3. Algusaastad
Linnuseid hakati püsitama kohe pärast
maa alistamist 13 sajandil
Suure välisohu tõttu oli neid keskajal siin
väga tihedasti , kuid enamik neist on
tänapäeval varemetes.
4. Oli kolm põhitüüpi:
Neemiklinnused (Mädara linnus).
Müür ehitati piki mäeharja või eraldati
mõni osa suuremast künkast , mäenõlva
järgiv müür kulgeb enamasti
korrapäratult , looklevana.
5. Tornlinnused (Vao vasallilinnus, Paide
tornlinnus)
Sobis enamasti väiksemale
kaitsemeeskonnale , külmrelvade ajastul
oli tõhusaim kaitsesuund ülalt alla ja
seda võis kaitsta edukalt ka suure hulga
vaenlaste vastu , 13.saj. hakati ehitama
neid. Tornlinnuseid ehitati ka vasallide
maaelamuteks ümber.
7. Kastell-linnused (Narva linnus)
Kastell on linnusetüüp, kus peamist
kaitseülesannet täidab ristkülikukujuliselt
paiknev ringmüür. See linnusetüüp
kujunes välja Rooma piirikindluste
süsteemi kuuluvates kaitsepunktides ja
levis keskajal Euroopas.
9. 14. sajand
Korrapärane linnusetüüp nimega
konvendihoone.
Tavaliselt kolme korruselised , neli-
nurkse sisehooviga.’
Eesti aladel ehitati konvendihoone vahel
kastell-linnuse siss ning selle läbi
muutus see eeslinnuseks (nt. Tallinna
linnus)
11. Üks parimaid kohti , kus juba praegu
saab keskaegset arhitektuuri nautida ,
on Tallinna vanalinn
Hilisemad ümberehitused on küll paljude
majade välimust muutnud , kuid
hoolimata sellest on olemas endised
tänavavõrgud ja kinnistute piirid .