1. Makseteenuste 2. direktiiv (PSD2)
Tegu on direktiiviga – iga liikmesmaa kehtestab selle oma
rakendusseadus(t)ega
Kehtiv alates 13. jaanuar 2018
Eelnõu riigikogusse esitatud 10. august 2017
Eeldatav jõustumine 13. jaanuar 2018
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse,
võlaõigusseaduse, Finantsinspektsiooni seaduse,
krediidiasutuste seaduse ja vandetõlgi seaduse
muutmine
2. Direktiivi makseteenuste nimekiri
Makse algatamise teenused.
Kontoteabe teenused
Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on
makseteenuse kasutajale antud laenuna:
otsekorralduse täitmine, sealhulgas ühekordne
otsekorraldus;
maksetehingu täitmine maksekaardi või sarnase
makseinstrumendi või muu samasuguse vahendi abil;
kreeditkorralduse täitmine, sealhulgas püsikorralduse
täitmise.
Makseinstrumentide väljaandmine ja/või maksetehingute
vastuvõtmine.
Rahasiire.
3. Direktiivi makseteenuste nimekiri
Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset
maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud
toimingud.
Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist
maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud
toimingud.
Maksetehingu täitmine, sealhulgas rahaliste vahendite
ülekandmine kasutaja makseteenuse pakkuja või muu
makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:
otsekorralduse täitmine, sealhulgas ühekordne
otsekorraldus;
maksetehingu täitmine maksekaardi või sarnase seadme
vahendusel;
kreeditkorralduse täitmine, sealhulgas püsikorraldus.
6. Nõuded pankadele
Krediidiasutus – e.g. Pank kui konto haldaja ei tohi takistada
maksealgatamise ja kontoteabe teenusepakkujatele ligipääsu
oma klientide kontodele (viimased peavad muidugi täitma kõik
seaduses ettenähtud tingimused).
Samas käib tehniline liidestus panga ja teenusepakkuja vahel
läbi standardliidese, mis peab olema avalik, kuid võib eri
pankade puhul erineda.
Ei ole selge mis ajaks peab selline liides toimiv olema –
Nordea grupp lubab valmisoleku 2018 esimeks kvartaliks
Eestis tegutsevad pangad pole teemat kommunikeerinud
Teenustasude osas (st kui palju pank võib teenusepakkujalt
teenustasu võtta) pole ettekirjutisi – kuid tasud ei tohi olla
diskrimineerivad.
7. Nõuded makseteenuse osutajatele
Peavad olema registreeritud Finantsinspektsioonis
Pikk rida nõudeid – sh turvalisus, süsteemide jõudlus, riskide
ja pretensioonide lahendamise protseduurid jne.
Igaastane riskiaruandluse nõue – Eesti 1. märts
Algapital 20 – 125 kEur. Sõltuvalt teenusest.
Omavahendid 1-4% kuisest tehingute mahust
Vahendatav raha peab olema kaetud kindlustuse või
krediidiasutuse garantiiga
Võivad teatud tingimustel anda krediiti, ei või vastu võtta
hoiuseid.
Võivad tegutseda piiriüleselt – selleks tarvilik luba oma riigi
finantsinspektsiooni vahendusel.
8. Teenustasud ja maksja autentimine
Teenustasud peavad olema läbipaistvad
Teatud standardsed (näiteks tehingute aruanne) teabeteenused
peavad olema kliendile tasuta
Muus osas erilisi piiranguid pole
Turvalisuse reeglistik pole veel lõplik – hinnanguline kehtivus
Sept. 2018 – 1. kvartal 2019.
Eestis olemas ID kaart, mobiil ID kui ka e_ID mis on piisavalt
turvalised maksete algatamiseks.
Füüsiliste kaardimaksete puhul kiip ja PIN on piisav
CVC baasil netimaksete ja magnetribaga kaartide turvalisus
on ebapiisav
9. Kiirus, vastutus, tehingute
tühistamine
Maksja vastutus on piiratud 50 euroga
Maksjal on õigus tehing tühistada – aga seda vaid
otsekorralduse tüüpi tehingu puhul
Maksepettuse puhul makseteenuse pakkujal kohustus summa
tagastada ööpäeva jooksul
Maksete puhul tuleb üle kanda täissummad (mitte summa –
teenustasu)
Makse teostamiseks on antud 1 tööpäev
10. Kiirus, vastutus, tehingute
tühistamine
Maksja vastutus on piiratud 50 euroga
Maksjal on õigus tehing tühistada – aga seda vaid
otsekorralduse tüüpi tehingu puhul
Maksepettuse puhul makseteenuse pakkujal kohustus summa
tagastada ööpäeva jooksul
Maksete puhul tuleb üle kanda täissummad (mitte summa –
teenustasu)
Makse teostamiseks on antud 1 tööpäev