2. TEEMA VALIK, EESMÄRK
o Varimajandust oluliselt mõjutav sektor
o Inimeste teadlikkus
o Demograafilised erinevused
o Valdkonnad, kus tasutakse ümbrikupalgas
o Uurimuse läbiviimine
o Seosete leidmine
o Andmed joonistel, tabelites
06.2014DIANA NÕMME MD1 2
3. HÜPOTEESID
① Suurema neto sissetulekuga inimesed saavad enamasti
ümbrikupalka.
② Suurema sissetulekuga inimesed kuuluvad nooremasse
vanusegruppi.
06.2014DIANA NÕMME MD1 3
5. KÜSITLUS JA TULEMUSED
Ankeetküsitlus aadressil:
https://docs.google.com/forms/d/1-P-L30vNq0uIZGzhc3rksW2p-
a89CGn5e_SrDTxSuLw/viewform?edit_requested=true
küsitlus 2013 november
laekus 52 ankeeti
usaldusnivool 95 kujunes veapiiriks 14%
vastanuid 17% esialgsest valimist
tulemused kajastavad infot 0,01% valitud sihtgrupi kohta
06.2014DIANA NÕMME MD1 5
7. JAGUNEMINE
DEMOGRAAFILISELT
• suguline jaotus:
naised 46%, mehed 54%
• vastanute vanus: keskmine 35
aastat
• haridustase: keskhariduse
48%,
põhiharidusega 19%
• perekonnaseis: kõiki
peremudeleid
võrdselt
• leibkonna suurus: 1-3
liikmelised
• elukoht: Pärnu 40%, Harjumaa
37%
06.2014DIANA NÕMME MD1 7
8. ÜMBRIKUPALK AMETIKOHTADEL
Ümbrikupalka makstakse enam
ehituses ja toitlustuses.
Ümbrikupalga saajateks on
enamasti mehed.
Korrelatsioon 0,45 näitab
keskmist seost soo ja
ümbrikupalga vahel.
06.2014DIANA NÕMME MD1 8
10. HÜPOTEES NR.1
TÕESTATUS
Inimesed, kes saavad pidevalt
ümbrikupalka, omavad ka
suuremat sissetulekut võrreldes
inimestega, kes ei ole kunagi
ümbrikupalka saanud.
Korrelatsioon 0,42, mis näitab
keskmist sidet palganumbri ja
ümbrikupalga vahel.
06.2014DIANA NÕMME MD1 10
11. HÜPOTEES NR.2
TÕESTATUS
Arvutused tõestasid, et kuni 30
aastaste palk on tunduvalt
väiksem kui üle 30 aastastel.
Üle 30 aastastel vastajatel
palganumbris suuri erinevusi ei
ole.
Hüpotees ümber lükatud.
Korrelatsioon 0,1, seega vanuse
ja sissetuleku vahel olulist seost
ei ole.
06.2014DIANA NÕMME MD1 11
Ümbrikupalk mõjutab oluliselt majandust ning inimeste heaolu, sellest ka teema valik. Antud uurimustöö selgitab inimeste teadlikkust selles valdkonnas, lisaks ümbrikupalka saavate inimeste erinevusi demograafiliselt ning populaarsemaid valdkondi. Eesmärgiks sai viia läbi uurimus, leida seoseid tulemuste vahel ning kajastada neid joonistel ja tabelites.
Hüpoteesid said sisu vastavalt ankeetküsitluste tulemusele ning andmete töötlemise võimalikkusele.
Küsitluse läbiviimiseks sai esmalt valitud sihtgrupp kellelt võiks antud teema puhul tagasisidet saada. Vastava kalkulatori abil internetis leiti veapiir, olles eelnevalt ära määranud usaldusnivoo. Minimaalselt 200 vastaja hulgas oleks veapiir 7%.
Ankeetküsitlus oli kättesaadav e-formular keskkonnas. Läbiviimine õnnestus tõrgeteta, kuid kahjuks jäi protseduuri läbiviimine liiga lühikeseks ja seetõttu vastanut arve kesine. Veapiiriks kujunes 14% kui vastajaid 52. Esialgset valimit arvestades vastas 17% inimesi ja sihtgrupi kohta laekus 0,01% infot.
Küsitluse tulemused kantI andmemaatriksile. Päisreas lühendati küsimused ning lisati kodeeringute selgitused. Filtreid kasutades ei tuvastatud vigu. Küsimused, mis jäid vastajate poolt täitmata jäeti andmemaatriksis need tühjade lahtritena.
Slaidil olevate tulemuste saamiseks kasutati average valemit excelis, samuti filtrite abi ning min ja max arvutusi. Mehi ja naisi oli vastanute hulgas suhteliselt võrdselt, mida näitab ka slaidil olev joonis.Vastajate keskmine vanus oli umbes 35 aastat ning enim oli vastanuid grupis 18-30. Pool vastanutest olid keskharidusega ehk 48% ja 19% olid esindatud põhiharidusega isikud. Erinevaid peremudeleid oli tulemusi analüüsides kõiki umbes võrdselt. Suurema osa vastanutest moodustasid 1-3 liikmelised leibkonnad, suurima leibkonnaga vastaja oli 6 liikmeline. Pärnu oli esindatud 40%ga ja Harjumaa 37%ga vastanutest, ülejäänud %id moodustasid teised Eesti maakonnad.
Ühemõõtmelist sagedustabelit kasutades selgus, et ümbrikupalka makstakse enam valdkondades, nagu ehitus ja toitlustamine. Kahemõõtmeline sagedustabel meeste ja naiste erinevuse kohta ümbrikupalga saamisel näitas, et enamasti saavad ümbrikupalka mehed. Nende andmete põhjal leiti ka korrelatsioon 0,45, mis näitab keskmist seost soo ja ümbrikupalga vahel.
Kahemõõtmelise sagedustabeliga tehtud arvutused näitavad, et ümbrikupalka saavad pigem madalama haridusega inimesed. X-teljel asuvad numbrid näitavad ümbrikupalga saamise tihedust.(1-mitte kunagi, 2-ühe korra, 3-aeg-ajalt, 4-kogu aeg) Nende andmete põhjal on moodustatud tulpdiagramm.
Hüpoteesi tõestamiseks on leitud neto sissetulekute MAX, MIN ja keskmine. Koostati neto palkadest ja ümbrikupalga saamise tihedusest filtri abil koopia ning selle abil arvutused. Tulemuste põhjal võib väita, et inimesed, kes saavad pidevalt ümbrikupalka omavad ka suuremat sissetulekut võrreldes inimestega, kes ei ole kunagi ümbrikupalka. Arvutuste põhjal on loodud ka joondiagramm, mis näitab tõusvat joont suurema sissetuleku poole ümbrikupalga saajate seas. (x-teljel olevad numbrid näitavad ümbrikupalha tihedust, 1-mitte kunagi, 2-ühe korra, 3-aeg-ajalt, 4-kogu aeg) Korrelatsioonarvutus annab numbri 0,42, mis näitab keskmist sidet palganumbri ja ümbrikupalga saamise vahel. Antud hüpotees pidas paika.
Hüpoteesi tõestamiseks kasutati eelnevalt teisendatud tulpa vanusegrupid. Tehti arvutused, kasutades filtrit, et eemaldada tühjad lahtrid. Arvutused näitavad, et kuni 30 aastaste palk on tunduvalt väiksem kui üle 30 aastastel. Ning väga suuri erinevusi üle 30 aastastel vastajatel palganumbris ei ole. Hüpotees ümber lükatud. Korrelatsiooniarvutus andis 0,1, mis näitab, et vanuse ja sissetuleku vahel märkimisväärset seost ei ole. X-teljel on loetletud vastajate vanusegrupid.
