SlideShare a Scribd company logo
1 of 30
„Kalevipoeg“
Fr. R. Kreutzwald
Soovituseks
Laena mulle kannelt,
Vanemuine!
Kaunis lugu mõlgub meeles,
muistse põlve pärandusest
ihkan laulu ilmutada.
Ärgake, hallid muistsed
hääled!
Sõudke salasõnumida,
parema päevade pajatust
armsama aegade ilust!
Kalev ja Linda
Kalevite talus kasvas kolm poega. Meesteks sirgudes
rändasid nad laia maailma. Kalev rändas põhjakotka seljas
Viru randa ja sai maa esimeseks valitsejaks.
Noor lesknaine leidis kana, tedremuna ja varesepoja.
Tedremunast kasvas tütar Linda.
Lindal käisid kosjas kuu, päike, vesi, tuul ja Kalev.
"See mul meesi meele pärast,
sellel kihlad kinnitame."
Vana Kalev sureb ja räägib viimast korda Lindaga.
Linda leinas kaasat seitse päeva ja seitse ööd. Kalevi kalmu
kohta kutsutakse Toompeaks. Linda silmaveest tekkis
Ülemiste järv. Kurvastuse kergenduseks sündis Lindal poeg.
Kalevipoeg ja saarepiiga
Kalevipoeg hakkas Soome ujuma, et ema varga küüsist
vabastada. Peagi märkab ta väikest saart ja otsustab seal
natuke puhata. Kalevipoeg hakkas saarepiigale vastu laulma ja
said peagi jutule. Kui piiga kuulis külalise kõrgest soost, ehmus
ja komistas kõrgel kaldal ja langes sügavale merre.
Kalevipoeg Soomes
Kalevipoeg ujub edasi ja jõuab Soome randa. Ta sai kätte
tuuslari ja sai teada, mis tema emaga juhtus.
Soomemaal olles otsustas ta endale sepa käest mõõk
muretseda. Ta sai omale vana Kalevi tarbeks tehtud mõõga.
Mõõk oli valmistatud seitset seltsi rauast ja sepp oli seda
tagunud ja teritanud seitse aastat, oli lugenud peale seitsetsugu
sõnu ja karastanud seitset seltsi vees.
"Saagu, saagu, ma sajatan,
saagu sind sõjariist
surmama,
terav raud sind tappemaie,
saagu sulle salamahti
mõõgast sündima mõrtsukas,
valatud verest vaenlane!"
Kuningaks saamine
Koju jõudes tuleb vendadel liisku heita, kellest saab kuningas.
Koguneti Saadjärve kaldale ja oldi võiduviskamiseks valmis.
"Kolmandama venna kivi,
võidu-viskamise märki,
leiti üksi kuival kaldal,
leiti murul magamassa..."
Mõõk varastatakse. Võitlus sortsidega.
Pikk magamine
Kalevipoeg oli väsinud, kahmas kaldalt hõlmatäie pehmet
liiva, kandis veidi kaugemale ja puistas maha küljealuseks.
Peipsi sorts märkas Kalevipoega magamas ja mõõka tema
kõrval. Sortsil õnnestub mõõk varastada. Kääpa jõe ääres
kukkus mõõk lainetesse ja langes sügavale vee alla.
Kalevipoeg proovis seda kätte saada, kuid see heitis
kangelasele ette, et ta Soome sepa juures süütut verd oli
valanud ja lubas jääda jõepõhja sepa poega leinama.
Kalevipoeg lausus mõõgale:
"Kui aga juhtub kõndidessa
jalakanda pistma jõkke,
kes sind enne ise kannud:
siisap, mõõka, sõbrakene,
murra jalad tal mõlemad!"
Kalevipoeg võitleb jälle sortsidega ja siil aitab teda:
"Serviti, serviti, kallis Kalevipoeg!" Tänutäheks annab
Kalevipoeg oma vammusest talle kasuka.
Teekond laudadega. Minek
allmaailma. Põrgupiigad
Kalevipoeg tuli jälle laudadega Pihkvast tagasi. Endla järve
ääres märkas ta kolme meest, kes keetsid leemekest.
Kalevipoeg küsis teed allmaailma. Ta jõudis koopasse ning
märkas ukse kõrval kaht ämbrit - ühes oli valge, piimakarva,
teises tõmmu, tõrvakarva märjuke. Kalevipoeg märkas seinal
toredat mõõka, väikest pajuvitsa ja kübarat.
Võitlus sarviktaadiga. Tagaajajad.
Piigade saatus
Piigad olid sattunud sarviktaadi orjadeks ning Kalevipoeg
lubas piigad päästa.
Kalevipoeg hakkab sarviktaadiga võitlema. Põrgu põrand
vabises, seinad põrusid, nurgakivid naksusid ja katus kippus
kaela kukkuma. Sarviktaat vajus maa sisse ja temast jäi järele
väike loik sinist suitsevat vett.
Kalevipoeg võtab nüüd seinalt mõõga, kullakotid ja piigad,
pani imekübara pähe ja jõudiski maa peale.
Kalevipoeg kohtab linnaehitaja Olevipojaga.
Kõik piigad said kangetele kaasadeks.
Teekond maailma otsa
Kalevipoeg tahtis minna sinna, kus taevas maaga kokku
puutub ja kuhu pole veel astunud ühegi inimese jalg.
Kalevipoeg laskis ehitada hõbedast laeva, millele pandi
nimeks "Lennuk".
Assamalla lahing. Teine teekond
allmaailma
Maal valitses õnnelik rahupõlv. Olevipoeg oli vana Kalevi
kalmule ehitanud linna, mille Kalevipoeg oli Lindanisaks
nimetanud.
Viru rannas jälle võõrad väed.
Kalevipoeg, Olevipoeg ja Sulevipoeg sammuvad pärast
lahingut kodu poole ja märkavad vanamoori, kes liigutab
kulbiga leent.
"Vaadake, et mõni kutsumata külaline katla kallale ei kipu!
Muidu peate, pojukesed, tühja kõhtu kannatama!"
Härjapõlvlane jälle platsis.
Sarvik-taadi aheldamine.
Tarkuseraamat
Sarvik sai aru, et asjad on halvad ja ta kogus kokku sõjaväe, et
koduväravat kaitsta.
Põrgu eestoas tundis Kalevipoeg ära oma surnud ema Linda.
Kalevipoeg sai ema õpetustest aru.
Kalevipoeg sai sarvikust jagu, sidus ta vööga kinni ja tassis
raudkambrisse. Seal köitis ta sarviku tugevate raudahelatega
kaljuseina külge, kust see enam lahti ei pääsenud.
Tarkuseraamat
Lapu tark tuleb lubatud asja järele, mis ahelaga seina külge
kinnitatud ja mille Kalevipoeg talle lubanud. See oli
raudkaantega raamat, vana Kalev oli sinna elu jooksul
lasknud palju tulusaid tarkusi tallele panna.
"Meest sõnast, härga sarvest. Seisku raamatus ükskõik kui
tähtsad tõed, mees peab oma lubadust pidama."
Sõda raudmeestega. Kalevipoja surm
Väsimatu võimuga raius Kalevipoeg raudmeeste ridasid.
Viimaseks ei pidanud vaenlased enam vastu, lõid vankuma ja
põgenesid pakku. Otsa leidsid Sulevipoeg ja Alevipoeg.
Kalevipoeg andis võimu üle Olevipojale ja lahkus, et oma valu
vaigistada, õnnetusi unustada ja muremõtteid minema ajama.
Kalevipoeg jõuab lõpuks Kääpa jõe äärde, sinna, kus vee all
lebas ta mõõk.
Kui nüüd kangelane vette astus, tuli mõõgale meelde
Kalevipoja enda sajatus. Mõõk kuulaski sõna ja lõikas
kangelasel mõlemad jalad alt. Vägev mees heitis hinge.
Kalevipoeg otsustati põrgu väravat valvama panna.
Kalevipoeg lõi rusikaga vastu kaljut, kivimürakas lõhenes, kuid
kange mehe käsi jäi kivirahnu sisse kinni. Siin pidi ta valvama,
et sarvik põrgust välja ei pääseks.
"Aga ükskord algab aega,
kus kõik piirud kahel otsal
lausa löövad lõkendama;
lausa tuleleeki lõikab
käe kaljukammitsasta -
küll siis Kalev jõuab koju
oma lastel` õnne tooma,
Eesti põlve uueks looma."
Kasutatud kirjandus:
„Kalevipoeg“ E. Raud

More Related Content

What's hot (20)

Andrus KiviräHk Mirjam
Andrus KiviräHk MirjamAndrus KiviräHk Mirjam
Andrus KiviräHk Mirjam
 
Betti Alver esitlus
Betti Alver  esitlusBetti Alver  esitlus
Betti Alver esitlus
 
Sõnaliigid
SõnaliigidSõnaliigid
Sõnaliigid
 
Eduard vilde elu ja looming
Eduard vilde elu ja loomingEduard vilde elu ja looming
Eduard vilde elu ja looming
 
Rahvuslik ärkamisaeg Eestis
Rahvuslik ärkamisaeg EestisRahvuslik ärkamisaeg Eestis
Rahvuslik ärkamisaeg Eestis
 
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlusEestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
 
Lydia Koidula
Lydia KoidulaLydia Koidula
Lydia Koidula
 
Realism vs romantism
Realism vs romantismRealism vs romantism
Realism vs romantism
 
Vana-Rooma
Vana-RoomaVana-Rooma
Vana-Rooma
 
Vana-Kreeka mütoloogia ja religioon
Vana-Kreeka mütoloogia ja religioonVana-Kreeka mütoloogia ja religioon
Vana-Kreeka mütoloogia ja religioon
 
Keskaeg ja kirjandus
Keskaeg ja kirjandusKeskaeg ja kirjandus
Keskaeg ja kirjandus
 
William Shakespeare
William ShakespeareWilliam Shakespeare
William Shakespeare
 
Marie Under
Marie UnderMarie Under
Marie Under
 
Eesti kirjanduse lahknemine ja eksiilkirjanduse teke 1944
Eesti kirjanduse lahknemine ja eksiilkirjanduse teke 1944Eesti kirjanduse lahknemine ja eksiilkirjanduse teke 1944
Eesti kirjanduse lahknemine ja eksiilkirjanduse teke 1944
 
Gustav Suits
Gustav SuitsGustav Suits
Gustav Suits
 
Lause pealiikmed
Lause pealiikmedLause pealiikmed
Lause pealiikmed
 
Vanakreeka teater
Vanakreeka teaterVanakreeka teater
Vanakreeka teater
 
Astrid Lindgren
Astrid LindgrenAstrid Lindgren
Astrid Lindgren
 
Miniatuur
MiniatuurMiniatuur
Miniatuur
 
Vana aja kool
Vana aja koolVana aja kool
Vana aja kool
 

Similar to Kalevipoeg (7)

Kalevipoeg 2.lugu
Kalevipoeg 2.luguKalevipoeg 2.lugu
Kalevipoeg 2.lugu
 
Aarete saar r.l
Aarete saar r.lAarete saar r.l
Aarete saar r.l
 
Elbe esitlus miks merevesi on soolane
Elbe esitlus miks merevesi on soolaneElbe esitlus miks merevesi on soolane
Elbe esitlus miks merevesi on soolane
 
Lugudega puud
Lugudega puudLugudega puud
Lugudega puud
 
5 7a. Eesti muinasjuturaamat
5 7a. Eesti muinasjuturaamat5 7a. Eesti muinasjuturaamat
5 7a. Eesti muinasjuturaamat
 
Pohja Konn
Pohja KonnPohja Konn
Pohja Konn
 
Eepos
EeposEepos
Eepos
 

Kalevipoeg

  • 2. Soovituseks Laena mulle kannelt, Vanemuine! Kaunis lugu mõlgub meeles, muistse põlve pärandusest ihkan laulu ilmutada. Ärgake, hallid muistsed hääled! Sõudke salasõnumida, parema päevade pajatust armsama aegade ilust!
  • 4. Kalevite talus kasvas kolm poega. Meesteks sirgudes rändasid nad laia maailma. Kalev rändas põhjakotka seljas Viru randa ja sai maa esimeseks valitsejaks. Noor lesknaine leidis kana, tedremuna ja varesepoja. Tedremunast kasvas tütar Linda. Lindal käisid kosjas kuu, päike, vesi, tuul ja Kalev.
  • 5. "See mul meesi meele pärast, sellel kihlad kinnitame." Vana Kalev sureb ja räägib viimast korda Lindaga. Linda leinas kaasat seitse päeva ja seitse ööd. Kalevi kalmu kohta kutsutakse Toompeaks. Linda silmaveest tekkis Ülemiste järv. Kurvastuse kergenduseks sündis Lindal poeg.
  • 7. Kalevipoeg hakkas Soome ujuma, et ema varga küüsist vabastada. Peagi märkab ta väikest saart ja otsustab seal natuke puhata. Kalevipoeg hakkas saarepiigale vastu laulma ja said peagi jutule. Kui piiga kuulis külalise kõrgest soost, ehmus ja komistas kõrgel kaldal ja langes sügavale merre.
  • 8. Kalevipoeg Soomes Kalevipoeg ujub edasi ja jõuab Soome randa. Ta sai kätte tuuslari ja sai teada, mis tema emaga juhtus. Soomemaal olles otsustas ta endale sepa käest mõõk muretseda. Ta sai omale vana Kalevi tarbeks tehtud mõõga. Mõõk oli valmistatud seitset seltsi rauast ja sepp oli seda tagunud ja teritanud seitse aastat, oli lugenud peale seitsetsugu sõnu ja karastanud seitset seltsi vees.
  • 9. "Saagu, saagu, ma sajatan, saagu sind sõjariist surmama, terav raud sind tappemaie, saagu sulle salamahti mõõgast sündima mõrtsukas, valatud verest vaenlane!"
  • 10. Kuningaks saamine Koju jõudes tuleb vendadel liisku heita, kellest saab kuningas. Koguneti Saadjärve kaldale ja oldi võiduviskamiseks valmis. "Kolmandama venna kivi, võidu-viskamise märki, leiti üksi kuival kaldal, leiti murul magamassa..."
  • 11. Mõõk varastatakse. Võitlus sortsidega. Pikk magamine
  • 12. Kalevipoeg oli väsinud, kahmas kaldalt hõlmatäie pehmet liiva, kandis veidi kaugemale ja puistas maha küljealuseks. Peipsi sorts märkas Kalevipoega magamas ja mõõka tema kõrval. Sortsil õnnestub mõõk varastada. Kääpa jõe ääres kukkus mõõk lainetesse ja langes sügavale vee alla. Kalevipoeg proovis seda kätte saada, kuid see heitis kangelasele ette, et ta Soome sepa juures süütut verd oli valanud ja lubas jääda jõepõhja sepa poega leinama. Kalevipoeg lausus mõõgale:
  • 13. "Kui aga juhtub kõndidessa jalakanda pistma jõkke, kes sind enne ise kannud: siisap, mõõka, sõbrakene, murra jalad tal mõlemad!" Kalevipoeg võitleb jälle sortsidega ja siil aitab teda: "Serviti, serviti, kallis Kalevipoeg!" Tänutäheks annab Kalevipoeg oma vammusest talle kasuka.
  • 15. Kalevipoeg tuli jälle laudadega Pihkvast tagasi. Endla järve ääres märkas ta kolme meest, kes keetsid leemekest. Kalevipoeg küsis teed allmaailma. Ta jõudis koopasse ning märkas ukse kõrval kaht ämbrit - ühes oli valge, piimakarva, teises tõmmu, tõrvakarva märjuke. Kalevipoeg märkas seinal toredat mõõka, väikest pajuvitsa ja kübarat.
  • 17. Piigad olid sattunud sarviktaadi orjadeks ning Kalevipoeg lubas piigad päästa. Kalevipoeg hakkab sarviktaadiga võitlema. Põrgu põrand vabises, seinad põrusid, nurgakivid naksusid ja katus kippus kaela kukkuma. Sarviktaat vajus maa sisse ja temast jäi järele väike loik sinist suitsevat vett. Kalevipoeg võtab nüüd seinalt mõõga, kullakotid ja piigad, pani imekübara pähe ja jõudiski maa peale. Kalevipoeg kohtab linnaehitaja Olevipojaga. Kõik piigad said kangetele kaasadeks.
  • 18. Teekond maailma otsa Kalevipoeg tahtis minna sinna, kus taevas maaga kokku puutub ja kuhu pole veel astunud ühegi inimese jalg. Kalevipoeg laskis ehitada hõbedast laeva, millele pandi nimeks "Lennuk".
  • 19. Assamalla lahing. Teine teekond allmaailma
  • 20. Maal valitses õnnelik rahupõlv. Olevipoeg oli vana Kalevi kalmule ehitanud linna, mille Kalevipoeg oli Lindanisaks nimetanud. Viru rannas jälle võõrad väed. Kalevipoeg, Olevipoeg ja Sulevipoeg sammuvad pärast lahingut kodu poole ja märkavad vanamoori, kes liigutab kulbiga leent. "Vaadake, et mõni kutsumata külaline katla kallale ei kipu! Muidu peate, pojukesed, tühja kõhtu kannatama!" Härjapõlvlane jälle platsis.
  • 22. Sarvik sai aru, et asjad on halvad ja ta kogus kokku sõjaväe, et koduväravat kaitsta. Põrgu eestoas tundis Kalevipoeg ära oma surnud ema Linda. Kalevipoeg sai ema õpetustest aru. Kalevipoeg sai sarvikust jagu, sidus ta vööga kinni ja tassis raudkambrisse. Seal köitis ta sarviku tugevate raudahelatega kaljuseina külge, kust see enam lahti ei pääsenud.
  • 24. Lapu tark tuleb lubatud asja järele, mis ahelaga seina külge kinnitatud ja mille Kalevipoeg talle lubanud. See oli raudkaantega raamat, vana Kalev oli sinna elu jooksul lasknud palju tulusaid tarkusi tallele panna. "Meest sõnast, härga sarvest. Seisku raamatus ükskõik kui tähtsad tõed, mees peab oma lubadust pidama."
  • 26. Väsimatu võimuga raius Kalevipoeg raudmeeste ridasid. Viimaseks ei pidanud vaenlased enam vastu, lõid vankuma ja põgenesid pakku. Otsa leidsid Sulevipoeg ja Alevipoeg. Kalevipoeg andis võimu üle Olevipojale ja lahkus, et oma valu vaigistada, õnnetusi unustada ja muremõtteid minema ajama. Kalevipoeg jõuab lõpuks Kääpa jõe äärde, sinna, kus vee all lebas ta mõõk.
  • 27. Kui nüüd kangelane vette astus, tuli mõõgale meelde Kalevipoja enda sajatus. Mõõk kuulaski sõna ja lõikas kangelasel mõlemad jalad alt. Vägev mees heitis hinge. Kalevipoeg otsustati põrgu väravat valvama panna. Kalevipoeg lõi rusikaga vastu kaljut, kivimürakas lõhenes, kuid kange mehe käsi jäi kivirahnu sisse kinni. Siin pidi ta valvama, et sarvik põrgust välja ei pääseks.
  • 28.
  • 29. "Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa löövad lõkendama; lausa tuleleeki lõikab käe kaljukammitsasta - küll siis Kalev jõuab koju oma lastel` õnne tooma, Eesti põlve uueks looma."