastal kool suleti, sest natsionaalsotsialistide jaoks oli Bauhaus kommunistide pesa, ning pärast seda, kui Hitler 1933. aastal võimule sai, emigreerus enamik bauhauslasi Ameerika Ühendriikidesse. </li></ul><ul><li>Chicagos asutati The New Bauhaus </li></ul>
  128. 128. Bauhaus ja mööbel <ul><li>1920. aastate lõpus tuli Gropius välja kokkupandava mööbli ideega, mis levis kõikjal Saksamaal ja Skandinaavias. </li></ul><ul><li>Bauhaus´i kõige novaatorlikum mööblidisainer oli Marcel Breur. </li></ul><ul><li>Breuer´i torumööbel. </li></ul>
  129. 129. <ul><li>Tema uut tüüpi mööbliga seotud eesmärgid olid abitsioonikad: ta tahtis luua unifitseeritud mööblit, mida oleks kerge toota ja mis sobiks igasse ruumi ja millel istudes inimene tunneks end otsekui “hüplevatel õhusammastel”. </li></ul><ul><li>“ Metallmööbel on moodsa ruumi osa. Ta on stiilitu, sest ei pea väljendama mingit muud vormi kui funktsioonist ja selleks vajaminevast konstruktsioonist lähtuvat. </li></ul>
  130. 130. <ul><li>Mööbel, ka ruumide seinad, ei ole enam massiivne, monumentaalne, oma kohale justkui kinni kasvanud. </li></ul><ul><li>Mööbel peab olema ruumi otsekui joonistatud, ei tohi segada liikumist, ega pilgu kulgu ruumis. </li></ul><ul><li>Ruum ise ei ole enam suletud tervik, sest selle mõõtmed ja elemendid on samuti muutumisvõimelised. </li></ul>
  131. 131. <ul><li>Õige, praktiline mööbliese sobib igasse ruumi, kus teda vajatakse. </li></ul><ul><li>Kõige paremini sobis selleks metallmööbel, sest see vastab universaalsuse nõuetele kõige paremini. </li></ul><ul><li>Kelgusarnane siluett annab mööblile dünaamilisuse, </li></ul><ul><li>Kõik mööbli tüübid on kujundatud ühetaolistest, standardiseeritud põhiosadest, neid saab hõlpsasti lahti võtta ja vahetada. </li></ul>
  132. 132. <ul><li>Selline metallmööbel ei pretendeerinud mulle kui hädavajaliku nüüdisaegse sisustuse nimele. </li></ul><ul><li>Impersonaalne funktsionalism. </li></ul><ul><li>Brauer asutas firma Standard Möbel </li></ul><ul><li>“ B 3” toolid </li></ul><ul><li>Mart Stam´i konsooltool “W 1” </li></ul><ul><li>Mies van der Rohe tool “MR 20” </li></ul><ul><li>Mies van der Rohe “Barcelona toolid” </li></ul>
  133. 133. <ul><li>Rohe konsooltool “MR 50” </li></ul><ul><li>Pärast Ameerikasse emigreerumist Mies van der Rohe enam mööbliloominguga ei tegelenud. </li></ul><ul><li>Rohe Lake Shore Drive ´i kortermajad 1950-1952 Chicagos on modernistlike pilvelõhkujate hoonetetüübi ikoonideks. </li></ul><ul><li>Tema põhimõtted “olla arhitektina mitte huvitav, vaid hea” ja “ less is more ” </li></ul><ul><li>Mies van der Rohe on arhitektuurse minimalismi suurkuju. </li></ul>
  134. 134. Modernism, funktsionalism ja Le Corbusier <ul><li>1920. aastate Euroopa arhitektuur on tihedalt seotud Le Corbusier´isikuga. </li></ul><ul><li>Tema loomingu puhul on harjutud kasutama mõistet “funktsionalism”. </li></ul>
  135. 135. <ul><li>“ Funktsionalism on selline arhitektuuri põhimõte, mille kohaselt ehitise vorm tuleneb tema funktsioonist: funktsionalism on arhitektuurse modernismi skemaatiline ja tehnoloogiline aspekt, mille lai teoreetiline põhi sisaldab ka filosoofilisi, poliitilisi, sotsiaalseid, majanduslikke, stilistilisi ja sümboolseid probleeme. </li></ul>
  136. 136. <ul><li>Funktsionalism määratles end ise eelkõige vastandina traditsionalismile ja seda kehastavatele klassikalistele arhitektuuristiilidele. </li></ul><ul><li>Klassikalises arhitektuuris ja kujunduses ärritas teisitimõtlejaid selle vormiline normatiivsus, mis kehtestas jäigad lahendused nii fassaadile, plaanile, detailide vormile kui ka dekoorile. </li></ul>
  137. 137. <ul><li>Iga ajastu peab end väljendama omas arhitektuurikeeles, mille omakorda määravad selle ajastu tehnoloogilised vahendid. </li></ul><ul><li>Uus esteetika seoti seega oma ajastuga, mitte enam minevikuga. </li></ul><ul><li>Uus arhitektuur pidi olema kõigi sotsiaalsete kohtude käsutuses, aga seejuures mõeldi kõige enam vähevarakarele. </li></ul>
  138. 138. <ul><li>Uus arhitektuur pidi oma tehnoloogilises ja esteetilises lahenduses olema odav ja aegasäästev (uued kodumasinad!), tervislikult valgusküllane, ja liigsetest asjadest ahistamata. </li></ul><ul><li>Lemmikteemaks elamu ning avalikkust kõige otsesemalt teenivad hoonetüübid- koolid, kinod, haiglad jms. </li></ul><ul><li>Form follows function ´i maksiimi rakendasid 20. sajandi alguses tegutsenud arhitektid väga erinevalt, andes samadele funktsioonidele väga erinevaid vorme. </li></ul>
  139. 139. <ul><li>Eesti arhitektuuriajaloo terminoloogilises traditsioonis hõlmab funktsionalism 1920.-1930. aastate Euroopa avangardseid stiile. </li></ul><ul><li>Üldistavalt kutsutakse 20. sajandi moodsaid stiile modernismiks. </li></ul><ul><li>Funktsionalismi üldnimetuseks kujunemises oli oma osa täita Le Corbusier´1932. aastal ilmunud raamatul “Funktsionaalse arhitektuuri elemendid” </li></ul>
  140. 140. <ul><li>Moderne arhitektuur=“internatsionaalne stiil” </li></ul><ul><li>Le Corbusier on kunstnikunimi, mida alates 1920. aastast kasutas Charles Édouard Jeanneret. </li></ul><ul><li>Ta sündis Šveitsis. </li></ul><ul><li>Algselt oli metalligraveerija. </li></ul><ul><li>Oli veendumusel, et raudbetoon on tulevikuarhitektuuri õige materjal. </li></ul><ul><li>Tema esimene raudbetoonehitis- Villa Schwob (1916) </li></ul>
  141. 141. <ul><li>Kuid juba 1914 mõtles ta välja oma esimese tööstuslikult toodetava majatüübi- Maison Domino </li></ul><ul><li>Pariisi sattus Le Corbusier juba olemasolevatele tutvustele toetudes kohe mõttekaaslaste avangardmaalijate seltskonda ning asus peatselt koos Amedee Ozenfantiga välja andma ajakirja “l´Esprit Nouveau” </li></ul><ul><li>Ajakirja ümber koondusid eelkõige kubismi arendavad, end puristideks nimetanud kunstnikud ja nende poeetidest sõbrad. </li></ul>
  142. 142. <ul><li>1923. aastal kogus ta ajakirjas ilmunud esseed kokku kuulsaks saanud raamatusse “ Vers une architecture ”-”Arhitektuurist” </li></ul><ul><li>Arhitektuuri defineeris ta seal kui “meiterlikku, korrektset ja suurejoonelist mahtude ja valguse mängu.” </li></ul><ul><li>Sealt on pärit ka formuleering “maja kui masin”- ratsionaalne mehhanism, otstarbeka plaani ja seeriatootmise võimalustega. </li></ul><ul><li>Maja, mis “töötaks” funktsionaalselt sama hästi kui masin. </li></ul>
  143. 143. <ul><li>Tema korduvalt väljendatud vaimustus laevast kui uhkest vormi- ja funktsioonikooslusest leidis majade kujus siiski kajastuse. </li></ul><ul><li>1927. aastal avaldas Le Corbusier manifesti “Viis punkti uue arhitektuuri jaoks”, milles sõnastas oma esteetika põhimõtted: postidele tõstetud esimene korrus, vaba fassaadikompositsioon, vaba plaan, lintaken ja katuseterrassid. </li></ul>
  144. 144. <ul><li>Programmiline artikkel “Tänapäeva dekoratiivkunst” (1925) </li></ul><ul><li>Selle sisuks oli tõdemus, et industrialiseerimine on muutunud dekoratiivkunsti traditsioonilises tähenduses võimatuks ning et selle kaasaegseks ekvivalendiks saab olla vaid standardne tööstustoode. </li></ul><ul><li>Tema kuulsamaid villasid- Villa Savoye (1929-1931) </li></ul>
  145. 145. <ul><li>“ voolav ruum” </li></ul><ul><li>Klaasseinad ning lintaknad, kardinad ei ulatanud kunagi põrandani, vaid kattis ainult akna. </li></ul><ul><li>Elitaarsus ja suur lähedus art déco ´ga iseloomustab ka Le Corbusier´esemeloomingut. </li></ul><ul><li>Siingi ei täitunud odava masstoodangu unistus, kõik 1920. aastatel kujundatud asjad jäid- on jäänud siiani- luksusesemeteks. </li></ul>
  146. 146. <ul><li>1928. aastal valmistatud Corbusier & Co “pika tooli” ( Chaise longue ) variant on originaalne, sest koosneb kahest teineteisest sõltumatust osast- stabiilsest H kujulisest jalast ning kiiktoolina kaarduvast pehmest lamavast istmeosast. </li></ul><ul><li>Nii lehmanahaga- kui ka riidega kaetud versioon. </li></ul><ul><li>“ puhkusemasin”, lehmanahast katte tõttu “ cowboy tool ” </li></ul>
  147. 147. <ul><li>1928. aastal basculant- (õõtsuv) tool </li></ul><ul><li>Samal aastal tool ja järi “B 302” ehk siége tournant- pöördiste. </li></ul><ul><li>Viimasena tuleb mainida tugitooli “ Grand confort ”, mis valmis 1928. aastal. </li></ul><ul><li>Selle kujunduses on rakendatud põhimõtet, mis kujunes 20. sajandi pehme mööbli juures hiljem tavaliseks: raam, antud juhul torukonstruktsioon- ja polstriosa on teineteisest eraldi. </li></ul>
  148. 148. <ul><li>Kokkuvõtteks võib Le Corbusier´esemeloomingu kohta tõdeda, et see- nagu enamiku varajase modernistide mööbel- oli loodud olukorras, kus uue arhitektuurikeelega majade jaoks sisustustoodangut veel ei olnud. Saamaks soovitud ja ajastu vaimule vastavat terviktulemust, pidi arhitekt selle ise looma </li></ul>
  149. 149. Traditsionalism ja modernism Skandinaavias 1920.-1930. aastail <ul><li>20. sajandi algul oli ka kõigis Skandinaavia riikides alanud kiire linnastumine ja industrialiseerimine. </li></ul><ul><li>Rahvusromantilise eneseteadvuse tõus, mis väljendus arhitektuuri ja kunsti puhul rahvusromantismi laines. </li></ul>
  150. 150. <ul><li>Soome nn. Karjala stiil </li></ul><ul><li>Alustati linnakeskkonna moderniseerimisega. </li></ul><ul><li>Eelistati esialgu neoklassitsismi. </li></ul><ul><li>Esemekujunduses pidasid aga kaua veel vastu nii Arts & Crafts ´i kui ka Viini koolkonna ideaalid: ese peab olema kujundatud otstarbekalt aga ka kaunilt. </li></ul>
  151. 151. Taani <ul><li>Asub Euroopa südames ja on ajalooliselt seotud Saksamaaga, ilmselt seetõttu on Taani 20. sajandi arhitektuur ja kujundus ka kõige “euroopalikum”. </li></ul><ul><li>Modernismiga läks innukalt kaasa noor arhitektide põlvkond. </li></ul><ul><li>Kaare Klint- Taani moodsa mööbli isa. </li></ul>
  152. 152. <ul><li>Etnograafiline mööbel: viimistlemata puit, parkimata nahk, looduslike värvidega tekstiilide kasutamine. </li></ul><ul><li>Ta oli veendunud, et “meie esivanemad olid palju moodsamad kui me ise” ning et igast ajajärgust võib leida suurepäraseid esemeprototüüpe, mida saab kasutada nende ornamente redutseerides. </li></ul><ul><li>Soovis luua kõikjale sobivat, praktilist sisustust, mida nimetas “elamise töövahendiks” </li></ul>
  153. 153. <ul><li>1930. aastatel disainitud nõude kõrgust jms. silmas pidades ja mahutasid seetõttu tavalistest puhvetitest kaks korda enam. </li></ul><ul><li>Modernismi pioneeride hulka kuulus ka Poul Henningsen. </li></ul><ul><li>Henningseni sisustusklassikasse jäänud valgustid, millest esimene “PH Shade” valmis 1924. aastal. </li></ul>
  154. 154. <ul><li>“ PH” ja selle arendused- ripp- ja lauavalgustid-kujutavad endast kolmest või enamast kontsentrilisest ülestikku paigutatud elemendist koosenvat, õhuliselt ja läbipaistmatult mõjuvat valguskeha, mis peegeldab valgusvoolu soovile vastavalt. </li></ul><ul><li>1920.-1930. aastatel seisis Taani mööblikujunduse eest hea Kopenhaageni Mööblitislerite Gild. </li></ul>
  155. 155. Kaare Klint: Faaborg Chair, 1914
  156. 156. Kaare Klint: Easy Chair, 1930 Kaare Klint: Safari Chair, 1933
  157. 158. Soome <ul><li>Kujunduses domineeris 1920. aastatel Põhjamaade klassitsism. </li></ul><ul><li>Selle vormivõimalusi kasutati nii puust elamuarhitektuuris, kui ka esindusarhitektuuris, mille parimaks näiteks on Johan Sigfrid Sireni Soome parlamendihoone- Eduskuntatalo (1924-1931). </li></ul>
  158. 159. <ul><li>Soome modernismi isaks peetav Alvar Aalto tegi 1920. aastatel läbi neoklassitsismi järgu, et siis kümnendi teisel poolel Jyväskyläst Turusse ümberasununa modernistiks jäädagi. </li></ul><ul><li>1927-1928 Turus valminud betoonpaneelelamud on Mies van der Rohe ja Gropiuse Stuttgardi eksperimentidega samaaegselt. </li></ul><ul><li>Funktsionalistlik “Turun Sanomate” hoone. </li></ul>
  159. 160. <ul><li>Villa Mairea (1937-1938) </li></ul><ul><li>Aalto kõrval tegutses teisigi tugevaid funktsionaliste, nagu Erik Bryggmann ja Pauli E. Blomstedt. </li></ul><ul><li>Enam kui kusagil mujal ehitati Soomes funktsionaalseid esindushooneid. </li></ul><ul><li>Aalto: “Mööbel, see on “arhitektuurne aksessuaar.” </li></ul><ul><li>Aalto arvas, et inimkeha jaoks on hea olla kontaktis vaid orgaanilise, s.t. loodusliku materjaliga. </li></ul>
  160. 161. <ul><li>1930. aastal Aalto torumööbel. </li></ul><ul><li>1935. aastast on pärit Aalto kaunimaid istmeid- musta riidest punutud põhja ja leeniga konsooltool ning serveerimislaud. </li></ul><ul><li>Klassikaks on saanud ka Aalto valgusti ja Aalto vaas (1937). </li></ul>
  161. 162. Rootsi <ul><li>Nii nagu Taanis oli ka 1920. aastate Rootsis valdav neoklassitsistlik- art déco- lik - arhitektuur- ja kujundussuund, mida on nimetatud ka “Põhjamaade klassitsismiks.” </li></ul><ul><li>Rootsis sai stiil oma kauneimad tulemused Erik Gunnar Asplundi ja Sigurd Lewerentzi loomingus. </li></ul>
  162. 163. <ul><li>Asplundi Stockholmi raamatukogu ja kino “Scandia” demonstreerivad nii eksterjööris, interjööris kui ka sisustuses erakordset elegantset, detailideni peenelt stiliseeritud neoklassitsismi. </li></ul><ul><li>Asplund- Rootsi esimene kuulsaim funktsionalistlik hoone- Stockholmi näituse paviljon (1930). </li></ul><ul><li>Nii nagu teistes Põhjamaades, ei saanud ka Rootsis modernism 1930. aastatel veel domineerivaks. </li></ul>
  163. 164. <ul><li>Enam peeti lugu nn. Konsum ´i stiilist- tarbijate koperatiivide juures asuvate arhitektuuribüroode loomingust, mis orienteerus n-ö tüüpilisele Rootsi majale. </li></ul><ul><li>Mööblikujunduses peetakse Rootsi modernismi pioneerik Carl Malmstenit. </li></ul><ul><li>Tema vaated olid lähedased taanlase Klinti omadele: traditsioonide- nii vormi- kui ka teostustraditsioonide- aushoidmine pluss funktsionaalsuse silmaspidamine. </li></ul>
  164. 165. <ul><li>Malmsten ei jõudnudki oma loomingus täiesti modernistliku vormini, vaid jäi pidama 18.-19. sajandi klassitsistlikkuse juurde. </li></ul><ul><li>See ei takistanud tal loomast vägagi huvitavat sisustust. </li></ul>
  165. 166. Funktsionalism Eestis 1920.-1930. aastail <ul><li>Ühiskonna uus sotsiaalne struktuur sünnitas ka kultuuri- kirjanduse, kunsti, arhitektuuri ja kujunduskunsti- tarbija. </li></ul><ul><li>1920. aastail levinud avangardse arhitektuurisuundumuste kohta kasutati üht nimetust- funktsionalism. </li></ul>
  166. 167. <ul><li>Funktsionalismi tulek langes ühte ajaga, mil Eesti asus rajama rahvusriigi aluseid, ning seetõttu oli selle omaksvõtt siin üsna rahulik; puudus ka oma linnaarhitektuuri traditsioon, ja kuna klassikalised ajaloostiilid seostusid eelkõige baltisaksa pärandiga, oli uus ja rahvusvaheline põhimõtteliselt teretulnud. </li></ul><ul><li>1930. aastail püütigi teha funktsionalismist rahvusliku identiteedi käepikendust ja seda väljendavat stiili. </li></ul>
  167. 168. <ul><li>Moodsat vormi on vaja kasutada selleks, et deklareerida oma kaasaegset eluhoiakut. </li></ul><ul><li>Eristuda taheti nii “maitsetust sakslusest” kui ka “lamedast peeterburglusest”. </li></ul><ul><li>Eesti esimeseks funktsionalistliku arhitektuuri kavandiks peetakse Karl Burmani Tallinna Filterveevärgi hoone projekti (1924-1925). </li></ul>
  168. 169. <ul><li>Esimesena ehitatud funktsionalistlikuks hooneks oli 1929. aastal valminud Herbert Johansoni linnavilla Tallinnas Toompuiestee 6. </li></ul><ul><li>Samas peeti uut arhitektuuri külmaks ja otsekui “paljaks nülitud”. </li></ul><ul><li>N-ö “kastarhitektuur” tehti vastuvõetavaks traditsiooniliste elementide ja dekoori abil. </li></ul>
  169. 170. <ul><li>Nimelt tegid kõik Eesti tähtsaimad “funktsionalistid”- Olev Siinmaa, Anton Soans, Herbert Johanson, ka uues stiilis lõpuks end ikkagi leidnud Kuusik- majadele sageli klassikalise vormiga uksi, lisasid dekoratiivvõresid jms. </li></ul><ul><li>“ Mööndusi” tehti veel sagedamini interjööris. </li></ul><ul><li>Enamik “Eesti funktsionalismist” oli vägagi kaunistustelembeline, art déco -lik. </li></ul>
  170. 171. <ul><li>Uue stiili lemmikuks oli elamu ja need andsid kõige huvitavamaid tulemusi. </li></ul><ul><li>Olev Siinmaa isiklik eramu Pärnus Rüütli 1A (1931-1933) </li></ul><ul><li>Edgar Johan Kuusiku tööstur Oskar Kersonile kavandatud eramu Nõmmel Nurme 40 (1935). </li></ul><ul><li>Ruumiplaneeringus kasutas Siinmaa voolava ruumi põhimõtet, mille saavutas söögitoa ja kabineti ruumi lahtisopistamisega kesksest elutoast. </li></ul>
  171. 172. <ul><li>Eriline tähelepanu oli ruumide valgustamisel. </li></ul><ul><li>Moodne võte- söögitoa ja köögi vaheline serveerimisluuk. </li></ul><ul><li>Siinmaa maja sisseehitatud mööbliga kööki peetakse Eestis ainsaks arhitekti kavandatud funktsionalistlikuks köögiks. </li></ul><ul><li>Köök- üks “uue ehitamise” tähtsaim teema </li></ul>
  172. 173. <ul><li>Allalastav triikimislaud, kappide lükanduksed,pöördistepink. </li></ul><ul><li>Hügieenimõtte triumf- kaks kraanikaussi: nõude- ja kätepesuks. </li></ul><ul><li>Ka muude ruumide möödel oli selgete geomeetriliste vormidega. </li></ul><ul><li>1920.-1930. aastate Eestis polegi teada läbinisti stiilset funktsionalistlikku interjöörikujundust. </li></ul><ul><li>Art déco suur mõju interjööris. </li></ul>
  173. 174. <ul><li>Torumööbliga oldi tuttav. </li></ul><ul><li>Alles 1930. aastail hakkas mööblikujundaja-disaineri elukutse eralduma iseseisvaks. </li></ul><ul><li>Nii “Luterma” kui ka teine massitootja “Massprodukt” tegid lihtsate geomeetriliste vormidega mööblit, mille materjaliks oli sageli paindevineer-hiljem Aalto kaudu kuulsaks saanud Põhjamaade modernismi materjal, omamoodi kohalik toru ekvivalent. </li></ul>
  174. 175. <ul><li>Tüüpmööbel on lihtne, koguni ehtetu ja kujult redutseeritud primitiivsuseni . </li></ul><ul><li>Ta on tõsine tööstusprodukt, ei püüa kajastada historitsistlikke vorme, ega taotle primitiivsust kubistlikus mõttes. </li></ul><ul><li>Mööbli ülesanded on funktsionaalset laadi, peituvad otstarbekuse püüdes- seista tänapäeva nii ühetoonilise argielu teenistuses. </li></ul>
  175. 176. <ul><li>Kombineeritav mööbel. </li></ul><ul><li>Moodul-raamaturiiulid, reguleeritavad lauad ja toolid. </li></ul><ul><li>“ Kodanlikuma” maitse jaoks lisandus massiivne ja üsna traditsioonilise vormiga pehme mööbel. </li></ul><ul><li>Odav kodumaine kasevineer. </li></ul><ul><li>Mööbliese peab koosnema võimalikult vähestest komponentidest, olema kergelt transporditav ja ladustatav jne. </li></ul>
  176. 177. Art déco <ul><li>Üks 1920.-1930. aastate arhitektuuri- ja interjööristiile. </li></ul><ul><li>Kuna stiil arvestas ja kasutas ka minevikupärandi vorme, aksepteeriti seda Lääne kultuuriruumi kuulunud ühiskondades kindlalt enam kui radikaalset modernismi. </li></ul><ul><li>Art déco lepitas traditsionalismi ja modernismi. </li></ul>
  177. 178. <ul><li>Stiili “baas” oli eklektiline aga veelgi laiemalt, avangardkunsti- kubismi, futurismi, ekspressionismi- kõrval leiti inspiratsiooni nii eksootilistest kui ka kodumaisest etnograafilisest traditsioonist: art déco´ ga seostatakse Euroopas ka rahvusromantismi teist lainet. </li></ul><ul><li>Kaunistatud modernism, mis sulandas-geomeetriliselt stiliseeritult- oma kujundite hulka paljusid stiile. </li></ul>
  178. 179. <ul><li>Kokkuvõttes oli uus stiil oma ilmelt dekoratiivne, sisult sümbolirikas ja materjalikasutuselt rikkalik ning luksuslik. </li></ul><ul><li>Art déco kunstiliste ambitsioonide juured peitusid sajandialguse art nouveau ´s, mis deklareeris kunstide sünteesi ja kõikide kunstide võrdõiguslikkust. </li></ul><ul><li>Sakslastele vastandumine. </li></ul><ul><li>Enne I maailmasõda andsid art déco kujunemisse oma panuse ka Parooso moeloojad. </li></ul>
  179. 180. <ul><li>Eriti Paul Iribe, kes oli hinnatud kangaste, tapeetide ja polstritekstiili kujundajana. </li></ul><ul><li>Iseäranis üks kasutatud detail- roos- sai uue kujunduslaadi üheks enim kasutatud ornamendimotiiviks- nn. la rose Iribe </li></ul><ul><li>Kujundusalase huvi tõus sünnitas lõpuks terve uue eriala- interjööri dekoreerimise. </li></ul><ul><li>Franz Jourdin- eesmärk tutvustada kogu maailmale uut ja omanäolist prantsuse maitset. </li></ul>
  180. 181. <ul><li>Sõjaeelseteks olulisimateks vormilisteks mõjutajateks olid art nouveau , neoklassitsism ja orientalism, pärast sõda lisandusid aga eriti oluliste vormimääravate komponentidena kubism ja nn. neegrikunst: kogu Prantsusmaa oli alates 1919. aastast jazz ´i vaimustuses. </li></ul><ul><li>Art déco peegeldas sõjajärgset edenemist, sõjavapustustest toibumise õnnetunnet, mis janunes ilusa miljöö järgi ja oli valmis palju kulutama, et seda saavutada. </li></ul>
  181. 182. <ul><li>Siit ka art déco rõhutatud esinduslikkuse-, luksuse- ja elitaarsüsepüüdlused ning nendega paratamatult kaasaskäiv sisuline pinnapealsus. </li></ul><ul><li>Avangardi ja traditsiooni vahendajaks olemine. </li></ul><ul><li>“ Ilu ilu pärast” </li></ul><ul><li>Art déco õitseng langeb 1929. aasta eelsesse aega, sest pärast seda algas suur majanduskriis. </li></ul>
  182. 183. <ul><li>1930. aastate keskpaigaks maailmamajandus siiski toibus ning “ art déco´ lik eluviis”- stiil ühes sellega- sai jätkuda kuni uue sõja puhkemiseni. </li></ul><ul><li>Art déco teine õitsengumaa oli USA, kus majanduslikud võimalused stiili teostamiseks olid kõige soodsamad. </li></ul><ul><li>Termin “ art déco ” võeti kasutusele alles 1966. aastal. </li></ul>
  183. 184. <ul><li>Art déco ´d on raske määratleda, sest n-ö puhast art déco ´d on üsna vähe, enamasti esineb ta koos teiste 1920.-1930. aastatel käibel olnud stiilidega. </li></ul><ul><li>Art déco arhitektuuri põhitunnuseks on kuubilis-geomeetriline ja ka vabalt ekspressiivne vorm, mille pind on kohati või üleni kaetud geomeetrilise ornamendiga. </li></ul>
  184. 185. <ul><li>Teine art déco arhitektuuri teine variant ühendas endas stiliseeritult ka klassikalisi vormi- ja dekooridetaile, näiteks karniise, portaale ja balustraadi: ka fassaadiskulptuur oli art déco arhitektuuris sageli esinev motiiv. </li></ul><ul><li>Rõhutatult hinnaline materjal, eriti detalilide ja kaunistuste osas- glasuur, majoolika, marmor jms. </li></ul>
  185. 186. <ul><li>Geometriseeriva art déco sarianti esindab kõige stiilipuhtamaks arhitektiks peetav prantslane Robert Mallet-Stevens. </li></ul><ul><li>Teine klassikaline art déco arhitekt oli Pierre Patout. </li></ul><ul><li>Emile-Jaques Ruhlmann´i mööbel. </li></ul><ul><li>Ruhlmann´i suurim konkurent- André Mare´i ja Louis Süe´ firma Compagnie des Arts Francais. </li></ul>
  186. 187. <ul><li>Väga omapärane ja art déco sensuaalsust eh kõige adekvaatsemalt peegeldav oli André Groult´ looming. </li></ul><ul><li>Inspireeritus restauratsiooniajastust ning Louis-Philippe´ stiilist. </li></ul><ul><li>Jean Dunand´i mööbel. </li></ul><ul><li>Ta pööras tähelepanu eksootilisele Aafrika kunstile ning kasutas nii mööbli kui ka interjööride juures sealt pärit motiive. </li></ul>
  187. 188. <ul><li>Pierre Legraini mööbel- abstraktne kuubiline vorm+ Aafrika kunsti “primitiivne” skulpturaalsus. </li></ul><ul><li>Eileen Gray mööbel- kanuukujuline kušett, torutugitoolid, torukonstruktsiooniga serveerimislaud. </li></ul>
  188. 189. Sürrealism <ul><li>Nii art déco kui ka funktsionalism väsitasid oma totaalsusetaotlusega. </li></ul><ul><li>Moodne interjöörikujundaja aktsepteeris 1930. aastatel üha enam oskust kokku seda põnevaid ja eriilmelisi asju. </li></ul><ul><li>Neostiile enam ei välistatud. </li></ul><ul><li>Neist ideedest kantuna sündisid mõned interjöörid, millel oli selgelt sürrealistlik alatoon. </li></ul>
  189. 190. <ul><li>Otsese tõuke sürrealistlike taotluste tulekuks ruumikujundusse, moekunstini, teatrikunsti jm. kunstiliikidesse andis 1936. aastal toimunud suur sürrealisminäitus, mida eksponeeriti Londonis ja New Yorgis ning 1938. aastal Pariisis, ning oli sürrealistide kärarikas enesereklaam. </li></ul>
  190. 191. <ul><li>Interjööridest on tuntuimad kaks. </li></ul><ul><li>Esimene on Mehhiko miljonärist Pariisi moekningale Carlos de Besteguile Le Corbusier´poolt kujundatud katusekorter (1931), mille Bestegui lasi sisustada Emilio Terryl. </li></ul><ul><li>Täiesti puristlik-funktsionalistlikus laadis valgete seinte, maast laeni akende ja spiraalse sisetrepiga ateljeekorter oli sisustatud kontrastselt- neobarokse mööbli, kaminate, lühtrite ja peeglitega ning katuseterrassuil õitsva muruga. </li></ul>
  191. 192. <ul><li>Seinad olid värvitud siniseks. </li></ul><ul><li>Helena Rubinsteini 1930. aastate lõpus valminud interjööri ilme määrasid Salvador Dali jt. sürrealistide maalid, pärlikarbist seljatugedega neobarokne ning Veneetsia ja India päritolu ajalooline mööbel. </li></ul><ul><li>Sürrealism ei toonud enesega kaasa mitte üksnes interjööride sürreaalseks muutmist, vaid ka sürrealistliku mööblit. </li></ul><ul><li>Salvador Dali diivan “Mae West lips”. </li></ul>
  192. 193. <ul><li>Kurt Seligmanni “ultramööbel”- tegemist oli järiga, mille seelikuäärt imiteeriv iste toetus kolmele naturalistlikult kujundatut, sukkades ja peokingades naisejalale; veel oli laud, mille jalgadeks olid gigantsed naisekäed. </li></ul>
  193. 194. Modernism ja art déco USA-s <ul><li>Sel ajal kui Euroopa tähtsaimates riikides süvenes 1930. aastatel totalitaristlike režiimide mõju ning kultuuris kalduti pigem traditsionalismini, jõudis modernism Ameerika Ühendriikidesse. </li></ul><ul><li>Vaimustust ergutas oliliselt 1931. aastal Museum of Modern Art ´is toimunud arhitektuurinäitus “Modern Architecture: International Exhibition”. </li></ul>
  194. 195. <ul><li>Kahtlemata valmistas näitus ette modernismi läbimurret ning toetas väheste “internatsionaalse stiili” meelsete Ameerika arhitektide tegevust. </li></ul><ul><li>Erilist mainimist väärib Richard Neutra, projekteeris 1926. aastal teraskarkassil põhineva modernistliku hoone- Lovell House´ i. </li></ul><ul><li>Tema kuulsaimaks Ameerikas kavandatud majaks sai 1946-1947 valminud enamu Kaufmann House . </li></ul>
  195. 196. <ul><li>Ameerikas oli modernismi levikut soodustavaks teguriks funktsionalismipõhjalise art déco suur populaarsus. </li></ul><ul><li>Euroopa arhitektuurikultuuri invasioon: Gropiuse ja Breueri kavandatud eramajad kerkisid ümber Bostoni, Mies van der Rohe sai pilvelõhkujate tellimusi. </li></ul><ul><li>Isegi Frank Lloyd Wright ei jäänud Euroopa modernistide tulekust puutumata. Falling Water ´i maja (1936-1939) </li></ul>
  196. 197. <ul><li>Idaranniku uhkeimate modernistlike hoonete hulka kuulub Edward Durell Stone´i kavandatud MOMA hoone (1939, New Yorgis). </li></ul><ul><li>Oluliseks moodsa ahitektuuri- ja kujunduskeele demonstratsiooniks kujunes New Yorgi 1939. aasta maailmanäitus. </li></ul><ul><li>Näituse teema oli n-ö progressiusku- “The Design of Tomorrow.” </li></ul>
  197. 198. <ul><li>1920.-1930. aastail arvati USA-s vajalikuks hakata tõsisemalt tegelema kunstikoolitamisega, mida seni oli valdavalt käidud saamas Euroopas. </li></ul><ul><li>Tööstuse areng aitas kaasa modernistliku rakenduskunsti läbilöömisel. </li></ul><ul><li>“ Tööstusdisain” </li></ul><ul><li>Norman Mel Geddes: “Hea disain on see, mida ostetakse” </li></ul>
  198. 199. <ul><li>Voolujooneline modernism- streamlined modernism- dünaamika, kiirus, masinlikkus, pehme-sire vorm. </li></ul><ul><li>Dünaamilisust väljendav vorm andis mööblile Euroopa modernistlikust mööblist mõnevõrra erineva ilme. </li></ul>
  199. 200. Art déco <ul><li>1925. aasta Pariisi näitusele saabus Ameeria Ühendriikidest ligi 100-liikmeline tööstustegelaste delegatsioon, mille ülesandeks oli esitada nähtu kohta riiklik raport. </li></ul><ul><li>Modern meeldis ja seda asusid aktiivselt propageerima tähtsaimad kaubamajad. </li></ul>
  200. 201. <ul><li>Enne suurt majanduskriisi oli suur plahvatuslik majandustõus ja paari aastaga suudeti palju: just siis kerkis teine pilvelõhkujate põlvkond, kõik art déco või sellega segatud historitsistlikus laadis. </li></ul><ul><li>Ameerikas peetakse kõige klassikalisemaks art déco arhitektuuri näiteks William van Aleni Chrysler Building ´it (1928-1931). </li></ul>
  201. 202. <ul><li>Dekadentlikult luksuslikus laadis olid Jaques Delamarre´i Chanin Building ´i vestibüülikujundus (1929) ja Rondald Deskey Rockefeller Center Radio City Music Hall´ i interjöörid. </li></ul><ul><li>Samas oli ka erijuhte, kus erinev tulemus kujunes tänu erinevale “alusele” ja dekoori laadi valikule: dekoori stiliseeriti alates gootikast art nouveaun´ ni. </li></ul>
  202. 203. <ul><li>Ameerika art déco ilming- Hollywoody stiil, mis on nii “moderniseeritud” neostiilide vaimustuse kvintessentsiks kui ka nende “paljundajaks” ja levitajaks. </li></ul><ul><li>Põhimõtteks ei olnud mitte odav butafooria, vaid ehtsus kõiges. </li></ul><ul><li>Art déco filmid- art déco- Art Moderniste´ i - Ameerikasse tungimine osutas võimsaks ja kiireks paljus tänu kinole. </li></ul>
  203. 204. 1930. Aastate historitsismi uus laine ja totalitaarsed režiimid. <ul><li>1930. aastatel lisandus riiklik ideoloogiline surve. </li></ul><ul><li>Totalitaarsed režiimid, mis vajasid “väikeste inimeste” hääli, ei pööranud oma tähenduse kehastumiseks funktsionalismini, vaid ikka traditsioonilise ehitus- ja esemekunsti poole. </li></ul>
  204. 205. <ul><li>Funktsionalism oli liiga sotsiaaldemokraatlik ja internatsionaalsusele pürgiv. </li></ul><ul><li>Pärast I maailmasõda tekkinud uued rahvusriigidki toetusid esialgu pigem traditsioonilisele arhitektuuri- ja kujunduskeelele, sest rahvusliku identiteedi kasvatamiseks ei kõlvanud liiga uus stiil, millel polnud oma ajalugu ja selle juurde kuuluvat mütoloogiat. </li></ul>
  205. 206. <ul><li>Põhjamaades aktualiseeriti neoklassitsism. </li></ul><ul><li>Kesk-Euroopas said taas populaarseteks neobarokk ja –rokokoo. </li></ul><ul><li>Inglismaal taastärkas viktoriaanlik stiil. </li></ul><ul><li>Modernismi jäi 1930. aastal imetlema vaid väike osa ühiskonnast- avangardimeelne intelligents ja “veidrikud.” </li></ul>
  206. 207. <ul><li>1937. aastal Pariisi maailmanäitusel esitlesid kolm Euroopa suurriiki- Saksamaa, NSV Liit ja Itaalia- propagandapaviljone, mille kujunduskeel toetus klassikalistele stiilidele ja mille ekspositsioonides leidus palju rahvuslikku etnograafilist materjali. </li></ul><ul><li>Saksamaal loodi Saksa Kultuuri Võitlusliit, mis kuulutas avngardkunsti degenereerunud kunstiks. (1929) </li></ul>
  207. 208. <ul><li>1934. aastal loodi Võitlusliidu juurde osakond, mis pidi otseselt tegelema esemekujunduse probleemidega. </li></ul><ul><li>Riiklikes tellimustes soositi traditsioonilist vormi, kuigi oma nišš oli ka “moodsusel”- selle tarvis eksisteeris teine riiklik kontseptsioon- “tehnika ilu.” </li></ul><ul><li>Riigi tellimusena valminud hooned, valitsusasutustest kuni Hitlerjugend ´i laagrimajadeni välja, kavandati traditsioonilised. </li></ul>
  208. 209. <ul><li>Paul Troosti ja Albert Speeri- Hitleri kahe “ihuarhitekti”- loomingus domineeris klassitsistlik alge, sellega kaasaskäiv arhitektuurne monumentalism laienes ka interjööri ja sisustusse. </li></ul><ul><li>Mööblikujundajatena tegutsesid Heinz Löffelhardt ja Hermann Gretsch. </li></ul><ul><li>Hoone, ruum ja sellesse paigutatud esemed rõhusid kõik Kolmanda riigi igavikulisusele. </li></ul>
  209. 210. <ul><li>Seetõttu kasutati ka “igavesi” materjale- marmorit, graniiti, pronksi, väärispuud ja perfektset käsitöönduslikku teostust. </li></ul><ul><li>Tüüpiline oli ornamendi naasmine. </li></ul><ul><li>Kasutati nii klassikalis-ajaloolisi motiive kui ka uut natsionalistlikku sümboolikat. </li></ul><ul><li>Fašistlik käsitlus on palju modernsem, kui Stalini-stiil, sellest kumab läbi tugev art déco kogemus, samas kui stalinism on silmatorkavalt, isegi kopeerivalt historitsistlik. </li></ul>
  210. 211. Arhitekt: Paul Troost
  211. 213. Neohistoritsism ja art déco Eestis <ul><li>Neohistoritsismi on nimetatud hiljem ka traditsionalismiks. </li></ul><ul><li>1930. aastate nn. esindustraditsionalism. </li></ul><ul><li>1920.-1930. aastate rahvusromantiline suund. </li></ul>Neohistoritsism
  212. 214. <ul><li>Kõiki laade ühendab üks: kasutati ajaloolisi arhitektuuristiile, tehes seda siiski pigem interpreteerivalt kui kopeerivalt. </li></ul><ul><li>19. sajandi historitsismiga mõnevõrra sarnaselt kasutati ka 1920.-1930. aastail stiile nii puhtalt kui ka üksteisega segatult, st. eklektiliselt. </li></ul><ul><li>Tavaliselt mingi laad siiski domineeris, mis annabki aluse praegusteks stilistilisteks eristusteks. </li></ul>
  213. 215. <ul><li>Ilmselt pakkusid ajaloolised stiilid enamikule eestlastele turvalist, neid Euroopa ajalooga siduvat “kultuursust”. </li></ul><ul><li>Samas oli ka Euroopas sel ajal see “keskmise kodaniku” jaoks see endiselt kõige eelistatum laad. </li></ul><ul><li>1920. kui ka 1930. aastatel eelistati klassitsismi ja barokki. </li></ul><ul><li>Põhjamaade klassitsism, Rootsi-aegne barokk. </li></ul>
  214. 216. <ul><li>Mõlemat stiili valdas hästi kogu Eesti arhitektide esimene põlvkond, klassikalise arhitektuurikoolituse saanud nn. riialased- Eugen Habermann, Herbert Johanson, Edgar Johan Kuusik jt. </li></ul><ul><li>“ Peeterburglikku” klassitsismi esindas Aleksandr Wladowsky. </li></ul><ul><li>1930. aastate esindustraditsionalismis neoklassitsism ja –barokk juba segunesid. </li></ul>
  215. 217. <ul><li>Tavaliselt kasutati klassikalise arhitektuurikaanoni juurde kuulunud sümmeetrilist fassaadi (ruumiplaneeringus võidi sellest ka loobuda), mida ilmestasid kas klassitsistlikumad või baroklikumad sambad või pilastrid, karniisid, portaalid ja dekoor. </li></ul><ul><li>Neid elemente ei võetud enamasti üle kopeerivalt, vaid redutseeriti midagi muutes, näiteks kapiteeli dekoori. </li></ul>
  216. 218. <ul><li>Samuti oli tüüpiline, et kogu klassikalist vormirepertuaari ei kasutatud ühel majal koos, vaid tehti rõhuasetus ühele või paarile elemendile. </li></ul><ul><li>Proportsioneerimisel ei peetud enam kinni orderisüsteemist, seega erinesid neostiilis majad oma protottüüpidest selgelt. </li></ul><ul><li>Üheks põhjuseks oli ka see, et maja rajati 2-3 korruselise asemel sageli 5-6 korruselisena. </li></ul>
  217. 219. <ul><li>Välis- ja sisekujundus ei pruukinud omavahel ühtida. </li></ul><ul><li>Siiski iseloomustab ka ruumikujundust mõõdukas historitsism: kasutati karniisiga lagesid ja tiibuksi, siia-sinna jätkus ka ornamenti. </li></ul><ul><li>Neobaroki sugemetega fassaadiga on Johansoni ja Hebermanni Eesti Riigikogu hoone (1922), mille saal seevastu esindab ekspressionismi. </li></ul>
  218. 220. <ul><li>Baroki lemmikmotiivi- murtud viiluga portaali on kasutatud Artur Perna majal Raekoja plats 8 (1924). </li></ul><ul><li>“ Barokne” oli ka Karl Burmani Viljandi pank (1927). </li></ul><ul><li>“ Klassitsistlikena” valmisid Artur Perna ja Karl Burmani kavandatud laenupanga hoone Suur-Karja 18 (1923) ning Wladowsky projekteeritud kindlustusseltside maja Tallinnas Valli 4 (1925) </li></ul>
  219. 221. <ul><li>Esindustraditsionalismi “esihooneks” on igas mõttes Vabariigi Presidendi Kantselei hoone, mille Alar Kotli kavandas 1937. aastal. </li></ul><ul><li>Esindustraditsionalismi iseloomustab ajalooliste arhitektuuristiilide senisest tõsimeelsem ja kopeerivam kasutamine, üheks lemmikuks oli seejuures fassaadil kasutatav palladonistlik templi või sammasportikuse motiiv. </li></ul>
  220. 222. <ul><li>Interjööriga käidi märksa vabamalt ringi kui eksterjööriga. </li></ul><ul><li>Presidendi kantseleid ruumide kujundus iseloomustab näiteks kahe laadi, historitsismi ja art déco maitsekas kokkusulatamine. </li></ul>
  221. 223. “ Eesti stiil” <ul><li>Olukorras, kus iseseisvus oli saavutatud, oli esialgu pigem aktuaalne “eurooplaseks saamine”, kas siis klassikalise või moodsa kaudu. </li></ul><ul><li>Edaspidi aga tekkis juba kerge protestina vastuliikumine, mis nõudis Eesti algupärase kultuuri aussetõstmist ja selle kasutamist kaasaegses kultuuris. </li></ul>
  222. 224. <ul><li>Avalikke hooneid noil aastail rahvuslikus laadis enam ei projekteeritud, kui välja arvata 1930. aastal Stockholmi ehitusmessil Eestit esindanud paviljon. </li></ul><ul><li>Interjööridesse ja mööblikujundusse jõudis rahvuslik stiil küll. </li></ul><ul><li>Suurim riiklik panus “Eesti stiilis interjööri- ja mööblikunsti tehti siis, kui Vabariigi Presidendi Kantselei ja Oru residentsi (1935) jaoks, mis polnud ju välisarhitektuurilt kumbki rahvuslikud, telliti mõned vastavad interjöörid koos juurdekuuluva mööbliga. </li></ul>
  223. 225. <ul><li>Neist kõige vastutusrikkamad”- Presidendi Kantselei kabineti ja kõik Oru esindusruumid- kavandas Eesti uhkeim funktsionalist Olev Siinmaa “Eesti stiilis”. </li></ul><ul><li>Ta suutis luua huvitava “esindusrahvusliku stiili”, milles eestilikkus ei avaldanud niivõrd vormis-, kuivõrd etnograafilises ornamentikas. </li></ul><ul><li>Läbivateks motiivideks- hobusepea, päikeseratas, tulbiõis. </li></ul>
  224. 226. <ul><li>“ Eesti stiili” tellisid ka rahvuslikku aadet propageerinud ühingud ja seltsid. </li></ul><ul><li>Tuntuim näide- Tallinnas Aia tänava Seltskondlikus Majas asunud klubi “Centum” interjöörid- </li></ul><ul><li>19. sajandi neoklassitsistliku hoone võlvitud keldritesse sisustatud ruumidesse andsud tooni Muhu tekilt laenatud ornamendiga sini-puna-oranžides toonides võlvi- ja seinamaalingud. </li></ul>
  225. 227. <ul><li>Rahvuslikkust väärtustasid ka Tartu Ülikooli korporatsioonid. </li></ul><ul><li>Kolmandaks oluliseks “Eesti stiili” tellijaks ja propageerijaks olid maaeluga seotud seltsid ja ajakirjad. </li></ul><ul><li>August Volber ja Edgar Velbri- hilisemad põhilised suuna viljelejad. </li></ul><ul><li>1922. aastal korraldas firma “Massprodukt” võistluse “Eesti omapärast laadi” mööbli saamiseks. </li></ul>
  226. 228. <ul><li>“ Eesti stiilis” võib eristada kaht laadi. </li></ul><ul><li>Esimest laadi esindasid arhitektidest kujundajad ja selles oli tugev art déco tendents: rahvuslik vorm ja ornament olid oluliseks lähtepunktiks, kuid seda oli ka “moodne käsitlus.” </li></ul>
  227. 229. <ul><li>Teine suund oli romantilisem ja dekoratiivsem, ka diletantlikum: ühte esemesse pandi kokku rohkesti nii vormi kui ka dekoori ja tulemusena saavutati üldilme, mida rahvakunstis tegelikult kunagi ei esinenud. </li></ul><ul><li>Seda laadi kujundust tegid käsitöökoolitusega August Roosileht, Aleksander Remmel ja Nigul Espe. </li></ul>
  228. 230. Art déco Eestis <ul><li>Kesk-Euroopa laadis art déco tuli Eesti arhitektuuri 1920. aastate algusega, </li></ul><ul><li>Riigikogu hoone sisearhitektuurses lahenduses oli juba art déco´le iseloomulikke elemente. </li></ul><ul><li>Parlamendisaali sidrunkollane lagi, ultramariinsinised seinad, avade roostepunased põsed ja mustad akna- ja ukseraamistused moodustavad efektse kontrasti heledast kasest geometriseerivalt vormitud mööbliga. </li></ul>
  229. 231. <ul><li>Mööbel, mida on kaunistatud musta geomeetrilise intarsiadekooriga, mõjub oma hinnalisuses esinduslikult, nagu selles ruumis vaja. </li></ul><ul><li>Art déco´le omast geomeetriseerimisprintsiipi rakendati 1920.-1930. aastate arhitektuuris ka kogu hoonet läbivalt: stiili musternäidis on EKA maja (praegu Tallinna Linnavalitsus) (1931), mille kujundas Robert Natus. </li></ul>
  230. 232. <ul><li>Teine art déco hoone asub Vabaduse väljaku vastasküljel: Anton Soansi ja Edgar Kuusiku kavandatud Kunstihoone (1933-1934). </li></ul><ul><li>Kunstihoone sisekujunduses viitab art déco´le pingileeni ülaääre geometriseeritud võre. </li></ul><ul><li>Art déco Eesti- variandina võib käsitleda ka mõningate nn. paefunktsionalistlikke ehitisi, eelkõige Herbert Johansoni kaht kabelit: Liival (1935) ja Metsakalmistul (1935). </li></ul>
  231. 233. <ul><li>Interjöörikujunduses oli art déco 1920.-1930. aastail populaarne, sest ka Eestis lepitas ta konservatiivsema, klassikalist kujunduskäsitlust hindava ja modernsemat laadi suuna. </li></ul><ul><li>Ka Eestis eksisteeris kaks art déco suunda, üks enam modernne ja teine enam traditsioonilisi arhitektuuri kujundusvorme kasutav. </li></ul><ul><li>Esimest suuda esindab enamik Eesti funktsionalistlike hoonete interjööre. </li></ul>
  232. 234. <ul><li>Näiteks Pärnu Rannahotelli interjöör. </li></ul><ul><li>Eesti art déco “kunstide süntees” järgis kujundusprintsiipe: palju kasutati seinamaali, vitraaži ja skulptuuri. </li></ul><ul><li>Maaliti nii ornamendiborüüre kui ka terveid seinu katvaid pannoosid. </li></ul><ul><li>Oluline vahend oli intensiivne värv. </li></ul><ul><li>Luksuslikku muljet andsid kohvikute-restoranidele “ajaloolised” kristall-lühtrid, sageli ka nikerdatud detailid: valgustiteks kasutati modernse “vürtsina” ka valgeid modernistlikke keralampe. </li></ul>
  233. 235. <ul><li>Mööbel rõhutas soliidsust ja selle silmapaistvad eksemplarid olid suured serveerimiskapid- ja lauad. </li></ul><ul><li>1930. aastal tõusid esile mõned mittearhitektid ja mittekunstnikud, kes on spetsialiseerunud ainult sisustusele. </li></ul><ul><li>Mööblikunstnik- Jaan Siirak. </li></ul><ul><li>Teine oluline mööblikujundaja- Richard Wunderlich </li></ul><ul><li>Tema mööbel paistis silma erilise väärismaterjali- ja dekoori- (intarsia) lembusega. </li></ul>
  234. 236. <ul><li>Art déco historitsistlik variant oli Eestis enam levinud, seda tellisid eriti hotellid, kinod ja kohvikud-restoranid. </li></ul><ul><li>Teostajatest Aleksander Lembergi firma. </li></ul>
  235. 237. Stalinistlik Historitsism Eestis <ul><li>Pärast II maailmasõda leidis Eesti end võõra totalitaarse režiimi vangina. </li></ul><ul><li>Asutati Arhitektuuri Valitsus ja ENSV Arhitektide Liit, projekteerimine tsentraliseeriti, loodi ENSV Tarbekunsti keskus ja palju muud. </li></ul><ul><li>Massilise küüditamisega tagati sõnakuulelikkus. </li></ul>
  236. 238. <ul><li>Natsionaliseerimine ja sotsialistliku majanduse vägivaldne tekitamine. </li></ul><ul><li>Viimane ei jätnud mõju avaldamata ka ehitus- ja sisustustööstuse kvaliteedile. </li></ul><ul><li>Stalin kasutas arhitektuuri ja keskkonnakujundust propagandavahendina. </li></ul><ul><li>Klassikalised stiilid sobisid hästi, sest võimaldasid hoonetel ja kujunduses kasutada üldarusaadavaid sümboleid. </li></ul>
  237. 239. <ul><li>Modernismi ei saanud valida, sest see oli kapitalistliku lääne poolt juba valitud. </li></ul><ul><li>Avaliku ruumi kujundamine sõjajärgses Eesti NSV-s oli esimesi riiklikke ülesandeid. </li></ul><ul><li>Pärast sõda algas kujundustöö linnaruumis ja tungis mööbli ja muu esemekujunduse kaudu lõpuks ka inimese privaatruumi- elamusse ja korterisse. </li></ul>
  238. 240. <ul><li>Esialgu polnud ilmselt institutsioonide juhtidel endilegi selge, mis see on, mida “rahvuspärase ehitusstiili” kõrval nimetati kõlavalt “sotsialistlikuks realismiks.” </li></ul><ul><li>Õige pea hakati joonduma “eeskujuraamatute” järgi. </li></ul><ul><li>1930. aastatel olid hakanud ilmuma NSVL Arhitektuuriakadeemia publikatsioonid, milles olid “õiged” majad ette näidatud. </li></ul><ul><li>Nii oma arhitektuuri kui ka dekoori ikonograafia poolest oli ajajärgule olulisim rahvusteatri “Estonia” saal, mis taastati 1947. aastaks.S </li></ul>
  239. 241. <ul><li>“ Nõukogude Estonia” kujundi loomine, oli ette vähtud rida jutustavaid kaunistusi. </li></ul><ul><li>Eesti arhitektuur ja kujundus tehti kõige otsesemalt Nõukogude mallide järgi. </li></ul><ul><li>Avalike hoonete arhitektuurseks tunnuseks sai esifassaadi sammasportikus. </li></ul><ul><li>See tähistas nii täitevkomiteesid, kultuurimajasid kui ka kinohooneid. </li></ul>
  240. 242. <ul><li>Tallinna kino “Sõprus”(1950-1954), Narva “Võitleja”1946-1952), Kohtla-Järve kino “Pobeda”(1948-1952). </li></ul><ul><li>Stalinistliku ühiskondliku arhitektuuri musternäidiseks võid pidada samuti portikusega Tallinna Laevastiku Ohvitseride Maja (1949-1954) ning koloniaalarhitektuurina “maaletoodud” Sillamäe linna kujundust. </li></ul>
  241. 243. <ul><li>Stalinistliku arhitektuuri manifesteeris Üleliidulise Rahvamajandussaavutuste Näituse Eesti paviljon Moskvas, kuhu pärast sõda pidid oma ekspositsioonid püstitama kõik “liitunud” vabariigid. </li></ul><ul><li>Paviljon valmis 1954. aastal. Paviljoni tähtsusest andis märku paviljoni peasissepääs, viljapeakapiteelidega sammasportikus, mida kroonis kõrgustesse sirutuvatest viljapeadest kujundatud atika, keskel ENSV vapp. </li></ul>
  242. 244. <ul><li>Porikusealust ukseseina kattis terves ulatuses rahvusornamendiga mosaiik. </li></ul><ul><li>Fassadireljeefid sümboliseerisid sotsialistliku majandustegevuse meelisharusid: põllumajandust, karjakasvatust, juurviljakasvatust, põlevkivi kaevandamist, maaparandust ja kalandust. </li></ul><ul><li>Stiililt tuli interjöör barokiseguselt ampiirne, saalid olid kõrged, palju oli kunstmarmoriga kaetud ümarsambaid, stukist laerosette, karniise ning ukseraamistusi, massiivseid tiibuksi, ümarkaarseid kõrgeid aknaid ja mosaiikparketti. </li></ul>
  243. 245. <ul><li>Saalide väljendusrikkust tõstis naturaalsete põllumajandussaaduste eksponeerimine. (viljavihud) </li></ul><ul><li>Praktikas tähendas “vormilt rahvuslik” etnograafilise ornamendi sidumist nõukogude ideid väljendavate sümbolitega. </li></ul><ul><li>Ühiskondliku ruumi kujunduse juurde kuulus tavaliselt esinduslikum sisustus. </li></ul><ul><li>Klassikaliste kaanonite järgi pidi see olema interjööriga samastiililine. </li></ul>
  244. 246. <ul><li>Stalinistlikul ajajärgul suudeti vajaduse korral ka mööblist teha ideoloogiline objekt. </li></ul><ul><li>Ka Eestis tuli “viia läbi kvalifitseeritud, praktiline, kunstipärane ja rahvapärane toode”, mille kavandid pidi enne tootmisesse minekut läbi kontrollima. </li></ul><ul><li>Erandlikult lubati vaid Lutheri vabrikul, uue nimega Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadil, teostada sõjaeelseid kavandeid. </li></ul>
  245. 247. <ul><li>Esimesed nõukogudeaegsed mööblitüübid kujundas Viktor Kahar. </li></ul><ul><li>Massimööblile polnud retooritsevat dekoori ette nähtud, seega sobis 1930. aastate neutraalne traditsionalistlik 1930. aastate mööblivorm ka uuele korrale. </li></ul><ul><li>Pealesunnitud rahvuslikkusedoktriin tekitas terava psühholoogilise vastuseisu ka rahvusliku vormi edasisele kasutamisele. </li></ul>
  246. 248. <ul><li>Samuti on selge, et stiiliterroriga katkestati Eesti arhitektuuri ja disaini loomulik areng. </li></ul><ul><li>Ökonoomsuse idee vajalikkust teadvustasid lõpuks siiski ka NSV Liidu ehitus- ja tootmisjuhid. </li></ul><ul><li>1950. aastate keskpaigas kadus kallis ja töömahukas ideoloogiline dekoor nii hoonetelt, ruumist kui ka sisustusest. </li></ul>
  247. 255. Modernis USA-s pärast II maailmasõda <ul><li>II maailmasõja järel kujunesid läänemaailma arhitektuurieliideks Ameerika ühendriigid ja seda kahel põhjusel. </li></ul><ul><li>Endiselt kõige enam kapitali. </li></ul><ul><li>Sinna oli emigreerunud Euroopa modernistide parimas loomejõus seltskond. </li></ul>
  248. 256. <ul><li>Vaja oli ehitada palju, kiiresti ja samas odavalt ning seda sai teha vaid kõike ebavajalikku kõrvale jättes- seega ei tulnud historitsistlik vorm enam kõne alla, modernismile polnud õieti alternatiivi. </li></ul><ul><li>Pealegi oli historitsism totalitaarsete riikide märk. </li></ul><ul><li>Charles Eamesi maja nr. 8 (1945-1949)- teraskonstruktsiooniga kahekorruseline elamu. Ning Pierre Koengi maja nr. 21 (1956-1958). </li></ul>
  249. 257. <ul><li>Mõlema plaanering järgis voolava ruumi põhimõtet, milles köögi ja eluruumide vaheline piirav sein puudus, suhe loodusega oli tagatud suurte klaaspindade kaudu, maja konstruktiivne skelett oli nii sees kui ka väljas nähtaval, see moodustas ka interjöörikujunduse. </li></ul><ul><li>Võrreldes sõjaeelsega muutus hoonete ilme eelkõige uute materjalide tõttu: uue arhitektuuristiili sümboleiks said metall ja klaas. </li></ul>
  250. 258. <ul><li>Moodne maja polnud siiski kõigile kättesaadav, ja et rahuldaks vähem varakate nõudmisi, toodi turule ka traditsionalistliku arhitektuurigi puust väikemaja: tuntud on nn. Levittowni eksperiment (1947-1951), mille käigus ehitati New Yorgis Long Islandile 17 500 niisugust maja. </li></ul>
  251. 259. <ul><li>“ Internatsionaalne stiil” levis üha jõudsamalt ning domineeris büroo- ja üldse suurlinnaarhitektuuris- sellest sai kolmanda põlvkõnna pilvelõhkujate stiil. </li></ul><ul><li>Stiili klassikaliseks sõjajärgseks näiteks on Mies van der Rohe Lake Shore Drive´ i kaksikelamu (1948-1951) ja Seagram Building (1958). </li></ul><ul><li>“ less is more ” </li></ul>
  252. 260. <ul><li>Rohelt on ka üks sõjajärgse modernistliku minimalismi radikaalsemaid maju- Farnsworthi maja (1946-1951). </li></ul><ul><li>Sõjajärgsesse aega langevad ka Saaremaal sündinud Louis Kahni esimesed projektid, neist olulisimad on Yale´i Ülikooli Kunstigalerii (1951) ja Pennsylvania Ülikooli Richardsi Meditsiinikeskus (1957). </li></ul><ul><li>Kahn oli üks esimesi, kes hakkas rahvusvahelise stiili ortodoksseks muutuvat vormi ümber töötama ja ümber mõtestama. </li></ul>
  253. 261. <ul><li>Kirjeldatud less is more stiili kõrvale tõusis sõja järel võimsalt teine stiil, mille juured olid 1930. aastate nn. voolujoonelises modernismis ning mis püüdis ühendada kaht 20. sajandi arhitektuurinägemust- ratsionaalset ja ekspressionistlikku. </li></ul><ul><li>Uue hoogsa ja plastilise modernismi suurejoonelisim esindaha oli Eero Saarinen. </li></ul><ul><li>Milwaukee Sõjameemoriaal (1960) ja New Yorgi Trans World Airlines´i terminal (1956-1962) </li></ul>
  254. 262. <ul><li>Lennujaamad on betoon- ja klaashooned, mille arhitektuurseks püandiks on katus, kus sirgjoonte geomeetria on asendunud kogu kehami skulpturaalse käsitlusega. </li></ul><ul><li>“ Orgaaniline kujundus kodusisustuses.” </li></ul><ul><li>Orgaanilist disaini defineeriti seal järgmiselt: “Kujundust võib nimetada orgaaniliseks, kui valitseb harmooniline kooskõla eseme üksikute struktuurielementide, materjali ja eesmärgi vahel”. </li></ul>
  255. 263. <ul><li>Charles Eames ja tema naine Ray Eames ning Eero Saarinen hakkasid mööblidisainis kasutama täiesti uudseid sünteetilisi materjale ning avasid nendega mööbli vormi jaoks täiesti uusi võimalusi. </li></ul><ul><li>Nii alumiinium kui ka plast olid mõlemad </li></ul><ul><li>n-ö sõjamaterjalid. </li></ul><ul><li>Ergonoomika oli üks 1940.-1950. aastate disaini põhiprobleeme. </li></ul>
  256. 264. <ul><li>Nimelt jõudis koos sellega mööblikujundusse funktsionalism selle sõna otseses tähenduses: hakati lähtuma eseme kasutajast ja tema mugavusest mitte arhitektuuri poolt etteantud ja sellega sobilikust vormist. </li></ul><ul><li>Mööbli vorm muutus. </li></ul><ul><li>Eamesi ja Saarise käsitluses kujunes vorm pehmeks ja voolujooneliseks, selles puudusid sirgjooned ja teravnurgad. </li></ul>
  257. 265. <ul><li>Eamesi kolmas tüüp toole on see, mida plagieeritakse tänini- 1956 kujundatud elutoatool “Lounge-chair” koos järiga. </li></ul><ul><li>Saarineni painutatud vineerlattkonstruktsiooniga tugitool ja järi “Grasshopper” (1948) </li></ul><ul><li>Tema mööbliloomingu kõige radikaalsem tool- veiniklaasikujuline ühejalgne tool “Tulip” (1953). </li></ul>
  258. 266. <ul><li>Kolmas Saarise tuntud iste on nn. “Womb”- tugitool, mis toetub torukarkassile, milles “koda” on fiiberklaasiga tugevdatud plastist ja mida katavad tekstiil ja polsterpadjad. </li></ul><ul><li>Bertoia kuulsaim tool on 1952. aastal kujundatud kroomitud terasest või plastist võrkkorviga tool, mida mööbliajalugu tunneb nime alla “Diamond Chair.” </li></ul>
  259. 267. <ul><li>1950. aastate Ameerika disaini-maailma tippu kuuluv Georg Nelson- tema tuntuim tool- ülielegantne- 1955. aastal disainitud “Coconut”, teine tema tuntum tool on 1956. aastal kujundatud “Marshmallow”, mida peetakse üheks esimeseks pop-art -stiilis mööbliesemeks. </li></ul><ul><li>Kõik need sisustusdisaini uuendused mõjutasid üldist ruumimuljet. </li></ul>
  260. 268. <ul><li>Võimalikult tühi ruum, hiiglaslik akensein, mööbli vaba paigutus. Seintel mõni üksik erk abstraktne maal, valgustid ja skulptuur. </li></ul><ul><li>Loobuti sisekujundusest ja tehti pigem sisearhitektuuri. </li></ul>
  261. 269. Modernism Euroopas pärast II maailmasõda <ul><li>Euroopas aktualiseerus arhitektuuritemaatika taas 1940. aastate lõpul, kui sõjast räsitud suurriigid hakkasid purustatud keskkonda uuesti üles ehitama. </li></ul>Arhitektuuridiskussioonid
  262. 270. <ul><li>Oluliselt mõjutas arhitektuuriarusaamu Sigfried Giedioni raamat “Space, Time and Architecture”- “Ruum, aeg ja kultuur” (1941). </li></ul><ul><li>Raamatu ideoloogiline suunitlus oli üheselt orienteeritud “Uue ehitamise” vaimule ning modernismile kui ainsale arhitektuurivõimalusele. </li></ul>
  263. 271. <ul><li>Protesteerima hakkasid noored arhitektid, kelle arvates “universaalset” arhitektuuri ei tohtinud peale suruda ja kes juba aimasid rahvusvahelise stiili põhilist kari: see oli unifitseeriv ja esteetiliselt liiga igavalt monotoonne. </li></ul>
  264. 272. <ul><li>Rahvusvaheliste suurfirmade tugevnev korporatiivne identiteet ja tajumine, et disain on selle kinnistaja. </li></ul><ul><li>See tähendas disaineri elukutse senisest määramatult suuremat sotsiaalset väärtustamist. </li></ul><ul><li>Samas polnud eriõpet tööstuskunstniku jaoks. </li></ul>Uue disaini probleemid
  265. 273. <ul><li>See raskendas professionaalse identiteedi kujunemist. </li></ul><ul><li>Tootedisaineri tööd omamoodi häbeneti ning isegi erialaste ühingute nimedes välditi kaua sõna “disain”. </li></ul><ul><li>Pärast 1962. aasta konverentsi “Süsteemsed ja intuitiivsed meetodid insenerialal, tööstusdisainis, arhitektuuris ja kommunikatsiooni”- hakati esemekujundust teadvustama erilise, mitte ainult esteetilist meelt, vaid süsteemset teadlikku lähenemist vajava erialana. </li></ul>
  266. 274. <ul><li>1960. aastail lisandus järgmise võtmeprobleemina kujunduse konsulteerimine ja organiseerimine. </li></ul><ul><li>“ Uus Bauhaus”- Ulmis asuv Kujunduse Kõrgkool </li></ul><ul><li>Teaduslik operatsionalism” püüdis ühendada erinevate teaduste teadmisi, et luua hästi funktsioneerivat disaini. </li></ul>
  267. 275. <ul><li>1960. aastate jooksul laienes Ulmi kooli õpetuse mõttelaad enamikku Euroopa kõrgkoolidesse. </li></ul><ul><li>Kapitalistliku tootmise loogigaks tulenev uuendumissund, mis põhjustas kujundussuundade üha kiiremat vaheldumist. </li></ul>
  268. 276. Itaalia modernism pärast II maailmasõda <ul><li>Pärast Mussolini fašistliku diktatuuri kadumist 1943. aastal ja kohe pärast sõja lõppu kuulutati välja Itaalia Vabariik. </li></ul><ul><li>Itaalia sai USA-lt toetust ja hakkas riiki üles ehitama. </li></ul><ul><li>Pärast II maailmasõda Itaalias alanud sotsiaalses ehitamises- seda nimetatakse ka arhitektuurseks neorealismiks- väljendab uus suhtumine moodsasse arhitektuuri. </li></ul>
  269. 277. <ul><li>“ Oma stiiliks” oli valitud ratsionalism, mis ei toetunud mitte akademismile ega klassitsistlikule historitsismile, vaid funktsionalismile. </li></ul><ul><li>Vahetult enne sõda segunes ratsionalism fašistliku värvinguga akadeemilise sümbolismiga. </li></ul><ul><li>Ratsionalism kui fašistliku diktatuuri arhitektuur hüljati pärast sõda kohe. </li></ul><ul><li>Teoreetiliselt pakkus Itaaliaski juba huvi orgaaniline ja spontaanne arhitektuur- n-ö inimnäolise modernismi võimalikkus. </li></ul>
  270. 278. <ul><li>1950. aastate alguse arhitektuuripraktika põhiprobleemiks aga jäi elamuehitus. </li></ul><ul><li>Olulisimaks arhitektiks oli Mari Ridolfi, kes kavandas Roomas neorealistlikke- ülimalt nappide vahenditega rajatud funktsionalistlikke- elurajoone (Case a Torre). </li></ul><ul><li>Enamik tipparhitekte osales aktiivselt uute industriaalsete meetodite realiseerimisel arhitektuuris, sest see oli sotsiaalselt kõige pakilisem ülesanne. </li></ul>
  271. 279. <ul><li>Samas veenduti, et sotsiaalsus ei saa olla käsitlemise ainus kriteerium, ning taas tõstatati arhitektuuri esteetiliste vahendite probleem. </li></ul><ul><li>Mööbel peab olema moodne, kergelt teisaldatav, ruumi säästev ja heamaitseline. </li></ul><ul><li>Hakati looma paindlikku disaintöötlust. </li></ul><ul><li>Ka Itaalias, nagu Ühendriikides, said suurkaubamajadest disaini edendajad. </li></ul>
  272. 280. <ul><li>1940.-1950. aastate Itaalia esemekujunduses valitses kaks suunda: geomeetriline, milles vorm oli lihtne ja orgaaniline suund, milles peegeldus huvi kõikvõimalike elusvormide esteetika vastu. </li></ul><ul><li>Endiselt inspireeris ka sürrealism. </li></ul><ul><li>Esteetiliste probleemide kõrval tõstatati uute vormide ning nende realiseerimise võimaluste ja vahendite suhe. </li></ul>
  273. 281. <ul><li>Arhitekt ja disainer Franco Albini käis esimesena välja “individuaalse mööblieseme” mõtte. </li></ul><ul><li>Esialgu usuti tööstuse potentsiaali vankumatult ja seda ka esemetootmise esteetilisest aspektist: ustu, et “individuaalne disain”, toodangu pidev paindlik muutmine, on võimalik ja hakkab toimima. </li></ul><ul><li>Muidugi mõjutasid kujundust tehnoloogilised ja materjaliuuendused. </li></ul>
  274. 282. <ul><li>Eriti avaldus see polstermööblis, kus polüester-vahtkumm ja nailon võimaldasid teostada just neid vorme, mida taheti. </li></ul><ul><li>Sellelaadsetest eksperimentidest on tuntud Marco Zanuso pehme mööbel firmale Artflex. </li></ul><ul><li>1950. aastate Itaalia esemekujunduse vormilladis on muu hulgas hästi tajutav Charles Eamesi ja Eero Saarise loomingu mõju. </li></ul>
  275. 283. <ul><li>Käsitöönduslikust traditsioonist õppimine, mitte sellele vastandumine, sai disainihariduse loomulikuks osaks. </li></ul><ul><li>Tänu sellele arvamusele säilis ka traditsiooniline puu- ja painutatud vineerist mööbel. </li></ul><ul><li>Omanäoline oli tollane neojuugendmööbel , mida kujundasid Carlo Mollino, Gino Sarfatti, Fulvio Raboni jmt. </li></ul>
  276. 284. <ul><li>Mõeldi välja uus asi- sektsioonmööbel. </li></ul><ul><li>Seda seostati tavaliselt ruumi erinevate osadega: aknaümbrusega, kaminaümbrusega, voodipeatsiga jne. </li></ul><ul><li>Sektsioonmööbel paigutati nende ümber neid n-ö kaasa haarates, mööblist sai sein, mida kujundasid riiulid, kapid ja neis olevad asjad. </li></ul>
  277. 285. <ul><li>Interjöörikujunduse tavaliste komponentidena kasutati kaasaegset abstraktset maalikunsti ja graafikat, ning sealt laenatud motiividega aknatekstiile ja põrandavaipu. </li></ul><ul><li>Valgustitest olid eriti populaarsed kõrged põrandalambid. </li></ul><ul><li>Ruumide üldmulje jäi aga kokkuvõttes modernistlikult valgeks ja tühjaks. </li></ul>
  278. 286. Carlo Mollino mööbel
  279. 287. Marco Zanuso , Tugitool “Lady”
  280. 288. Franco Albini mööbel
  281. 289. Popstiil <ul><li>1950. aastail alanud nn. teine masinaajastu- koduelektroonika ja sünteetiliste materjalide ajastu. </li></ul><ul><li>See tähendas Lääne kultuurisfääri riikide sisenemist massilise tarbimise ühiskonda. </li></ul><ul><li>Kujunes ka eriline noortekultuur, mida Lääne kultuuri ajaloos enne ei tuntud. </li></ul>
  282. 290. <ul><li>Euroopa kunsti- ja disainiringkondades tekkis aga samaaegselt demokraatlikust massiühiskonnast ja tootmisest vaimustumisega ka teatud kriitiline hoiak. </li></ul><ul><li>Selle sisuks oli vastuseis ameerikalikule style follows sales loosungile ning omapoolne püüd tarbijat kunsti kaudu kasvatada. </li></ul><ul><li>Euroopa uue, inimesele mõeldud, populaarse “tulevikuühiskonna” radikaalsemad ideed tekkisid kõigepealt Inglismaal. </li></ul>
  283. 291. <ul><li>1956. aastal Alison ja Peter Smithson Londoni näitusel “ Ideal Home Exhibition” oma tulevikumaja- House of the Future . </li></ul><ul><li>Maja näitas 1980. aastaisse projitseeritud koduinterjööri, kus oli olemas kõik: elektrooniliselt juhitav raadio, televiisor ja kodumasinad. </li></ul><ul><li>Interjöör ise oli avar, valge ja tühi, selles oli oma koht nii plastmööblil kui ka elava looduse nurgal. </li></ul>
  284. 292. <ul><li>Omas ajas veelgi futuristlikuma visiooni pakkus välja rühm Archigram , kes eksponeeris 1960. aastate alguse näitusel tulevikulinnu. </li></ul><ul><li>Nende linnade visuaalne ilme oli seotud veel ühe parajasti toimiva optimismi allikaga: kosmoseprogrammide eduga. </li></ul><ul><li>Futuristlike ideede kõrval pühitses kujunev popkultuur ka argikeskkonna. </li></ul>
  285. 293. <ul><li>Kaks popstiili jäädvustavat filmi- “Barbella” ja “2001- Kosmoseodüsseia”. </li></ul><ul><li>Kui arhitektuuris realiseeriti popkunsti kujundusmõtteid vähe, siis interjööri- ja mööblikujundus ei jäänud popkunsti mõjutustest puutumata.K a k s p o p s t i i l i jä ä d v u s t a v a t f il m i- “ Ba r b e l l a ” j a “ 2 001 - K osm o s eo d ü s s e i a ” . </li></ul><ul><li>K u i a r h i t e k t u u r i s r ea li s eeriti popku n sti k ujundu s mõtte i d v ä h e , si i s i nte r j ö ö r i - j a m öö b l i ku j u n dus e i j ä ä nud p op k u n sti m õ j u t ust e s t puutumata . </li></ul>
  286. 294. <ul><li>Kõige ilmekamalt esindab popkunsti 1960. aastate Itaalia disain. </li></ul><ul><li>Ühelt poolt levisid Itaaliaski pessimistlikud ideed, mis problematiseerisid usu disaini kõikvõimsusesse; nähti ka, et suurtööstus polnud sugugi huvitatud “liiga” uutest ideedest, toodang ei uuenenud, lihtsustus mõnede arvates viimase piirini ja tekitas disainerites põlguse massikultuuri banaalsuse vastu. </li></ul>
  287. 295. <ul><li>Pettumus tekitas aga ka vastuliikumise- nn. antidisainiliikumise- väiksemad-suuremad avangardi sõpruskonnad, kes esinesid oma disainimanifestide ja näitustega, mis olid suunatud rahvusvaheliselt käibele tulnud Linea Italiana mõiste vastu. </li></ul><ul><li>Vajati midagi uut, midagi, mis inimese esteetilist taju raputaks. </li></ul><ul><li>Üks antidisainiliikumise juhtkujusid oli Ettore Sottsass. </li></ul>
  288. 296. <ul><li>Ameerika popkunst, mida esitleti Itaalias 1964. aasta Veneetsia biennaalil, näis pakkuvat väljapääsu. </li></ul><ul><li>Muidugi mõjutasid itaallasi ka teised tolle aastakümne fenomenid: rockmuusika, The Beatles, Krišna liikumine, Mao, kosmos ja LSD. </li></ul><ul><li>1960. aastate tuntuimad Itaalia disaini avangardgrupid olid Archizoom ja Superstudio, mõlemad asutati 1966. </li></ul>
  289. 297. <ul><li>Eksperimenteeriti ruumi ja vormiga, oldi mõjustatud op- ja popkunsti ideedest, teadlikult unustati funktsioon ja loodi massidisainivastaseid provokatiivseid sümbolesemeid. </li></ul><ul><li>Sihtgrupp noored- esemete visuaalne külg provokatiivne ja väga värviline. </li></ul><ul><li>Jonathan De Pasi, Donato D´Urbino ja Paolo Lomazzi kujundatud täispuhutav plasttool “Blow”. </li></ul>
  290. 298. <ul><li>Valgustidisaini jaoks oli revolutsiooniline tema 1970. aastal kavandatud “Alogena”. </li></ul><ul><li>Avangardi kriitikast hoolimata jätkus 1960. aastatel Itaalias disainimine masstoodangu tarbeks, vormis olid ilmsemad suunad neofunktsionalism ja neojuugend. </li></ul><ul><li>Popmööblit disainiti ka mujal maailmas. </li></ul><ul><li>Eero Aarnio fiiberplasttoolid “Pall” (1963) ja “Pastill” (1967) </li></ul>
  291. 299. <ul><li>Ilmselt saab popstiili kontekstis käsitleda ka arhitekt Frank O. Gehry mööbliloomingut. </li></ul><ul><li>Tema 1969. aastal kavandatud istmed “Easy Edges” </li></ul><ul><li>Nende tegemisel kasutas ta lainepappi ja see materjal osutus ootamatult sobivaks, sest oli kerge, soe ja pehme. </li></ul><ul><li>Lisaks oli kokkukleebitud ja soovitud vormi paigutatud lainepapist mööbel üllatavalt vastupidav. </li></ul>
  292. 300. <ul><li>Giovanni Offred, Gaetano Pescet- popmööbli kujundajad. </li></ul><ul><li>Pop-interjöörkujundust iseloomustab opkunsti vahendite sage kasutamine seinte viimistlemises ja tekstiilides, “hernekommitoonide” ja sünteetiliste materjalide kummardamine. </li></ul><ul><li>Ruumi ja mööbli proportsionaalne suhe muutus mõnevõrra, sest võrreldes modernistliku mööbliga oli popmööbel veelgi madalam. </li></ul>
  293. 301. <ul><li>1960. aastate popdisaini suurimaks nimeks peeta

×