1. Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u
M¨rt Belkin
a
Tallinna Reaalkool
2011
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

2. Bibliograafia
¨
1755 Uldine looduslugu ja 1785 Kommete metaf¨usika
u¨
taeva teooria p˜hjendus
o
1736 F¨usiline monadoloogia
u¨ 1788 Praktilise m˜istuse
o
1770 Dissertatsioon meelelise kriitika
ja m˜istusp¨rase maailma
o a 1790 Otsustusv˜ime kriitika
o
vormist ja printsiibist 1793 Religioon puhta m˜istuse
o
1775 Inimese erinevatest piirides
rassidest 1795 Igaveseks rahuks.
1781 Puhta m¨istuse kriitika
o Filosoofiline visand
1783 Sissejuhatus igale 1797 Kommete metaf¨usika
u¨
tulevale metaf¨usikale, mis on
u¨ kahes osas
v˜imeline esinema teadusena
o 1798 Fakulteetide v˜itlus
o
¨
1784 Uldise ajaloo idee
maailmakodaniku vaatenurgast
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

3. Eluk¨ik
a
S¨ndinud 22. aprill 1724 K¨nigsbergis
u o
Preisimaal (Kaliningrad)
Surnud 12. veebruaril 1804 79-aastasena
K¨nigsbergis Preisimaal
o
Hauaplaat (PMK 5:161-2):
Kaks asja t¨idavad ikka ja j¨lle
a a
mu meele imetluse ja
aukartusega, uha sagedamini ja
¨
tungivamalt p¨¨rdub mu m˜te
oo o
nende juurde tagasi: t¨histaevas
a
minu pea kohal ja k˜lblusseadus
o
mu sees.
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

4. Varasemad teosed
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

5. Varasemad teosed
Loodusfilosoofia
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

6. Varasemad teosed
Loodusfilosoofia
N¨itas, et t˜usud ja m˜˜nad p˜hjustavad Maa p¨orlemise
a o oo o o¨
aeglustumise (1754 Berliini Akadeemia auhind)
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

7. Varasemad teosed
Loodusfilosoofia
N¨itas, et t˜usud ja m˜˜nad p˜hjustavad Maa p¨orlemise
a o oo o o¨
aeglustumise (1754 Berliini Akadeemia auhind)
T¨¨tas v¨lja nebulaarh¨poteesi: P¨ikeses¨steem on tekkinud
oo a u a u
suurest gaasipilvest (t¨hepilvest)
a
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

8. Varasemad teosed
Loodusfilosoofia
N¨itas, et t˜usud ja m˜˜nad p˜hjustavad Maa p¨orlemise
a o oo o o¨
aeglustumise (1754 Berliini Akadeemia auhind)
T¨¨tas v¨lja nebulaarh¨poteesi: P¨ikeses¨steem on tekkinud
oo a u a u
suurest gaasipilvest (t¨hepilvest)
a
J¨reldas, et Linnutee on suur t¨htede ketas ja et teised udukogud
a a
v˜ivad samuti olla t¨htedest
o a
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

9. Varasemad teosed
Loodusfilosoofia
N¨itas, et t˜usud ja m˜˜nad p˜hjustavad Maa p¨orlemise
a o oo o o¨
aeglustumise (1754 Berliini Akadeemia auhind)
T¨¨tas v¨lja nebulaarh¨poteesi: P¨ikeses¨steem on tekkinud
oo a u a u
suurest gaasipilvest (t¨hepilvest)
a
J¨reldas, et Linnutee on suur t¨htede ketas ja et teised udukogud
a a
v˜ivad samuti olla t¨htedest
o a
”Looduslugu ˜petaks meile muudatusi maa kujus, maa looduis
o
(taimedes ja loomades), mis on l¨bi teinud loomulikke muutusi, ja
a
sellest tingitud k˜rvalekaldumisi liikide algpiltidest” (”Rassidest”)
o
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

10. Mis on teadmine?
Vastus: Teadmine on t˜estatud usk
o
Teada t¨hendab uskuda
a
See usk peab olema t˜ene (mitte vale) ja p˜hjendatud, st
o o
t˜estatud.
o
Teadmine algab (taju)kogemusest, aga ei pruugi tuleneda
kogemusest.
There can be no doubt that all our knowledge begins
with experience.
CPR B 2
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

11. Teadmise t¨ubid
u¨
a posteriori (empiiriline) a priori teadmine, mis tekib
teadmine, mis tuleneb enne objektitaju; tuleneb
kogemustest ja p˜hineb nendel
o m˜istusest ja on s˜ltumatu
o o
(taju)kogemusest
A priori otsustused on alati tingimata universaalselt t˜esed v˜i
o o
valed; a posteriori otsustused ei saa kunagi olla tingimata t˜esed
o
v˜i valed
o
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

12. Puhta m˜istuse kriitika
o
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

13. Puhta m˜istuse kriitika
o
Kriitika ei t¨henda mitte t¨nap¨eva t¨henduses ”kritiseerimist”
a a a a
hukkam˜istu m˜ttes vaid l¨bivalgustamist, ulekatsumist, piiride
o o a ¨
m¨¨ratlemist
aa
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

14. Puhta m˜istuse kriitika
o
Kriitika ei t¨henda mitte t¨nap¨eva t¨henduses ”kritiseerimist”
a a a a
hukkam˜istu m˜ttes vaid l¨bivalgustamist, ulekatsumist, piiride
o o a ¨
m¨¨ratlemist
aa
Puhas m˜istus peab t¨hendama teadmist, mis ei saabu meelte
o a
kaudu, vaid on s˜ltumatu igasugusest meelelisest kogemusest. (A
o
priori!) See on teadmine, mida omame vaimu s¨nnip¨rase loomuse
u a
ja struktuuri t˜ttu.
o
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

15. Anal¨utilised vs s¨nteetilised otsustused
u¨ u
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

16. Anal¨utilised vs s¨nteetilised otsustused
u¨ u
Anal¨utilise otsuse v˜i v¨ite
u¨ o a
puhul annab predikaat edasi
teadmist, mis on juba
subjektist m˜istetav
o
(”kolmnurgal on kolm k¨lge”)
u
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

17. Anal¨utilised vs s¨nteetilised otsustused
u¨ u
Anal¨utilise otsuse v˜i v¨ite
u¨ o a S¨nteetilise otsuse v˜i v¨ite
u o a
puhul annab predikaat edasi puhul lisab predikaat meie
teadmist, mis on juba teadmisele subjekti kohta viisil,
subjektist m˜istetav
o mida loogilise anal¨usiga ei saa
u¨
(”kolmnurgal on kolm k¨lge”)
u esitada (”m˜ned majad on
o
kollased”)
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

18. Anal¨utilised vs s¨nteetilised otsustused
u¨ u
Anal¨utilise otsuse v˜i v¨ite
u¨ o a S¨nteetilise otsuse v˜i v¨ite
u o a
puhul annab predikaat edasi puhul lisab predikaat meie
teadmist, mis on juba teadmisele subjekti kohta viisil,
subjektist m˜istetav
o mida loogilise anal¨usiga ei saa
u¨
(”kolmnurgal on kolm k¨lge”)
u esitada (”m˜ned majad on
o
kollased”)
S¨nteetilise v¨ite predikaat
u a
s¨vendab ja t¨iendab meie
u a
teadmist subjekti kohta
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

19. Anal¨utiline ja s¨nteetiline vs a priori ja a posteriori
u¨ u
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

20. Anal¨utiline ja s¨nteetiline vs a priori ja a posteriori
u¨ u
Anal¨utiline otsus v¨ljendab a
u¨ a
priori teadmist, st need on
ilmtingimata ja universaalsed
t˜esed (v˜i valed)
o o
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

21. Anal¨utiline ja s¨nteetiline vs a priori ja a posteriori
u¨ u
Anal¨utiline otsus v¨ljendab a
u¨ a
priori teadmist, st need on
ilmtingimata ja universaalsed
t˜esed (v˜i valed)
o o
Neid on v˜imalik t˜estada v˜i
o o o
umber l¨kata iseseisvalt v˜i
¨ u o
tajukogemuse p˜hjal, st l¨bi
o a
loogilise anal¨usi
u¨
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

22. Anal¨utiline ja s¨nteetiline vs a priori ja a posteriori
u¨ u
Anal¨utiline otsus v¨ljendab a
u¨ a
priori teadmist, st need on
ilmtingimata ja universaalsed
t˜esed (v˜i valed)
o o
Neid on v˜imalik t˜estada v˜i
o o o
umber l¨kata iseseisvalt v˜i
¨ u o
tajukogemuse p˜hjal, st l¨bi
o a
loogilise anal¨usi
u¨
Anal¨utilisi v¨iteid ei ole
u¨ a
vaja t˜estada a posteriori
o
Material objects are
extended in space
See v¨ide on nii
a
anal¨utiline kui a priori
u¨
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

23. Anal¨utiline ja s¨nteetiline vs a priori ja a posteriori
u¨ u
Anal¨utiline otsus v¨ljendab a
u¨ a A posteriori otsused on alati
priori teadmist, st need on s¨nteetilised
u
ilmtingimata ja universaalsed
t˜esed (v˜i valed)
o o
Neid on v˜imalik t˜estada v˜i
o o o
umber l¨kata iseseisvalt v˜i
¨ u o
tajukogemuse p˜hjal, st l¨bi
o a
loogilise anal¨usi
u¨
Anal¨utilisi v¨iteid ei ole
u¨ a
vaja t˜estada a posteriori
o
Material objects are
extended in space
See v¨ide on nii
a
anal¨utiline kui a priori
u¨
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

24. Anal¨utiline ja s¨nteetiline vs a priori ja a posteriori
u¨ u
Anal¨utiline otsus v¨ljendab a
u¨ a A posteriori otsused on alati
priori teadmist, st need on s¨nteetilised
u
ilmtingimata ja universaalsed (neid saab t˜estada v˜i umber
o o ¨
t˜esed (v˜i valed)
o o l¨kata l¨bi kogemuse, mitte
u a
Neid on v˜imalik t˜estada v˜i
o o o l¨bi loogilise anal¨usi)
a u¨
umber l¨kata iseseisvalt v˜i
¨ u o Material objects have
tajukogemuse p˜hjal, st l¨bi
o a mass
loogilise anal¨usi
u¨ See v¨ide on nii s¨nteetiline
a u
kui a posteriori
Anal¨utilisi v¨iteid ei ole
u¨ a
vaja t˜estada a posteriori
o
Material objects are
extended in space
See v¨ide on nii
a
anal¨utiline kui a priori
u¨
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

25. Otsuste liigid
Niisiis on olemas:
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

26. Otsuste liigid
Niisiis on olemas:
anal¨utilised a priori otsused,
u¨
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

27. Otsuste liigid
Niisiis on olemas:
anal¨utilised a priori otsused,
u¨
s¨nteetilised a priori v¨ited
u a
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

28. Otsuste liigid
Niisiis on olemas:
anal¨utilised a priori otsused,
u¨
s¨nteetilised a priori v¨ited
u a
anal¨utilised a posteriori v¨ited (kasutud, kuna anal¨utilisi v¨iteid
u¨ a u¨ a
saab alati t˜estada v˜i umber l¨kata lihtsa loogilise anal¨usiga)
o o ¨ u u¨
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

29. Otsuste liigid
Niisiis on olemas:
anal¨utilised a priori otsused,
u¨
s¨nteetilised a priori v¨ited
u a
anal¨utilised a posteriori v¨ited (kasutud, kuna anal¨utilisi v¨iteid
u¨ a u¨ a
saab alati t˜estada v˜i umber l¨kata lihtsa loogilise anal¨usiga)
o o ¨ u u¨
Lisaks leiab Kant, et olemas on ka s¨nteetilised a priori otsused
u
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

30. S¨nteetilised a priori otsused
u
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

31. S¨nteetilised a priori otsused
u
Alati ja universaalselt t˜esed (ei tulene kogemusest)
o
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

32. S¨nteetilised a priori otsused
u
Alati ja universaalselt t˜esed (ei tulene kogemusest)
o
Predikaat lisab subjekti kohta midagi, mida ei saa teada puhtast
loogilisest anal¨usist
u¨
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

33. S¨nteetilised a priori otsused
u
Alati ja universaalselt t˜esed (ei tulene kogemusest)
o
Predikaat lisab subjekti kohta midagi, mida ei saa teada puhtast
loogilisest anal¨usist
u¨
Kanti toodud n¨iteid:
a
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

34. S¨nteetilised a priori otsused
u
Alati ja universaalselt t˜esed (ei tulene kogemusest)
o
Predikaat lisab subjekti kohta midagi, mida ei saa teada puhtast
loogilisest anal¨usist
u¨
Kanti toodud n¨iteid:
a
”Everything that happens has a cause”
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

35. S¨nteetilised a priori otsused
u
Alati ja universaalselt t˜esed (ei tulene kogemusest)
o
Predikaat lisab subjekti kohta midagi, mida ei saa teada puhtast
loogilisest anal¨usist
u¨
Kanti toodud n¨iteid:
a
”Everything that happens has a cause”
”7+5=12” (esmapilgul anal¨utiline v¨ide)
u¨ a
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

36. S¨nteetilised a priori otsused
u
Alati ja universaalselt t˜esed (ei tulene kogemusest)
o
Predikaat lisab subjekti kohta midagi, mida ei saa teada puhtast
loogilisest anal¨usist
u¨
Kanti toodud n¨iteid:
a
”Everything that happens has a cause”
”7+5=12” (esmapilgul anal¨utiline v¨ide)
u¨ a
”A straight line is the shortest distance between two points [in
space]”
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

37. S¨nteetilised a priori otsused
u
Alati ja universaalselt t˜esed (ei tulene kogemusest)
o
Predikaat lisab subjekti kohta midagi, mida ei saa teada puhtast
loogilisest anal¨usist
u¨
Kanti toodud n¨iteid:
a
”Everything that happens has a cause”
”7+5=12” (esmapilgul anal¨utiline v¨ide)
u¨ a
”A straight line is the shortest distance between two points [in
space]”
”In all changes to the material world the quantity of matter
remains unchanged”
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

38. S¨nteetilised a priori otsused
u
Alati ja universaalselt t˜esed (ei tulene kogemusest)
o
Predikaat lisab subjekti kohta midagi, mida ei saa teada puhtast
loogilisest anal¨usist
u¨
Kanti toodud n¨iteid:
a
”Everything that happens has a cause”
”7+5=12” (esmapilgul anal¨utiline v¨ide)
u¨ a
”A straight line is the shortest distance between two points [in
space]”
”In all changes to the material world the quantity of matter
remains unchanged”
”The world must have a beginning”
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

39. Puhta m˜istuse p˜hiprobleem
o o
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

40. Puhta m˜istuse p˜hiprobleem
o o
Kuidas on v˜imalikud s¨nteetilised a priori otsustused?
o u
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

41. Puhta m˜istuse p˜hiprobleem
o o
Kuidas on v˜imalikud s¨nteetilised a priori otsustused?
o u
Lahendus: ”Koperniklik revolutsioon filosoofias”
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

42. Kolm p˜hilist tunnetuslikku v˜imet
o o
Puhas m˜istus
o Aru (Verstand) Meelelisus
V˜ime teha
o M˜istmise
o (Sinnlichkeit)
j¨reldusi
a kategooriad Aja ja ruumi
(Vernunft) vormid
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

43. Asi iseeneses ja asi meie jaoks
Kant leiab, et on olemas objektiivne (meist s˜ltumatu) maailm,
o
mille kohta me ei saa midagi kindlalt v¨ita
a
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

44. Asi iseeneses ja asi meie jaoks
Kant leiab, et on olemas objektiivne (meist s˜ltumatu) maailm,
o
mille kohta me ei saa midagi kindlalt v¨ita
a
See on asi iseeneses (Ding an sich)
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

45. Asi iseeneses ja asi meie jaoks
Kant leiab, et on olemas objektiivne (meist s˜ltumatu) maailm,
o
mille kohta me ei saa midagi kindlalt v¨ita
a
See on asi iseeneses (Ding an sich)
See tundmatu asi iseeneses m˜jutab (afficiert) siiski inimese
o
meeleorganeid ja tekitab aistinguid
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

46. Asi iseeneses ja asi meie jaoks
Kant leiab, et on olemas objektiivne (meist s˜ltumatu) maailm,
o
mille kohta me ei saa midagi kindlalt v¨ita
a
See on asi iseeneses (Ding an sich)
See tundmatu asi iseeneses m˜jutab (afficiert) siiski inimese
o
meeleorganeid ja tekitab aistinguid
See, kuidas me asja iseeneses tajume, on asi meie jaoks (Ding f¨r
u
uns)
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

47. Asi iseeneses ja asi meie jaoks
Kant leiab, et on olemas objektiivne (meist s˜ltumatu) maailm,
o
mille kohta me ei saa midagi kindlalt v¨ita
a
See on asi iseeneses (Ding an sich)
See tundmatu asi iseeneses m˜jutab (afficiert) siiski inimese
o
meeleorganeid ja tekitab aistinguid
See, kuidas me asja iseeneses tajume, on asi meie jaoks (Ding f¨r
u
uns)
Me tunnetame loodust uksnes n¨htumuste, st meis
¨ a
olevate kujutluste kogumina...
Prolegomena 87
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

48. http://xkcd.com/220/
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

49. Puhta m˜istuse transtsendaalsed ideed
o
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

50. Puhta m˜istuse transtsendaalsed ideed
o
Kanti jaoks moodustab m˜istus loomup¨raselt kolm ideed:
o a
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

51. Puhta m˜istuse transtsendaalsed ideed
o
Kanti jaoks moodustab m˜istus loomup¨raselt kolm ideed:
o a
Hingeidee - hing on k˜igi tingitud ps¨uhiliste n¨htuste tingimatu
o u¨ a
kogutervik
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

52. Puhta m˜istuse transtsendaalsed ideed
o
Kanti jaoks moodustab m˜istus loomup¨raselt kolm ideed:
o a
Hingeidee - hing on k˜igi tingitud ps¨uhiliste n¨htuste tingimatu
o u¨ a
kogutervik
Maailmaidee - maailm on tingitud n¨htuste (p˜hjuste ja
a o
tagaj¨rgede) l˜putu rea tingimatu kogutervik
a o
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

53. Puhta m˜istuse transtsendaalsed ideed
o
Kanti jaoks moodustab m˜istus loomup¨raselt kolm ideed:
o a
Hingeidee - hing on k˜igi tingitud ps¨uhiliste n¨htuste tingimatu
o u¨ a
kogutervik
Maailmaidee - maailm on tingitud n¨htuste (p˜hjuste ja
a o
tagaj¨rgede) l˜putu rea tingimatu kogutervik
a o
Jumala-idee - Jumal on k˜igi tingitud n¨htuste tingimatu p˜hjus
o a o
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

54. Moraalifilosoofia
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

55. Moraalifilosoofia
Teame, et Kant teeb vahet teoreetilisel m˜istusel (arutlemine
o
universumi ja maailma ule) ja puhtal m˜istusel (arutlemine
¨ o
inimeksistentsi ja tegevuste ule)
¨
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

56. Moraalifilosoofia
Teame, et Kant teeb vahet teoreetilisel m˜istusel (arutlemine
o
universumi ja maailma ule) ja puhtal m˜istusel (arutlemine
¨ o
inimeksistentsi ja tegevuste ule)
¨
Oleme n¨inud, et teoreetiline m˜istus loob oma loomup¨rased
a o a
transtsendaalsed ideed (hinge-, maailma-, Jumala-idee)
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

57. Moraalifilosoofia
Teame, et Kant teeb vahet teoreetilisel m˜istusel (arutlemine
o
universumi ja maailma ule) ja puhtal m˜istusel (arutlemine
¨ o
inimeksistentsi ja tegevuste ule)
¨
Oleme n¨inud, et teoreetiline m˜istus loob oma loomup¨rased
a o a
transtsendaalsed ideed (hinge-, maailma-, Jumala-idee)
Samamoodi postuleerib puhas m˜istus moraalse vabaduse
o
olemasolu, hinge surematuse ja Jumala olemasolu.
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

58. Moraaliseadus
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

59. Moraaliseadus
Kanti j¨rgi utleb moraal meile, mida me peaksime tegema
a ¨
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

60. Moraaliseadus
Kanti j¨rgi utleb moraal meile, mida me peaksime tegema
a ¨
Kanti j¨rgi on olemas suhe m˜istuse ja moraali ning ˜nne osas.
a o o
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

61. Moraaliseadus
Kanti j¨rgi utleb moraal meile, mida me peaksime tegema
a ¨
Kanti j¨rgi on olemas suhe m˜istuse ja moraali ning ˜nne osas.
a o o
Mis on selle suhte iseloom?
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

62. Moraaliseaduste kaks t¨upi
u¨
Pragmaatiline seadus Moraaliseadus
vastab k¨simusele ”Mida ma
u vastab k¨simusele ”Mida ma
u
pean tegema, et saada pean tegema, et v¨¨rida
aa
o
˜nnelikuks?” o
˜nne?”
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

63. Imperatiivid
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

64. Imperatiivid
Moraaliseadused on absoluudid.
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

65. Imperatiivid
Moraaliseadused on absoluudid.
Need ei ole h¨poteetilised imperatiivid (”Kui sa tahad head
u
mainet, ole aus”)
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

66. Imperatiivid
Moraaliseadused on absoluudid.
Need ei ole h¨poteetilised imperatiivid (”Kui sa tahad head
u
mainet, ole aus”)
Need on kategoorilised imperatiivid, st tingimusteta moraalik¨sud
a
(”Ole aus!”)
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

67. Kategooriline imperatiiv ehk moraaliseaduse p˜hivorm
o
Handle nur nach derjenigen Maxime, durch die du
zugleich wollen kannst, dass sie ein allgemeines Gesetz
werde.
vgl. GMS, BA 52 (Akademie-Ausgabe Kant Werke IV, S. 421, 6)
S˜na-s˜nalt: K¨itu ainult sellise maksiimi j¨rgi, mille kohta sa
o o a a
samal ajal saaksid tahta, et see oleks ule¨ldine seadus.
¨ u
Vrd k˜lbluse kuldreegliga: ”Ja n˜nda nagu tahate, et inimesed teile
o o
teeksid, n˜nda tehke neile.” (Lk 6:31.)
o
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

68. Hea tahe
K˜ik, mis loeb, on hea tahe; see on tahe, mida juhib praktiline
o
m˜istus, ent millel ei ole mingit omakasup¨udlikku tagam˜tet. Hea
o u¨ o
tahe t¨idab kohustust. Kant toob kuus n¨idet (k˜ik CPR):
a a o
The prudent shopkeeper for whom honest dealing is the most
prudent policy (397).
The honest shopkeeper for whom honest dealing is what
morality requires (397, by implication).
The sorrowful agent who resists suicide, though he has no
desire to live (398).
The person who is beneficent from sympathy (398).
The person who is beneficent, because it is his duty, despite
the fact that personal sorrows have deadened his sense of
sympathy (398).
The person who is beneficent, because it is his duty, despite
congenital indifference to the plight of others (398).
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u

69. T¨nan t¨helepanu eest!
a a
This work is licenced under the Creative Commons Attribution-Share
Alike 2.5 licence.
A
Kasutatud: LTEX, beamer
M¨rt Belkin
a Tallinna Reaalkool
Immanuel Kanti filosoofiline s¨steem
u