Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Lugudega puud

564 views

Published on

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Lugudega puud

  1. 1. LUGUDEGA PUUDElva Metsapealinn 2013Vaimse kultuuripärandi aasta!
  2. 2. Info Elva olulistest puudest, Elva linna endinehaljastusspetsialist Eevi Volmer, praegune MonikaKuusk ja noorsootöötaja Veronika Laurson(projekti juht)
  3. 3. 8b klassi õpilased, kes osalesid projektis, koosolekul
  4. 4. Tutvumine olemasoleva materjaliga
  5. 5. Puudega tutvumine, mõõtmine ja lugude kuulamine
  6. 6. Puudega tutvumine, mõõtmine ja lugude kuulamine
  7. 7. Puudele ajutiste lintide trükiks šabloonide tegemine,abiks õp. P. Tani, õpilased 8b klassist
  8. 8. Ajutiste lintide trükkimine
  9. 9. Praeguse Elva Kesk tn. vanadest elanikest majadest jalugudest kõneb õpilastele82. a. Elva kodanik Jaan Rätsep. Elva linna 75. a.juubelipidustused on 04.05.2013
  10. 10. Elva linna olulistele puudele omatrükitud lintidekinnitamine
  11. 11. Õpilaste Ave Visteri ja Laura Sügise 10. kl.uurimistöönakorraldatud õpilaskonverents “Mänd” juhendaja õp.Kaja Kalmus
  12. 12. Töötoad-käbidele kuldlõikelise Fibonacci arvustlähtuvate spiraalide tegemine
  13. 13. Töötuba-maalime männikoort
  14. 14. Töötuba-männijuurtest tõrva keetmine, juhendaja DanLukas Hiiumaalt
  15. 15. Töötuba-õnnetoov 8-nurk, juhendaja Anneli Aan
  16. 16. Õpilaste mustendid puudest, juhendas õp. Mare Lillak• Peetri mänd•• Elas kord üks mees, kelle nimi oli Peeter. Talle meeldiskäia puid vaatamas ja jäädvustamas. Kuna sellel ajalfotoaparaate ei olnud, siis tuli tal huvitavamate puudejäädvustamiseks need paberile maalida. Peetrile sobis seehästi, sest ta oli väga hea maalija.• Kord, kui Peeter käis ringi ja otsis puud, mida maalida, nägita eemal ühte väga ilusat mändi. Mänd oli tema kodust vaidpaarisaja meetri kaugusel. Peeter imestas, kuidas ta varempolnud seda mändi näinud. Ta otsustas seda maalimahakata, kuid ta soovis teada saada puu nime.• Peeter küsis Elva aleviku inimeste käest puu nime, kuidkeegi polevat teadnud seda. Ta maalis puu paberile jamõtles, küll oleks tore, kui tal oleks endanimeline puu. Peeterotsustas männi nimeks panna Peetri mänd.• Sellest ajast ongi seda Peetri männiks kutsutud.•••• Erik Sammel 7a• Karli ja Kaarli mänd•• Üks kord ennemuistsel ajal tassisid Karl ja Kaarelkahekesi heina kokku. Õhtu poole, kui poisid heina küüniloopisid, ilmus vanakurat. Poisid olid hämmeldunud, eiosanud I-d ega A-d ütelda. Vanakurat vahtis ringi ja tõttasseejärel Kaarli juurde.• Karl oli selleks ajaks juba heinte vahele peitu roininud.Vanapagan aga ei olnud siin kurjade plaanidega, ta pakkusKaarlile hea töö eest väärilist palka. Nimelt tahtis põrgulineKaarlilt osta seitse kuraditosinat männipalki. Selle peale kiitisKarl, et pole probleemi, nad Kaarliga teevad nädalaga palgidvalmis.• Hakkas nädal täis tiksuma, tuli vanakurat tagasi.Poistel oli oma pool tosinat palke puudu. Vanakurat andisneile veel paar päeva aega.• Päevade möödusid ja poisid ootasid kuradit. Agajällegi üritasid nad kuradit petta. Kurat jõudis kohale ja hakkaspalke üle lugema ja avastas, et üks on puudu. Selle peale saivanapõrguline nii vihaseks, et kahe välgu ja pauguga muutista Karli ja Kaarli karistuseks mändideks. Karli männi võttispõrguline kaasa, et oleks olemas kõik palgid, mis vaja. Kaarelseisab seal juba pikemat aega ja ootab...• Karl-Madis Kärtmann, 9b
  17. 17. Andri Luik 7.a klass ARBI MÄNDMUISTENDElas kord tark, kuid vaene mees nimega Arb Mänd. Ta elas Arbimäel, kus tal oli väiketagasihoidlik majake suure männi all.Ühel päeval sai Arbil vaesusest villand ja ta läks õnne otsima. Enne kodust lahkumist jättis taomale kalliks saanud männiga jumalaga. Selle männi oli ta ise neljaaastasenavanaisaga, kes juba taeva hooles, istutanud.Ta kõndis kaks ööd ja kaks päeva, kuni ta jõudis vana taluni. Tal oli kõht tühi ja palus süüaning aset, kus magada. „Ma täidan su soovid ainult ühel tingimusel.“ Taluperemeestvaevas mure: „Mul on hobune ära jooksnud,aita ta mul ta leida ja täidan su soovid.“Kuna oli sõjaaeg, teadis ta, et hobuse on sõdurid ära varastanud, ja pidas ülesannetvõimatuks. Kuid siis ta mõtles, et äkki see ongi minu võimalus, äkki nii pidigijuhtuma, see ongi minu õnn. Arb nõustus. Peremees juhatas ta taresse: „Söö, joo,homme hakkad hobust otsima.“Hommikul hakkas Arb hobust otsima. Peremees oli hobusest pildi ja kirjelduse kaasaandnud. Arb jõudis ühele aasale. Ta nägi ühe metsa ääres peatunud sõdalasi ja karjahobuseid. Arbil oli õigus! Üks neist hobustest oli peremehe antud kirjelduse ja pildikoopia. See pidi olema õige hobune. Kuid Arb ei julgenud juurde minna. Äkki tundista võmmu peas ja lamas teadvusetult murul.Õhtul ärkas Arb sõjaväetelgis. Ta juures istus kindral: „ Oledki üleval.“„ Kus ma olen?“„Sa oled kindral Francio nelja-päevalises baasi kindrali telgis, mina olen kindral Francio.“„Miks te mind siia tõite?“ küsis Arb.„Siin esitan küsimusi mina!“„Kes te olete ja miks te meie baasi jälgisite?“ nõudis rangelt vastust kindral.“Vabandust, ma olin lihtsalt eksinud ja jäin vaatama.Ma olen kõndimisest väsinud ja näginneid hobuseid. Mõtlesin äkki annaksite mulle ühe.“„Kuhu te rändate?“ jätkas kindral nõudval häälel.„Ma olen teel Moskvasse oma sõbra juurde, kes on haige.“„Saate hobuse ainult ühel tingimusel.“„Aah! Jälle need tingimused!“„Kuidas palun?“„Ei-ei midagi“„Nagu ma ütlesin, ühel tingimusel. Peate kaasa lööma meie järgmises sõjas. Abimehi on alativaja.“Nüüd mõtles Arb, et keeldub ja läheb taluperemehe juurde tagasi ja räägib ära, et talülesanne ei õnnestunud, kuni kindral järgmise lause ütles: „Kui keeldud, siis suredniisama.“Arbil ei olnud võimalust. Ta pidi sõjas osalema. Kahe päeva pärast läks sõda lahti. Algul Arbhoidis end tagasi. Ta nägi, kuidas vastane noaga selja tagant kindrali poole jooksis.Arb võttis püssi ja sihtis. Pauk ja vastane langes. Arb oli nii hämmingus, et unustasvarju minna. Vastase lask tabas Arbi. Kindral tormas Arbi juurde ja lausus: „Kassinuga on kõik korras? Sa päästsid mu elu!“Arb valetas: „Minuga on kõik korras“ ja tõusis püsti.„Kas sa ei tahaks minu armeesse jääda?“„Vabanda, aga pean edasi liikuma.“Arb sai oma hobuse ja tõttas tagasi taluniku juurde. Talunik oli väga tänulik. Ta lubas Aebilekõike, mis tal on. Arb tahtis tegelikult ainult koju enda puu juurde ja selle all olevassemajakesse tagasi. Ta rääkis talunikule, et see puu on talle nii oma ja et ta on selle iseistutanud. Kuid nüüd hakkas Arbil väga paha. Teda tabanud kuulihaavast tuli paljuverd. Talunik märkas seda ja kutsus abi, kuid seal polnud enam midagi teha. Arb olisurnud.Talunik oli väga kurb. Ta korraldas Arbile matused ja külastas Arbi kodu seal männiall. Ta vaatas seda mändi ja kirjutas puule: „Arb Männa auks“.Jutt Arbist levis linna peal kiiresti. Sellest ajast peale kutsutaks mändi Arbi männaks.
  18. 18. Suur suur tänu!• 8b klassi õpilastele Kerttu Lilian Kalistele, Kevin Sootsile,Chris-Sten Linsile, Villem Sakarias Ehasalule, DanielKotkasele• Ave Visterile ja Laura Sügisele ja nende poolt organiseeritudkonverentsi esinejatele• Noortekeskuse juhi Veronika Laursonile, õp. Pille Tanile, õp.Kaja Kalmusele, õp. Mare Lillakule ja tema õpilastelemuistendite eest• õp. Helle Sauele, Dan Lukasele, Anneli Aanile töötubadeeest• Kärt Petserile, Getter Tammele, Marit Tammarule valmivakunstitöö eest• Paljudele aktiivsetele Elva Gümnaasiumi õpilastele

×