2. ARVUTI AJALUGU
Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib
kirjeldada
aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda
palju
'kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin,
mida võib
nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada
oli abakus.
Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti
Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi, lükates
pulkade
otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise.
Pulgad olid kinnitatud raamile.
3. ARVUTI ISE ON..
Arvuti on mehhaaniline või elektrooniline seade, mis
töötleb või genereerib informatsiooni vastavalt etteantud
reeglitele; masin, mis lihtsustab operatsioone, mis peast
tehes võtaksid väga kaua aega.
Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju.
Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi
masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi.
4. ARVUTITE TÜÜBID
1940-ndad aastad:
Esimesed sõna otseses mõttes
elektronarvutid, inglaste loodud
"Colossus"ja Mark I, ameeriklaste ENIAC ja
EDVAC jne. Nagu pahatihti uute
leiutistega juhtub kasutati esimesi arvuteid
sõjalistel eesmärkidel, "Colossuse" ja Mark
I-ga analüüsiti ja murti lahti näiteks
sakslaste salakoode.Arvutid olid väga
suured hõivates sageli mitu suurt ruumi.
5. 1950-60-ndad
Arvutite mõõtmed kahanesid järsult peale uut
tüüpi elektronlülituste, transistorite
kasutuselevõttu. Siiski jäid arvutid keskmise
riidekapi suuruseks. Kirjutati esimesed
programmeerimiskeeled, võeti kasutusele
magnetandmesalvestid, loodi esimesed
arvutivõrgud.
6. 1990-ndad
Tormilise arengu kümnend. Kujunes välja just see arvuti, mida
meie praegu arvutiks peame, tormiliselt arenes tarkvara jne. jne
1970-80-ndad
Paljudest transistoritest moodustatud mikrokiibid võimaldasid
arvutite mõõtmeid veelgi vähendada. Ilmusid esimesed laialt
levinud personaalarvutid: Apple II (1979) ja IBM PC (1981) panid
aluse kahele enamlevinud personaalarvutiarhitektuurile. Täiustus
andmeside, 80-ndate lõpul kujunes välja ülemaailmne võrk WWW
(Internet).
