Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Palkade kujunemine Eestis võrreldes     teiste EL liikmesriikidega                 Tairi Rõõm, Ph.D.        Majandusuuring...
Ettekande struktuur• WDN palgakorralduse uuringud - ülevaade  - Palkade (allapoole) jäikus  - Kollektiivlepingud, töösuhet...
Palgakujundus Eestis vsteistes EL liikmesriikides:WDN uuringutel põhinev ülevaade  Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroo...
Wage Dynamics Network (WDN)                               WDN uuringud • WDN oli ECB ja Euroopa rahvuslike keskpankade vah...
Palkade jäikus                               Palkade jäikus•    Palkade jäikus tähistab palkade mittepiisavat ja/või    ae...
Miks on palkade / tööturu paindlikkus oluline?                           Palkade jäikus • Olulisus keskpanga seisukohalt: ...
Töökoha kaotus mõjutab heaolu enamkui sissetuleku langus                                           Palkade jäikus         ...
Palkade jäikuse põhjused                   Palkade jäikus • Institutsionaalsed põhjused:    – Kollektiivsed palgalepingud ...
Palgamuutuste jaotused: paindlikpalgakorraldus, palkade allapoole jäikus                               Palkade jäikus     ...
Majanduskasvu aastatel (2002 – 2006) olidpalgad allapoole jäigad                                         Palkade jäikus   ...
Majanduskriisi algfaasis langetatinominaalpalku harva (erand: Eesti)                                          Palkade jäik...
Ajavahemikus sügis 2008 – suvi 2009 langetas nominaalpalku47% Eesti erasektori ettevõtetest                           Palk...
Miks oli Eestis kriisi algfaasis palku langetanudettevõtete osakaal nii suur?                               Palkade jäikus...
SKP muutus 2008 III kv - 2009 II kv                                                                                       ...
Kollektiivsete palgalepingutega hõlmatus                                      Institutsioonid               Share of emplo...
Kollektiivlepingud: erinevad tasemed                                     Institutsioonid  1.000  0.900  0.800  0.700  0.60...
EPL indeks (employment protection legislation)                                   Institutsioonid    4.00    3.50    3.00  ...
EPL indeks Balti riikides                                               Eesti      Läti    Leedu   Eesti                  ...
Palkade langus suure depressiooni ajal  Allikas: Statistical Baltic Yearbook (1936)        Tairi Rõõm – Eesti palgakorrald...
Palkade indekseerimine (reaalpalkade jäikus)                                   Reaalpalkade jäikus                        ...
Palkade muutmise sagedus                                 Palkade muutmise sagedus                                Frequency...
Palkade muutmine vastavalt majandusoludele(ebaregulaarse sagedusega)                             Palkade muutmise sagedus ...
Tulemuspalk                                              Palgakorralduse paindlikkus 1.000 0.900 0.800 0.700 0.600 0.500 0...
Tasustamismeetodid   80% 100%   60%   40%   20%                  0%                                Palgakorralduse paindli...
Paindlike komponentide osakaal töötasus                            Palgakorralduse paindlikkus 0.500 0.450 0.400 0.350 0.3...
Uute töötajate palgad (1)                  Palgakorralduse paindlikkus• Kui tööjõuturul on teile vajalikke töötajaid külla...
Uute töötajate palgad (2)                                         Palgakorralduse paindlikkus  0.250  0.200  0.150  0.100 ...
Mis on kõige olulisem uute töötajate algse palgamääramisel?                               Palgakorralduse paindlikkus   10...
Uute töötajate palgad – sisemised vs välised tegurid                           Palgakorralduse paindlikkus   1.000   0.900...
Tööjõukulude paindlikkus Eestis võrreldesEL riikidega: kokkuvõte                                                          ...
Kokkuvõte WDN uuringust• Tööjõukulude kujundamisel rakendavad Eesti ettevõtted  meetodeid, mis on …  … kõige sarnasemad Le...
Tööjõukulude trendid 2001 - 2011   Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Tööjõukulude muutused: KIE riigid  35.0  30.0  25.0  20.0                                                            Tsheh...
Tööjõukulude trendid: EL-15 riigid vs KIE riigid                                EL-15 riigid                              ...
Tööjõukulude muutused: EL-15 riigid14.012.010.0                                                                           ...
Tööjõu ühikukulu  Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Palgatase sõltub tööjõu tootlikkusest      Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Tootlikkuse kasv 1995 - 2012   Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Tootlikkus: KIE riigid 240.0 220.0 200.0                                                                           Tshehhi...
Tootlikkus: KIE riigid vs EL-15                                                  KIE riigid                               ...
Tootlikkus: EL-15 riigid160.0                                                                                        Saksa...
Tööjõu ühikukulu• Pikas perspektiivis on palgakasv tasakaaluline, kui see  võrdub tootlikkuse kasvuga• Seda, kas palgakasv...
Tööjõu ühikukulu: KIE riigid                                        Tööjõu ühikukulu (2000 = 100)                         ...
Tööjõu ühikukulu: Lääne-Euroopa riigid                            Tööjõu ühikukulu (2000 = 100)                           ...
Tööjõu ühikukulu (3)                            Tööjõu ühikukulu (2000 = 100)                         Eesti ja peamised ka...
Kokkuvõte• Globaliseerumine toob kaasa sissetulekute ühtlustumise arengu- ja  arenenud tööstusriikides• Majanduskriis näit...
Tänan tähelepanu eest!  Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Tairi Rõõm. Palkade kujunemine Eestis võrreldes teiste EL liikmesriikidega

410 views

Published on

Eesti Panga avalik loeng 18.10.2012
Tairi Rõõm, Ph.D. Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Tairi Rõõm. Palkade kujunemine Eestis võrreldes teiste EL liikmesriikidega

  1. 1. Palkade kujunemine Eestis võrreldes teiste EL liikmesriikidega Tairi Rõõm, Ph.D. Majandusuuringute allosakonna juhataja Eesti Pank Eesti Panga avalik loeng 18.10.2012 Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  2. 2. Ettekande struktuur• WDN palgakorralduse uuringud - ülevaade - Palkade (allapoole) jäikus - Kollektiivlepingud, töösuhete reguleeritus - Palkade muutmise sagedus - Tulemustasude osakaal palgas - Uute töötajate palgad• Tööjõukulude trendid• Tootlikkuse kasv• Tööjõu ühikukulu arengud Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  3. 3. Palgakujundus Eestis vsteistes EL liikmesriikides:WDN uuringutel põhinev ülevaade Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  4. 4. Wage Dynamics Network (WDN) WDN uuringud • WDN oli ECB ja Euroopa rahvuslike keskpankade vaheline uurimisvõrgustik, mille tegevust koordineeris Euroopa Keskpank • Toimis aastatel 2005 – 2009, eesmärgiga analüüsida: • - palkade ja tööjõukulude dünaamikat - palkade ja hindade vahelisi seoseid • Selle raames viidi läbi kaks ettevõtjate küsitlust: • - 2007/2008 (16 EL liikmesriiki) • - 2009 suvi (11 EL liikmesriiki) • Esimese küsitluse eesmärk: koguda andmeid ettevõtete hinna- ja palgakujunduse kohta • Teise küsitluse eesmärk: analüüsida ettevõtete reageerimist majanduskriisile • Fookus: erasektori ettevõtted Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  5. 5. Palkade jäikus Palkade jäikus• Palkade jäikus tähistab palkade mittepiisavat ja/või aeglast reageerimist majandusšokkidele 1. Palku muudetakse harva; 2. Palgad on allapoole jäigad - ettevõtted väldivad palkade langetamist - Nominaalpalkade jäikus - Reaalpalkade jäikus - palgamuutused on seotud inflatsiooniga Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  6. 6. Miks on palkade / tööturu paindlikkus oluline? Palkade jäikus • Olulisus keskpanga seisukohalt: - Palkade paindlikkusest sõltub, mil määral ja kui kiiresti kanduvad mitmesugused majandus- ja monetaarpoliitilised šokid üle hindadesse - Tööturu paindlikkusel on oluline roll rahaliidu toimimisel - Erinevused tööturu ja palgakorralduse paindlikkuses mõjutavad ECB rahapoliitiliste meetmete efektiivsust euroala riikide lõikes • Mida paindlikumad on palgad (või tööjõukulud üldisemalt), seda vähem alaneb majanduslanguse tagajärjel hõive, ceteris paribus Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  7. 7. Töökoha kaotus mõjutab heaolu enamkui sissetuleku langus Palkade jäikus Vastava sündmuse mõju heaolule (0 - 10) Heaolu langus Sissetulek Leikonna sissetulek 33% madalam kui keskmine 0,2 Töö Töötu (alternatiiv: töötaja) 0,6 Töökoha säilimine ebakindel 0,3 Tööpuuduse määr suureneb 10 pp 0,3 Pere Lahutatud (alternatiiv: elatakse koos, abielus) 0,5 Elatakse eraldi (ditto) 0,8 Elukaaslane surnud (ditto) 0,4 Pole kunagi olnud abielus (ditto) 0,45 Registreerimata kooselu (ditto) 0,2 Source: R.Layard, Happiness - Lessons from a new science, 2005 (Penguin), p. 64 Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  8. 8. Palkade jäikuse põhjused Palkade jäikus • Institutsionaalsed põhjused: – Kollektiivsed palgalepingud – Töösuhete reguleeritus • Tööandjad väldivad palkade langetamist – Tootlikkuse langus – Töötajate mobiilsuse kasv – Muu • Madal palkade muutmise sagedus – “Menüükulud“ – Lepingute kestus Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  9. 9. Palgamuutuste jaotused: paindlikpalgakorraldus, palkade allapoole jäikus Palkade jäikus Paindlik palgakorraldus Nominaalpalgad on allapoole jäigad Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  10. 10. Majanduskasvu aastatel (2002 – 2006) olidpalgad allapoole jäigad Palkade jäikus 30.00 25.00 20.00 15.00 10.00 5.00 0.00 ea th nia nd Fr y Po d s a th c Ire l n Be d Sl ce l eu ea Es m ly a Hu ia ta ga ar i n ni ai ni bl Ita iu r ar an la To n la ar st Ne ove Sp ng rtu ua to pu la lg Po Au ro ro er Re Eu Li n- h ec No Cz Share of firms cutting wages (%) Share of firms freezing wages (%) Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  11. 11. Majanduskriisi algfaasis langetatinominaalpalku harva (erand: Eesti) Palkade jäikus 100.00 90.00 80.00 70.00 60.00 50.00 40.00 30.00 20.00 10.00 0.00 ea ly g s nd ria l a m ea n ic ce s ta nd ur ru ai ni Ita bl iu ar la st To an ar to Sp bo yp pu rla lg Po Au o Es Fr ro Be C m he Re ur Eu xe -e et ch Lu on N ze N C Share of firms cutting wages (%) Share of firms expecting to cut wages (%) Share of firms freezing wages (%) Share of firms expecting to freeze wages (%) Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  12. 12. Ajavahemikus sügis 2008 – suvi 2009 langetas nominaalpalku47% Eesti erasektori ettevõtetest Palku Keskmine alandanud Töötajad, kelle palgalangus ettevõtted (%) palk langes (%) (%) Kõik ettevõtted 46.7 69.5 18.9 Tööstus 42.0 71.6 16.9 Ehitus 72.8 77.6 22.2 Kaubandus 43.4 57.4 17.9 Teenindus 42.8 67.9 19.6 Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  13. 13. Miks oli Eestis kriisi algfaasis palku langetanudettevõtete osakaal nii suur? Palkade jäikus• Meil oli majanduslangus 2008 - 2009 ulatuslikum kui teistes uuringus osalenud riikides• Meil on paindlik tööturu institutsiooniline raamistik - Sellealased uuringud on näidanud, et mida suurem on kollektiivsete palgalepingute osakaal ning mida keerulisem töötajaid vallandada, seda suurem on ka palkade allapoole jäikus (Babetsky et al, 2010; Messina ja Rõõm 2010)• Erinevus võrreldes Tšehhi ja Poolaga: fikseeritud vahetuskurss Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  14. 14. SKP muutus 2008 III kv - 2009 II kv SKP kumualtiivne 2008Q03 2008Q04 2009Q01 2009Q02 muutus (%)Austria -0.7 -1.3 -2.5 -0.4 -4.8Belgium -0.2 -2.1 -1.7 -0.1 -4.1Cyprus 0.2 -0.2 -0.5 -0.8 -1.3Czech Republic 0.2 -0.7 -4.4 0.2 -4.7Estonia -3 -4.5 -6 -3.4 -15.9Spain -0.6 -1.1 -1.6 -1.1 -4.3France -0.2 -1.5 -1.4 0.3 -2.8Italy -0.8 -2.1 -2.7 -0.5 -6Luxembourg -0.8 -3.1 -0.9 -2.7 -7.3Netherlands -0.8 -1 -2.4 -1 -5.1Poland 0.8 -0.1 0.1 0.5 1.3 Allikas: Eurostat (GDP in market prices) Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  15. 15. Kollektiivsete palgalepingutega hõlmatus Institutsioonid Share of employees covered by collecitve bargaining agreements 1.000 0.900 0.800 0.700 0.600 0.500 0.400 0.300 0.200 0.100 0.000 ea Re n d y s Hu ia P o lic l n nd ce Be al a m e Eu ta ly a ria ga ar nd n- ar e ai ec ni n t iu b ar Ne ra n la To la st Sp ng rtu ua to pu la I lg re Ire Po Au ro Es No ro er th F G eu th Li h ec Cz Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  16. 16. Kollektiivlepingud: erinevad tasemed Institutsioonid 1.000 0.900 0.800 0.700 0.600 0.500 0.400 0.300 0.200 0.100 0.000 ea ia nd y Po s Es a lic l n Re d ce Sl al a m e Eu a ly a Be a ga ar nd n n- ar e ni ai ec en ni ri t iu Ne u b ar an la To la st Sp It ng rtu ua to la lg re ov Ire Po Au p ro Fr No ro er th Hu G eu th Li h ec Cz Share of firms having firm-level bargaining agreements Share of firms having higher level bargaining agreements Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  17. 17. EPL indeks (employment protection legislation) Institutsioonid 4.00 3.50 3.00 2.50 2.00 1.50 1.00 0.50 0.00 Be ly m Es s ry Po in nd lic a Sl tal Li nia ria et and l a e a ea ce Eu ga nd ni Ita re ec ni a ga iu ub To la st an ar Sp r tu to e ua on o a lg rla re l Ir e un ov Au Po ep Fr o th G he r ur H R -e ch N ze N C Sources: OECD (2004), Mirco Tonin (2005) Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  18. 18. EPL indeks Balti riikides Eesti Läti Leedu Eesti 2012 2012 2012 2008EPL indeks 2,46 2,33 2,37 2,39Tähtajatu tööleping 1,94 2,23 2,58 2,27Tähtajaline tööleping 2,67 1,96 1,96 2,17Töölepingute kollektiivne ülesütlemine 3,25 3,50 2,88 3,25 Allikas: Eesti Panga tööturu ülevaade (2012, ilmumas) Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  19. 19. Palkade langus suure depressiooni ajal Allikas: Statistical Baltic Yearbook (1936) Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  20. 20. Palkade indekseerimine (reaalpalkade jäikus) Reaalpalkade jäikus Share of firms that index wages 1.000 0.900 0.800 0.700 0.600 0.500 0.400 0.300 0.200 0.100 0.000 ea G a nd th y a Hu lic l S l in ce Es d Re tal a m e Eu ta ly a P o ia ga i ar n n- ar e ni ec en ni a iu r b ar an la To la st Sp ng rtu ua to pu I lg re ov Ire Po Au ro Fr No ro Be eu Li h ec Cz Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  21. 21. Palkade muutmise sagedus Palkade muutmise sagedus Frequency of wage changes 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% ly l ce Po ia ur ea e nd ry n nd l a Be ia he lic a s ea Eu ta m ga It a ec ni ai ni nd r ga n iu To an ub st la r la ar Sp rtu on ro a ua e to re rla lg Au Ire Po un ov ep Fr Es o th G Sl H R Li -e et ch N ze N C more than once a year once a year once every two years less frequently never/dont know Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  22. 22. Palkade muutmine vastavalt majandusoludele(ebaregulaarse sagedusega) Palkade muutmise sagedus 0.900 0.800 0.700 0.600 0.500 0.400 0.300 0.200 0.100 0.000 ea Re nia Sl n d y s Po a B e lic l P o in nd er e l eu ea m e Es ly a Hu ria ta ga ar c nd ni ec ni a Ita iu b ar Ne a n la To la ar st ec ove Sp ng rtu ua to pu la lg re Ire Au ro Fr No uro th G th Li E n- h Cz Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  23. 23. Tulemuspalk Palgakorralduse paindlikkus 1.000 0.900 0.800 0.700 0.600 0.500 0.400 0.300 0.200 0.100 0.000 ly s ry in nd lic ia l ia d a a ia ea ce ta nd tr i n Ita e ga a on en n ub To la la an ar ar Sp s ua rla Ir e un t ov Po Au ep Es Fr o ro th he r Sl H R Eu u Li et -e ch N on ze NC Share of firms paying bonuses Share of bonuses in total pay Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  24. 24. Tasustamismeetodid 80% 100% 60% 40% 20% 0% Palgakorralduse paindlikkus ea ia y a ic l l nd ea e ly a a ta ga ar ni ec en ni ri bl Ita ar To la ar st ng rtu ua to pu re ov Po Au ro Es ro th Hu Po G Re Sl eu Eu Li n- h ec No Cz Hourly base wage Piece-rate base wage Monthly base wage Other Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  25. 25. Paindlike komponentide osakaal töötasus Palgakorralduse paindlikkus 0.500 0.450 0.400 0.350 0.300 0.250 0.200 0.150 0.100 0.050 0.000 ea Hu a nd y s a ic n l nd ce ea ly a ria ta i ar nd ni ai en ni bl Ita ar an la To la ar st Sp ng ua to pu la ov Ire Po Au ro Fr Es ro er th Re Sl eu Eu th Li n- Ne h ec No Cz Share of bonuses in total pay Share of bonuses or piece-rate payment Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  26. 26. Uute töötajate palgad (1) Palgakorralduse paindlikkus• Kui tööjõuturul on teile vajalikke töötajaid küllaga, siis kas te maksate uutele töötajatele oluliselt madalamat tasu kui (kogemuste ja kvalifikatsiooni poolest) sarnastele juba ettevõttes töötavatele töötajatele?• Kui tööjõuturul on teile vajalikest töötajatest puudus ja uute töötajate leidmine on keeruline, siis kas te pakute uutele töötajatele oluliselt kõrgemat tasu kui sarnastele juba ettevõttes töötavatele töötajatele? Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  27. 27. Uute töötajate palgad (2) Palgakorralduse paindlikkus 0.250 0.200 0.150 0.100 0.050 0.000 ea ia y a ic l nd ea e ly a ta ar ni ec en ni bl Ita ar To la ar ng ua to pu re ov Po ro Es ro th Hu G Re Sl eu Eu Li n- h ec No Cz Share of firms paying lower wages Share of firms paying higher wages Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  28. 28. Mis on kõige olulisem uute töötajate algse palgamääramisel? Palgakorralduse paindlikkus 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% ea a nd ry s he a lic l in l ea um e ia a ta ga ni nd ni ec tri pa ga on ub ar la To ar ve tu ua gi us rla re Ire S un st ep o or el lo o th G A ur E ur B H P S R Li -e E et ch on N ze N C Collective pay agreement Internal wage structure External wage structure Labor market tightness Other reasons Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  29. 29. Uute töötajate palgad – sisemised vs välised tegurid Palgakorralduse paindlikkus 1.000 0.900 0.800 0.700 0.600 0.500 0.400 0.300 0.200 0.100 0.000 ea ia nd y s a ic l n l ea m e a ta ga ar nd ni ai ec en ni bl iu ar la To ar Sp rtu ng ua to pu la lg re ov Ire ro Es ro er Be th Po Hu G Re Sl eu Eu th Li n- Ne h ec No Cz External factors Internal factors Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  30. 30. Tööjõukulude paindlikkus Eestis võrreldesEL riikidega: kokkuvõte Eesti paindlikum kui Eesti Euroalast Paindlikkuse euroalast paindlikum kui väljajäävad riigid Eesti positsioon järjestuses esimene väljajäävad riigid euroala riigid paindlikumad kui (riikide arv) riik keskmiselt keskmiselt euroala riigid Kollektiivsete palgalepete osakaal 1 (15) Eesti jah jah jah Institutsioonid Töösuhete reguleeritus 7 (15) Iirimaa ei jah jah Nominaalpalkade allapoole jäikus 1 (11) Eesti jah jah jah Reaalpalkade jäikus (põhineb indekseerimisel) 2 (12) Itaalia jah jah jahPalgakujundus (põhipalk) Ettevõtete osakaal, kes muudavad palku vastavalt oludele (ebaühtlase sagedusega) 4 (15) Leedu ei jah jah Palkade muutmise sagedus 9 (15) Hispaania jah jah mitteoluline Tulemuspalga osakaal töötasus 5 (14) Tšehhi Vabariik mitteoluline jah jah Paindlike palgakomponentide osakaal töötasus (tulemuspalk, tükitöö alusel tasustamine) 2 (12) Leedu jah jah jah Ettevõtete osakaal, kes kasutavad muid töötasude reguleerimise meetodeid peale põhipalga muutmise 2 (12) Leedu jah jah mitteolulineTööjõukulude kujundamine Ettevõtete osakaal, kes on valmis(v.a. muutused põhipalgas) maksma uutele töötajatele kõrgemat töötasu 2 (8) Itaalia jah ei (?) ei (?) Ettevõtete osakaal, kes on valmis maksma uutele töötajatele madalamat töötasu 2 (8) Leedu jah jah (?) jah (?) Ettevõtete osakaal, kes peavad ettevõtteväliseid tegureid uute töötajate palkade määramisel kõige olulisemaks 2 (12) Leedu jah jah jah Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  31. 31. Kokkuvõte WDN uuringust• Tööjõukulude kujundamisel rakendavad Eesti ettevõtted meetodeid, mis on … … kõige sarnasemad Leedu ettevõtetele … lähedasemad Kesk- ja Ida-Euroopa riikide keskmisele kui “vanade” EL liikmesriikide keskmisele• Eesti ja Leedu ettevõtted kasutavad paindlikke tööjõukulude kujundamise meetodeid (lisaks põhipalga muutmisele) rohkem kui teised EL liikmesriigid• Enamuse näitajate alusel, mida WDN uuringutes käsitleti, on Kesk- ja Ida-Euroopa riikides tööjõukulude korraldus paindlikum kui “vanades” liikmesriikides• Ametiühingutesse kuuluvate töötajate osakaal on Kesk- ja Ida- Euroopa riikides madalam (v.a. Sloveenia) Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  32. 32. Tööjõukulude trendid 2001 - 2011 Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  33. 33. Tööjõukulude muutused: KIE riigid 35.0 30.0 25.0 20.0 Tshehhi Vabariik Eesti 15.0 Läti Leedu 10.0 Ungari 5.0 Poola 0.0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 -5.0 -10.0 Allikas: Eurostat (labour cost index) Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  34. 34. Tööjõukulude trendid: EL-15 riigid vs KIE riigid EL-15 riigid KIE riigid35.0 35.030.0 30.025.0 25.020.0 20.015.0 15.010.0 10.0 5.0 5.0 0.0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 0.0 -5.0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 -5.0-10.0 -10.0 Saksamaa Iirimaa Kreeka Hispaania Itaalia Holland Portugal Soome Tshehhi Vabariik Eesti Läti Leedu Ungari Poola Allikas: Eurostat (labour cost index) Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  35. 35. Tööjõukulude muutused: EL-15 riigid14.012.010.0 Saksamaa 8.0 Iirimaa 6.0 Kreeka Hispaania 4.0 Itaalia 2.0 Holland Portugal 0.0 Soome 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 -2.0 -4.0 -6.0 Allikas: Eurostat (labour cost index) Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  36. 36. Tööjõu ühikukulu Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  37. 37. Palgatase sõltub tööjõu tootlikkusest Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  38. 38. Tootlikkuse kasv 1995 - 2012 Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  39. 39. Tootlikkus: KIE riigid 240.0 220.0 200.0 Tshehhi Vabariik Eesti 180.0 Läti Leedu 160.0 Ungari Poola 140.0 120.0 100.0 95 97 99 01 03 05 07 09 11 19 19 19 20 20 20 20 20 20 Allikas: Eurostat (Reaalne tööjõu tootlikkus töötaja kohta, indeks) Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  40. 40. Tootlikkus: KIE riigid vs EL-15 KIE riigid EL-15 riigid260.0 260.0240.0 240.0220.0 220.0200.0 200.0180.0 180.0160.0 160.0140.0 140.0120.0 120.0100.0 100.0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Tshehhi Vabariik Eesti Läti Leedu Ungari Poola Saksamaa Iirimaa Kreeka Hispaania Prantsusmaa Itaalia Holland Austria Portugal Soome Rootsi Allikas: Eurostat (Reaalne tööjõu tootlikkus töötaja kohta, indeks) Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  41. 41. Tootlikkus: EL-15 riigid160.0 Saksamaa150.0 Iirimaa Kreeka140.0 Hispaania Prantsusmaa130.0 Itaalia Holland120.0 Austria Portugal Soome110.0 Rootsi100.0 95 97 99 01 03 05 07 09 11 13 19 19 19 20 20 20 20 20 20 Allikas: Eurostat (Reaalne tööjõu tootlikkus töötaja kohta, indeks) 20 Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  42. 42. Tööjõu ühikukulu• Pikas perspektiivis on palgakasv tasakaaluline, kui see võrdub tootlikkuse kasvuga• Seda, kas palgakasv on olnud liiga kiire, näitab tööjõu ühikukulu (TÜK) - TÜK näitab, kui suur on tööjõukulude osakaal sisemajanduse kogutoodangus - TÜK mõõdetakse indeksina• Kui TÜK suureneb, tähendab see, et tööjõukulu hõivatu kohta kasvab kiiremini kui tööjõu tootlikkus• TÜK kasv toob pikemas perspektiivis kaasa tööjõu nõudluse vähenemise ja töötuse kasvu Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  43. 43. Tööjõu ühikukulu: KIE riigid Tööjõu ühikukulu (2000 = 100) Kesk- ja Ida-Euroopa riigid120.0115.0110.0 Tshehhi Vabariik105.0 Eesti Läti100.0 Leedu 95.0 Ungari Poola 90.0 85.0 80.0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  44. 44. Tööjõu ühikukulu: Lääne-Euroopa riigid Tööjõu ühikukulu (2000 = 100) EL riigid 120.0 115.0 Saksamaa 110.0 Iirimaa Kreeka 105.0 Hispaania 100.0 Prantsusmaa Itaalia 95.0 Holland 90.0 Austria 85.0 Portugal 80.0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  45. 45. Tööjõu ühikukulu (3) Tööjõu ühikukulu (2000 = 100) Eesti ja peamised kaubanduspartnerid 120.0 115.0 Euroopa Liit 110.0 Saksamaa 105.0 Eesti Läti 100.0 Leedu 95.0 Poola Soome 90.0 Rootsi 85.0 80.0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  46. 46. Kokkuvõte• Globaliseerumine toob kaasa sissetulekute ühtlustumise arengu- ja arenenud tööstusriikides• Majanduskriis näitas, et see võib väljenduda ka selles, et sissetulekud arenenud riikides vähenevad• Majanduskriis peab varem või hiljem kaasa tooma korrektsiooni tööturul: - palgad alanevad - hõive langeb / tööpuudus suureneb• Mida paindlikum on tööturg, seda kiirem on see korrektsioon kriisi järgselt olnud - kiire “sisemine devalveerimine” Balti riikides• Samas põhjustab tööturu vähene reguleeritus hõive ja palgakasvu suurt volatiilsust Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
  47. 47. Tänan tähelepanu eest! Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis

×