4. {Indrek Maripuu}
- endine jooksja – jooksin mööda
Tallinna tänavaid ja kontoreid;
- nüüd kitsam fookus ja loodetavasti
arukam toimetamise viis;
- 12 aastat ettevõtja (peamiselt koolitus);
- õnnestunud ja kõrbenud;
www.maripuu.eu
5. [Tänase teemaga haakuv lühiajalugu]
2001 – 2004 algus, tahaks ellu jääda
2005 – 2008 rohkem inimesi, rohkem käivet
2010 – ... vähem inimesi, teravam fookus
- quit the crap
- teenused toodeteks
- rahvusvahelise võrgustiku loomine
- ingliskeelsed koolitused
11. Elulaadiettevõtted Kasvuettevõtted
● Nö kogu aeg tööl
ehk palju tööd,
vähe vaba aega.
● Väikesed
laienemise
võimalused.
● Regionaalsed
● Kiire kasv nn
hokikepi kõver
● Investorid, inglid,
raha „tõstmine“
● Sihik globaalne
Aga miks neid vastandada?
12. Kõik algab eesmärgist!
Eesmärgid peavad olema suured.
Aga küsimus ei ole nende
suuruses, vaid mõõdikutes.
Raha? Vaba aeg? Õnn? ...?
[...ja ma pole kindel, et kõik on selle enda jaoks selgeks mõelnud]
13. Kumb on rikkam?
Sissetulek 100 000 € aastas Sissetulek 25 000 € aastas
Töötab 70 tundi nädalas Töötab 20 tundi nädalas
14. Majanduse ABC ütleb, et kui
pakkumine ületab nõudlust, siis
hind langeb. Ja vastupidi.
Miks siis enamus üritab oma
oskustes olla „harju keskmine“?
Ja kompenseerida seda „toore
jõuga“ ehk suurem arvu
töötundidega?
Milles tahad olla väga hea?
Eesti parim? Maailmas
unikaalne?
15. “Ma tahaks osata sama hästi klahvpille mängida kui Teie,” ütles
Sir Ken Robinson kunagi oma venna bändi klahvimehele.
”Ei taha,” vastas klahvimees “Sulle lihtsalt meeldib mõelda, et Sa
tahaksid nii hästi osata”.
Ta selgitas, et sellise mänguoskuse omandamiseks
harjutab ta iga päev 3-4 tundi ning on
seda teinud alates ajast kui ta oli
7 aastane ning kui Robinson
päriselt tahaks nii hästi
mängida, siis peaks
ta sama pingutuse
tegema ja seda
ta ilmselt ei
ole valmis
tegema.
16. 1. Edu saavutamine eeldab täpset fookust.
2. Fookus = spetsialiseerumine.
3. Väikesel turul on võimatu
kitsalt spetsialiseeruda.
M.O.T.T. :-)
Aeg on samasugune ressurss kui raha – kui
alguses investeerid, mitte ei kuluta, siis on hiljem
lihtsam.
18. 1. Hüperkonkurents - kõike on võimalik toota üha kiiremalt ja
odavamalt.
2. Ostan kust tahan. Elan kus tahan. Töötan kus tahan.
3. Tehnoloogia ülikiire areng.
4. Finantssüsteemi ebakindlus.
5. Sotsiaalsüsteem ja demograafia.
6. Kõik otsivad kuidas homme ellu jääda.
...
[Lähtekoht]
www.maripuu.eu
19. Oletame, et Sul on kohvik või kauplus
Tallinnas ja soovid avada järgmise mõnes
teises linnas. Mis linna valid?
20. Teenust on raskem
importida:
- füüsiline kohalolek (nt
koolitaja)
- keel ja kultuur
Samas on teenust
keerulisem kopeerida –
seal sees on see „miski“,
mis pole nähtav.
Tooted või teenused?
21. Tooted võimaldavad
teenida passiivse(ma)t tulu:
- kui müüd oma aega, siis
on lagi kindlas kohas – 24h
ööpäevas
- kui müüd tooteid, siis
need võivad tulu teenida ka
siis kui magad
Tooted või teenused? (2)
23. Põhjused või tagajärjed?
Kõik teevad mõistva näo kui mõni ettevõtja toob
oma äri madalseisu põhjusena näiteks selle, et:
- meie koduturg on väike ja kliente on vähevõitu
või et
- masstootmine kolib Aasiasse vmt.
Aga miks ta müüb sellel ebaperspektiivikal
turul?
24. Miks me arvame, et
masstootmine kolib
Aasiasse ja muu äri jääb
kõik siia?
Millal hakkab naabrimees
tellima oma uue maja
projekti Hiinast? Või firma
kodulehte?
Ja see on päris kindlasti
põhjust endalt küsida, et
kuidas see minu ärimudelit
mõjutab ja mida ma juba
täna ette võtan?
Mis see minusse puutub?
25. Küsimata KKK
Jah aga teises riigis on teised olud, kontekst
on teine, keel ja kultuur erinev!
On jah, ja mis siis? Selle eest on seal inimesi
rohkem ja (võib olla) elatustase on kõrgem.
Aga ma ei tunne seal kedagi!
Aga miks Sa ei ehita endale rahvusvahelist
võrgustikku? Mitu inimest Sinu Facebooki või
LinkedIn´i sõprade seas on sealt riigist?
Ma ei tunne seda turgu!
Millal Sa viimati selle kohta infot kogusid? Kas Sa
Eesti turu eksperdiks said üleöö?
26. Vaatame
peeglisse!
1. Kas me ikka tahame sinna
turule? [vt Robinson
eespool!]
2. Kas me oleme seal
piisavalt unikaalsed?
3. Kas me üldse teame kes
on meie klient ja mis on
tema vajadus?
27. Eesti ettevõtjad peavad oma eeliseks välisturul
paindlikkust ning turumuutustele kiiret
reageerimist (lisaks ka tuntud argumendid: hea
kvaliteet ja hea hind).
Samas selgub uuringust, et oma teadmistest
tarbija eelistuste tundmise osas ollakse
tagasihoidlikul arvamusel (skoor 18%).
Millistele turumuutustele siis kiirelt
reageeritakse? Vahendaja tellimuste
vähenemisele? Või millelegi sisulisemale?
Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituudi Eesti firmade ekspordivõimekuse uuring
28. Suurima probleemina tuuakse välja tihe konkurents
sihtturul, samal ajal vähe oluliseks asjaoluks peetakse
madalat innovaatilisust; intellektuaalomandit ehk
unikaalseid tooteid peab oma eeliseks väga väike hulk
vastanuid (skoor 3,7%).
Kui aga küsitakse milliseid investeeringuid olete viimasel
ajal teinud oma konkurentsipositsiooni parandamiseks,
siis 76% toob välja investeeringud
tootearendusesse.
Milliseid tooteid siis on arendatud? Tänaseid tooteid
on tehtud veidi paremaks? Läbimurret pole ju olnud –
muidu ei saaks rääkida konkurentsist kui suurimast
takistusest.
Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituudi Eesti firmade ekspordivõimekuse uuring
29. Kas see uuring mitte ei ütle, et me püüame müüa
välismaale keskpäraseid tooteid, omame
sealjuures alla keskpärase teadmisi tarbija
eelistustest ning nigelaid müügioskuseid?
Teeme samu tooteid, mis teised ja proovime neid
nende hoovil müüa lootes odavamale hinnale?
Teisisõnu - jookseme samas suunas kus
teised, aga selle eest alustame veidi hiljem?
Meil on tähelepanuväärsete toodete puudus!
30. Eesti on võrreldes
Venemaaga nagu eskimo
süst. Supertanker vajab 16
meremiili, et ümber
pöörata, kuid eskimod
võivad teha täispöörde
koha peal.
- Lennart Meri
Väikefirmal on suurte
ees samad eelised!
31. 75-96% arendusprojektidest, mida ettevõtted alustavad ei
saavuta loodetud eesmärke.
Enam kui 50% maailma suurfirmade juhtidest ei ole rahul
oma ettevõtte innovatsiooni ROI-ga.
Allikad: The Boston Consulting Group (2006): “Innovation 2005 and 2006”,
Businessweek/Doblin Inc. (2005): “Get Creative – how to build innovative companies”, 1
August 2005, Bain & Co. (2002): “Innovation Study, Harvard Business Review”.
www.maripuu.eu
35. [Kliendi vajaduste märkamine]
Kasutajast lähtuv innovatsioon (user-driven
innovation) - süsteemne lähenemine uute toodete,
teenuste, protsesside, organisatsiooni struktuuri
vmt arendamiseks, mis toetub kasutajate
vajaduste, harjumuste või soovide mõistmisel.
Kasutaja võib siin kontekstis olla nii tarbija,
klient, partner, töötaja, hankija kui kodanik.
www.maripuu.eu
36. Oot-oot...
Kliendi vajadus on ju aastasadu (-tuhandeid)
toodete arenduse keskpunktis olnud? Selles pole
midagi uut!
Jah, aga see lähenemine pole kuni viimase ajani
olnud kuigi süsteemne, näiteks vähe on otsitud
kasutaja kinnitust juba arendusprotsessis.
www.maripuu.eu
37. {5 kasutaja kaasamise taset}
1. Tuginemine senisel teadmisel, tundel ja
kujutlusvõimel.
2. Kliendi käest küsimine a´la „milliseid uusi
tooteid / arendusi vajad?“, sh küsitlused.
3. Kasutaja jälgimine toote kasutamisel, sh
fookusgrupid.
4. Toodete tavapärases kasutamiskeskkonnas
viibimine ja kliendi vajaduste märkamine.
5. Klient kui tootearendaja – kliendile ei anta
ainult infot, vaid ta osaleb nii idee, prototüübi kui
lõpptoote arenduses.
allikas: potentialinyou (dk)
www.maripuu.eu
38. Kaks suunda:
1. Ettevõtte tahab kinnitust kas nende uus toode
või teenus loob mingi kindla sihtgrupi jaoks
väärtust.
2. Kasutaja kui looja. Tooted mis üldjuhul sobivad
suurele sihtgrupile, ei sobi „äärmustele“. Viimasel
pole sel juhul muud võimalust kui arendada oma
modifikatsioon või täiesti uus toode.
Sageli saab see alguse hobist või igapäevatöö
vajadustest. Üldjuhul sellised kasutajad jagavad
oma ideid ja arendusi nii oma kogukonnas kui
väljaspool vabalt ja tasuta.
www.maripuu.eu
39. #1 [Ettevõte tahab kinnitust]
Vaja on aru saada, mida kliendid
tegelikult tahavad, mitte mida meie
usume, et nad tahavad või mida nad
ütlevad, et nad tahavad!
www.maripuu.eu
40. Tootearendus on oma olemuselt probleemide
lahendamise protsess. Olulised sammud:
1. disaini - probleemi märkamine ja parima lahenduse
välja töötamine
2. ehita - mudeli või prototüübi tegemine
3. katseta - eksperimendi korraldamine lahenduse
toimimise kontrollimiseks
4. analüüsi - eelmistest sammudest õppimine ja
järelduste tegemine uue disaini jaoks
www.maripuu.eu
41. 41
[Kuidas testida kliendi soove?]
Testimine! Ning selle jaoks tehtud minimaalse
funktsionaalsusega toode!
{Mitte disaini jmt testimiseks, vaid põhioletuse testimiseks!}
43. 43
30 aastase ajalooga
finantstarkvara firma
Intuit kaalus kas tuua välja
mobiilpangarakenduse.
Nad läksid muhvineid
müüma – sulas 2$,
mobiilpanga rakenduse
abil 1 $. Sooviti testida kas
inimestel on nende
rakenduse beetaversioon
ning kas nad viitsivad
sellega „jännata“.
www.maripuu.eu
44. „Ma ei vaja turu-uuringuid, sest kliendid ei tea,
mida nad tahavad enne kui ma pole seda nendele
näidanud.“
- Steve Jobs
www.maripuu.eu
45. 45
Minu esimene "toode" -
PowerPointiga seinalt
näidatud fotod. Testisin,
kas aitab leida
erinevaid ideid.
Mängu teised olulised
etapid - ideede
arendamine, valimine
ning elluviimise
planeerimine – jäid
kõrvale, sest kui kui
"fotod" ei loo väärtust, siis
pole midagi valida.
www.maripuu.eu
46. 46
Ries: kui kahtled prototüübi
funktsionaaluses, siis:
lihtsusta!
Järelduste tegemiseks on
oluline õppida ühte asja
korraga, mitte testida tervet
protsessi / lahendust.
[Seega: viska välja kõik, mis pole
otseselt suunatud selle ühe asja
õppimisele.]
www.maripuu.eu
47. #2 [Kasutaja kui looja]
Kasutajate võimekus oma vajadustele vastavaid
tooteid ise arendada on kasvanud hüppeliselt kuna:
1. (info)tehnoloogia areng on teinud
kättesaadavaks vajalikud töövahendid (CAD,
3D printimine jne),
2. väikepartiide tootmine on muutunud väga
odavaks.
www.maripuu.eu
48. Kitesurfingu varustuse mõtlesid 90-ndatel välja surfarid.
1999 aastal hakkasid mõned väiketootjad varustust tootma.
2001a müüdi maailmas 5 000 komplekti, 2002a 30 000
komplekti, 2003a 70 000 komplekti (=turumaht 100+ M$).
www.maripuu.eu
49. Hobipuusepp Stephen Gass´i leiutis SawStop -
tööpingi saag peatub 5 millisekundit peale seda
kui puutub kasutaja sõrme. Kriimustab, aga sõrm
jääb alles.
www.maripuu.eu
50. www.maripuu.eu
Järgmine samm?
Ärimudel ehk kirjeldada
1 A4 lehel kellele ja kuidas
ettevõte väärtust loob!
Klassikalised 3 küsimust:
(1) Kes on nr 1 sihtgrupp?
(2) Millist tema probleemi ma lahendan?
(3) Kuidas ma seda teen?
51. Kasud?
Suur pilt: ärimudeli kirjapanek annab
võimaluse oma ärist / ideest
ülevaatlikult vaadata suurt pilti.
Unikaalsus: suure pildi vaatamine, annab
võimaluse otsida eristumise võimalusi
ning neid süsteemselt „läbi mängida“
Ühine keel: ühtne metoodika annab ühise
„keele“, mida meeskond saab kasutada.
www.maripuu.eu
52. Estonian Air Ryanair
TELE2 EMT
Säästumarket Stockmann
Apple Android
Microsoft GoogleDocs
Sarnased ärid, erinevad lähenemised ehk
erinevad ärimudelid!
Erinevused?
62. Elluviimise 3 sammu
1. Tänane mudel
2. Homne mudel
3. Erinevuste kõrvaldamise tegevuskava
Kes, mida ja mis ajaks teeb?
63. Tore jutt, aga mul ei ole väikeettevõtjana
selle kõige jaoks aega.
64. Aja puudus on eesmärgi ja fookuse
puudus!
Kui üldtuntud Pareto reegel ütleb, et 80%
tulemusest sõltub 20% tegevustest, siis pole
arukas rohkem töötunde teha (ehk 100%
suurendada), vaid suunata tähelepanu sellele, et
taibata, milline osa Sinu tööst on see kriitiline
20%.
65. Pane kuu aega kirja kõik oma tööalased tegevused
– nii tegevus kui kestvus. Selleks sobib näiteks
Toggl.com või ka Excel
Garanteerin, et leiad palju aega, mida saad
kasutada hoopis arukamalt.
