1. Keemia uurimustöö
VÄÄVEL( S )
&
VASK (Cu)
Koostasid: Kädy Annus
& Marike Kens
10.B
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium 2012
2. VÄÄVEL( S )
12
10
8
Veerg 1
6 Veerg 2
Veerg 3
4
2
0
Rida 1 Rida 2 Rida 3 Rida 4
3. VÄÄVLI OMADUSED & Päritolu
Sõna 'väävel' on laenatud kesk-alam-saksa
keelest (swevel).
Väävel on mittemetall.
Tavatingimustes on väävel kollane, rabe,
elektrit mittejuhtiv kristalne aine
tihedusega 1,96 g/cm³.
Väävel on halb soojusjuht.
Väävli hõõrumisel naha vastu omandab ta
negatiivse elektrilaengu.
4. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed
on −2, 0, 4 ja 6.
Väävli oksiidid on happelised.
Väävel sulab temperatuuril 119°C.
Madalatel temperatuuridel on sulaväävel
vedel ja kollane, koosnedes S8
molekulidest.
Temperatuurivahemikus 150...200°C
värvub väävel pruuniks.
5. Keemiliselt on väävel aktiivne element.
Reageerib normaaltingimustel
leelismetallide, leelismuldmetallide,
elavhõbeda, vase ja hõbedaga.
Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka
alumiiniumi, raua, tsingi ja pliiga.
Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi,
lämmastiku ja väärisgaasidega.
7. Esinemisvormid
Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui
ka ühendite koostises.
Ehe väävel võib esineda näiteks
vulkaanilistes piirkondades.
Tavalisim eheda väävli leiukoht on
fumaroolide ümbrus.
(Fumaroolid paiknevad sageli vulkaanide jalamil.
Pragu, lõhe või auk kust kaudu ülekuumenenud vesi
Maakerale jõuab, muutudes kohe auruks.)
8. Väävel on tähtis element ka eluslooduses:
Ta on mitme aminohappe ja valkude
koosises.
Väävlit on juustes, karvades, küüntes,
sarvedes ja sulgedes.
Inimene sisaldab kokku umbes 140 g
väävlit.
Väävlirikkamad toiduained: teravili,
herned,oad ja kapsas.
9. Kasutusalad
Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe
tootmiseks, mida omakorda kasutatakse
põhiliselt akudes.
Peale väävelhappe on väävel ka
mineraalväetiste tooraineks.
Väävlit kasutatakse ka kautšuki
vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja
muude kemikaalide tootmisel.
11. Omadused
Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on
keemiline element järjenumbriga 29.
Tal on kaks stabiilset isotoopi
massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on
63,54.
Omaduste poolest on vask metall.
Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9
g/cm³.
12. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis.
Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18)
1).
Tema sulamistemperatuur on 1083 °C.
Vase värvus varieerub punasest
kuldkollaseni.
Vask on plastiline metall. Seda hakati
kasutama umbes 10 000 aastat tagasi.
13. Ajalugu
Kerge saadavus maagist ja üsna madal
sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks
esimesi inimkonna poolt
enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal
kasutati peamiselt vase ja tina sulamit
pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha
jne.
14. Leidumine looduses
Vaske leidub looduses peamiselt
ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või
rohelise malahhiidina, mis keemiliselt
kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati.
15. Füüsikalised omadused
Vask on punaka värvusega, sepistatav,
valtsitav ja traadiks tõmmatav metall.
Ta on hea soojus- ja elektrijuht.
Kuumutamisel õhus kattub vask musta
värvusega vask(II)oksiidi kihiga.
Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus
tekib vaskesemete pinnale aja jooksul
korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või
roheka värvusega paatinakiht.
16. Füüsikalised omadused
Vask on punaka värvusega, sepistatav,
valtsitav ja traadiks tõmmatav metall.
Ta on hea soojus- ja elektrijuht.
Kuumutamisel õhus kattub vask musta
värvusega vask(II)oksiidi kihiga.
Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus
tekib vaskesemete pinnale aja jooksul
korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või
roheka värvusega paatinakiht.
17. Füsioloogiline toime
Vask on bioelement.
Kui inimorganismis kannab õhuhapnikku
veres edasi rauda sisaldav hemoglobiin, siis
limuste ja lülijalgsete organismis täidab
sama ülesannet vaske sisaldav
hemotsüaniin.
Vase poolest vaestel muldadel tõstab vaske
sisaldav püriidiräbu teraviljakultuuride
saaki 4–7 ts/ha ning enamgi; turvas- ja
18. Mürgisus
Kõik vaseühendid on mürgised.
30 g vasksulfaati on inimesele surmav
kogus.
Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava
kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse".
19. Kasutusalad
Väikese eritakistuse tõttu kasutatakse vaske
puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas,
kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide,
elektrigeneraatorite, telefoni- ning
telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri
tootmiseks.
Vaske kasutatakse laialdaselt
soojusagregaatide valmistamisel (nt.
radiaator).
20. Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-,
ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri
valmistamiseks.
Hea mehaanilise vastupidavuse ja
töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske
vasktorude valmistamisel, milles
transporditakse erinevaid gaase ja
vedelikke.
21. Ka juveelide valmistamisel kasutatakse
vaske, näiteks lisatakse seda kullale, et
kuld oleks palju vastupidavam ja paremini
töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme
metall ja ei talu mehaanilist töötlemist.
