1. Taiji näol on tegemist psühhofüüsiliste
harjutuste kompleksiga, mida sooritatak-
se meditatiivses seisundis. „Liikumise ja
hingamisega saavutatakse sisemise ener-
giataseme tõus,” kirjeldab Ivo. „Liigutused
on katkematud, rütmilised ja voolavad
ning toimuvad keha täielikus lõdvestunud
olekus. Koos õige hingamise ja kesken-
dumisega aitab taiji praktiseerimine
saavutada hingelist tasakaalu, füüsilist
ja emotsionaalset heaolu ning sisemist
rahu. Suurenenud elujõudu ja selle kasu-
tamise oskust saab harrastaja rakendada
igas eluvaldkonnas: probleemsituat-
sioonide lahendamiseks, tervenemiseks,
enesekaitseks, kaunites kunstides, toidu-
valmistamisel. See on jõud loomiseks ja
ülesehitamiseks,” ütleb Taiji treener.
„Alustasin 1978. aastal ja juba aasta
hiljem õnnestus mu karatetreener Edgar
Jõelehel minna Soome, kohtuma varem
Eestist põgenenud Rein Siimuga, kes oli
pannud aluse siinsele karatekultuurile. Ta
oli tulnud Hiinast, kus tutvus põhjalikult
taiji’ga. Tema kaudu jõudsidki Eestisse
taiji-harjutused,” jutustab Ivo Hillermaa.
„Hakkasin neid usinalt omandama ja
mõne aja pärast tajusin, et füüsilise keha
liikumisega koos toimub veel mingi liiku-
mine. Arenes arusaam energia liikumisest
ja selle juhtimise võimalusest.” Aastatega
tekkis Ivol juba piisavalt suur koge-
mustepagas ka oma harjutusmetoodika
kujundamiseks.
KAS SEE SOBIKS SULLE?
„Taiji kaudu saab iga inimene oma elamise
võimekust tõsta. Selle pika ajaloo vältel on
kujunenud hulganisti erinevaid stiile, iga
harrastaja on suuremal või vähemal määral
lisanud harjutustesse personaalsust ja
andnud need üle järgnevatel põlvedele,”
räägib Ivo. „On teatud põhimõtted, mis
tulenevad niinimetatud loodusseadustest
ja inimeseks olemise ürgsest loomusest,
kuid selle pinnal kiirgab vastu lõpututes
külgedes iga inimese personaalne sära.
Enese tundmaõppimisel pole piire. Mida
rohkem õpime, seda huvitavamaks endale
muutume. Iseenda kaudu mõistame ka
teisi paremini. Tajude avardumine laien-
dab maailmapilti nii selles toimuvatest
seostest kui enda kohast selle keskmes,”
selgitab Ivo, mida taiji inimesele annab.
Ivo kinnitab, et taiji’ga alustami-
seks peab lihtsalt tundi kohale minema.
„Alustame just sellisest seisust, kus sina
parasjagu oled. Kõiki harjutusi võib vasta-
valt võimekusele teha eri variatsioonides.
Harjutustes on külg külje kõrval osalenud
väga raskeid haigusi läbi põdenud ini-
mesed ja ka tippsportlased. Füüsilisest
liikumisest veelgi olulisem on sisemine
mõttetöö, keskendumine ja hingamine.”
MISSUGUNE NÄEB TREENING VÄLJA?
„Alustame alati rahuliku keha ja meele
äratamisega. Edasijõudnutega toome sisse
rohkem energia juhtumisega seotud har-
jutusi, algajatega alustame metoodiliselt
maaga tugevama kontakti saavutamise ja
sisemise struktuuri tunnetamise harju-
tustega. Samuti toetava struktuuri kaudu
keha liikumise juhtimise harjutustega,”
tutvustab Ivo. „Seda harjutustekomp-
keksi varieerime aeg-ajalt paaris, tehes
harjutusi, seljad vastamisi. Teises osas
38 39
oktoober 2016 oktoober 2016
KAIRIT KÜTT
tekst
PROOVI JÄRELE
foto Captain Yeo /
Shutterstock.com
„Taiji’s keskendutakse vaimu ja keha kooskõla saavutami-
sele,” sõnab Ivo Hillermaa kes on tegelenud taiji’ga 37 aastat
ja tunde juhendanud neist 16. Mida see treeningstiil endast
täpsemalt kujutab ja kas see võiks olla ka sinu uus lemmik?
HARRASTAJADRÄÄGIVAD: Tiiu Alliste
„Olen tänaseks taiji’ga tegelenud viis
aastat. Esimesel aastal tegelesin sel-
lega kaks korda nädalas ja edaspidi
kolm. Harjutuste kestus on umbes
kolm tundi ja seda aastaringi. Olen
osalenud ka laagrites, mis kestavad
kümme päeva. Treeningstiili leidsin
enda jaoks siis, kui märkasin kord
järve ääres meest, kes taiji’d harju-
tas – kui voolav ja elegantne see oli,
võiks ju ka! Tahtsin liikuda ja proovisin
joogat, kuid see tundus mulle liiga
staatiline. Sõbranna, kes oli mõnda
aega taiji’d teinud, kutsus mind kaasa.
Esimestest treeningutest mäletan, et
tundsin end pärast alati väga hästi.
Alguses andis motivatsiooni just
mälupilt nähtud mehest – võiksin
saada ka selliseks!
Väljakutseid oli omajagu ja ega
praegugi pole need olemata. Käin
harjutamas edasi, sest enesetunne on
iga korraga järjest parem. Taiji juures
on oluline pehme kõhuhingamine, mis
peab olema sügav, pikk ja aeglane.
Liigutustega kaasneb kas sissehinga-
mine nina kaudu või välja hingamine
suu kaudu. Selline hingamisharjtus
võimaldab lihaseid pingetest lõdves-
tada. Lisaks enesetunde ja liikuvuse
paranemisele tunnen ka, et minu
tasakaal on parem, jalad tugevamad
ja energeetiline jõud suurem. Olen
õppinud oma keha tunnetama, kuna
taiji-harjutusi tehakse ilma peeglita.
Ka rüht on märgatavalt paranenud
ja külmetusi peaaegu ei ole. Endalegi
üllatuseks on ka kehakaal märka-
matult langenud, ilma igasuguste
dieetideta.
Algajale soovitan endale aega
anda – käia järjepidevalt vähemalt
kolm kuud kaks korda nädalas.
Vaevalt, et ühe proovitunniga ükski
muutus toimub. Kindlasti oleks
alguses kasu ka sellest, kui saaks
treeningus käia koos sõbraga.
Iseenesestmõistetavalt on suureks
abiks ka usaldusväärne õpetaja
Taijipeaminemõteoninimesttasakaalupoolesuunata.Sellekäiguson
olulinehakataloomajatunnetama,midatähendabterviklikolemine,
seeannabvõimalusejõudukoondadajapannaseeliikuma
tulemuslikukstegutsemiseks.
Marten Kuningas
„Olen taiji’ga tegelenud ühe aasta.
Suurema osa elust olen olnud seotud
intellektuaalse maailmaga – kunst,
teooria, raamatud. Kuna kõik koosneb
millestki, mida nimetame energiaks,
tärkas minus ajapikku vastupandamatu
soov õppida seda energiat tundma ja
juhtima. Teadsin, et taiji tegeleb ener-
giate liigutamisega, Tundsin liiga sageli,
et elu oli talumatult kaootiline, tahtsin
hakata selles korda looma.
Olen taiji’ga kindlasti veel alguses.
Mul on siiani tükk tegemist, et saada
oma jalgu tööle, õppida neid tunnetama
ning seejärel rakendama neis peituvat
jõudu. Kannatlikult töötades keha tsoo-
nid aktiveeruvad ja tekib tajumine,
mida varem pole olnud. Tunnen, et olen
muutunud justkui kompaktsemaks,
õppinud oma energiaga säästlikumalt
ümber käima ja tajuma piire, taiji aitab ka
tähelepanu harjutada.
Tärganud on vastupidavus ja toonus.
Olen mõistnud, et tegelikult ei nõua
elu erilist pingutust, pead lihtsalt jõud
õigesse vahekorda seadma. See aga ei
tähenda, et kõik oleks lihtne – peab kes-
kenduma ja tähelepanu koondama.
Harjutan Taijid kaks korda nädalas.
Praktika on nii sügav ja laiahaardeline,
et kogu elutegevust on võimalik õpitu
pinnalt koordineerida. Algajatel soovitan
õppida kõigepealt rahulikult hingama,
lõdvestama keha ja olema järjepidev.”
Taiji pärineb Hiinast, kus viiendal
aastasajal pärast Kristust hakkas
levima budism ja munk Ta Mo õpetas
kohalikele munkadele niinimetatud
18 harjutust, milles olid ühendatud
kontrollitud hingamine ja sujuvad
aeglased liikumised, eesmärgiga
suurendada elujõudu. Need harjutu-
sed täienesid edasi 72 harjutuseks
ja sulasid ühte Hiina võitluskunstide
harjutustega.
MaagilineTAIJI
Ivo ja Marten
Kuningas
foto Mare Kõrtsini

2. õpime ja harjutame nn taiji vormi. See on
üksteisele järgnevate liikumiste jada, mida
tehakse koos rütmilise rahuliku hingami-
sega meditatiivses seisundis. Olenevalt
harjutuste iseloomust lõpetame sügavama
lõdvestuse ja meditatsiooniga. Üsna tihti
ka räägime harjutuste iseloomust: miks
me just nii teeme ja mitte teisiti? Selgitan
liikumiste ja asendite psühholoogili-
si aspekte.”
Ivo sõnul jõuavad inimesed taiji-trenni
liigagi tihti alles siis, kui tervis on juba
tuntavalt tasakaalust väljas. „Taiji peamine
mõte on inimest tasakaalu poole suuna-
ta. Selle käigus on oluline hakata looma
ja tunnetama, mida tähendab terviklik
olemine, see annab võimaluse jõudu
koondada ja panna see liikuma tulemusli-
kuks tegutsemiseks.”
KESKKOND JA TREENINGUTE SAGEDUS
Ivo sõnul on taiji’ga tegelemiseks kind-
lasti parim keskkond loodus. „Taimede
energiaväli ühildub inimese omaga ja
mõjub rahustavalt. Kuna meie kliima aga
aastaringset vabas õhus treenimist ei
toeta, oleme sügisel ja talvel siseruumi-
des. Kevadise sooja päikesega oleme aga
taas looduses. Riietus peaks võimaldama
vaba liikumist, olema pikkade käiste ja
säärtega. Lamades lõdvestusharjutuste
tegemiseks oleks hea kasutada ka matti,”
räägib Ivo.
„Mida rohkem aega harjutustele
pühendada, seda kiiremini toimuvad ka
muutused,” kinnitab treener. „Harjutuste
pikkus on tavaliselt kaks ja pool tundi.
Kasutan oma tundides pigem kutsuvat ja
innustavat tooni. Harrastaja areng sõltub
otseselt tema pühendumisest – harjuta-
des kasvab ka eluline aktiivsus,” ütleb Ivo
ja lisab, et taiji’ga tegeledes hiilivad haigu-
sed harvemini ligi ja kui haigus ka tuleb,
on selle kulg lühem ja rahulikum.
TAIJI JA MUUD TREENINGUD
Ivo sõnul soovitab ta tihti harrastaja-
tele sportlikke liikumisi, mis aitaksid
tugevdada nende nõrku külgi. „Mee-
nuvad kaks teineteisele vastandlikku
harrastajat, kes alustasid ühel ja samal
ajal. Mees oli suhteliselt jäiga sisemi-
se struktuuri ja tugevate lihastega,
soovitasin talle lisaks taiji’le lõdvalt
hoogsat kõndi hästi vaba hingamisega.
Mõne aja pärast teatas ta, et hakkas
proovima ka kepikõndi ja jõusaa-
lis käima. Paraku võib kepikõnd aga
lihased pingesse tõmmata ja raske
on ka lõdvestuda, eriti, kui on eel-
dused lihaspingete tekkimisele. Seda
suurendavad kindlasti ka jõusaalis
raskuste tõstmised. Teiseks treeni-
jaks oli naine, kellel ei olnud tugevat
lihasstruktuuri. Talle aga soovitasin
just kepikõndi, kuna tal oli vaja tuge-
vamaid lihaseid ja kindlamat sisemist
struktuuri. Taiji puhul vastunäidustusi
otseselt ei ole, aga vaimsete häirete ja
põletikuliste protsesside puhul peab
olema ettevaatlik. Suurenenud energia
liikumisega võivad ka häired intensii-
vistuda. Sellisel juhul on kindlasti vaja
väga kogenud õpetaja individuaalset
juhendamist!”
40
oktoober 2016
Esiplaanil Ivo Hillermaa
foto Mare Kõrtsini
Vaata treeningute kohta lähemalt:
ivotaijikool.ee