Ülevaade erinevatest pähklitest maailmas

1. PÄHKLEID LAIAST MAAILMAST PILLAPALUS 2008 KOKKU SEADNUD UKU PRAKS Lastelastele ja teistelegi

2. Kuulub taimesugukonda Fabaceae – Liblikõielised. Taim on lähedalt sugulane meie oa ja hernega ning pähklitega tal midagi ühist ei ole. Viljaks on maapähklil kaun nagu teistelgi liblikõielistel. Omapärane on selle “oa” juures asjaolu, et ta oma kaunad pärast õitsemist mulla alla kasvatab. Pähkliga sarnaseks teeb maapähkli seemnete suur õlisisaldus, need on väga toitvad ja energiarikkad. Päris toorelt on pähklid pisut vänge-võitu maitsega. Maitsvamaks muutuvad need pärast röstimist kuumal pannil. Röstitud pähklitele lisatakse veidi soola. Selliselt on maapähklid päris mõnusad suhu pista. Kõige enam toodab maa-pähklit Hiina. Palju kasvatatakse seda taime ka Indias ja troopilises Aafrikas. Maa pähkel Arachis hypogaea Kaunad mullast võetuna http://eolspecies.lifedesks.org/node/1264 Õis

3. Kreeka pähkel Juglans regia Kuulub taimesugukonda Juglandaceae – Pähklipuulised. Puu on levinud vahemeremaades, millele viitab ka nimi. Tänapäeval kasvatatakse ka mujal maailmas, Lõuna – Hiinas, Kirgiisias, Kalifornias, Tšiilis jm. kus kliima on sobiv. Kasvab väga suureks, kuni 30 meetri kõrguseks ja tüve läbimõõt võib ulatuda 2 meetrini. Pähklid on väga toitvad ning õlirikkad. Sisaldavad mitmeid vajalikke mineraale ja vitamiine. Õli on tuntud delikates-sõlina ja kasutatakse paljude toitude valmistamisel. Pressimisjääkidest saab maitsvat halvaad. Ka niisama süües on pähklid väga hõrgud ning sobivad pidulikumale lauale vahepalaks ja niisama näksi-miseks. Küps pähkel vabaneb kestast http://www.stadtwanderer.net/?p=2369

4. Kuulub taimesugukonda Anacardiaceae – Anakardilised Puu on eesti keeles tuntud kui lääne-anakard . Taime kodumaaks on Brasiilia, kust Portugali meresõitjad nad kunagi vanasse maailma tõid. Tänapäeval kasvatatakse anakardi kõikjal troopi-lises kliimas kui puuvilja. Anakardi vili koosneb kahest osast – tõelisest viljast, milles leidub üksainus maitsev pähklisarnane õlirikas seeme ja õiepõhjast kujunenud mahlakast ebaviljast. “Pähkli” ümber olev kest on mürgine ja tekitab nahapõletusi. Ebavili on magushapu ja igati söödav. Sellest valmistatakse jooke ja keedeiseid. Säilib aga halvasti. Meil tuntud india pähkel on siis anakardi tõelise vilja sees olev seeme. Seemned on eelnevalt välja puhastatud ja sageli töödeldud. Vili “ Pähkel” on vili, muu on ebavili India pähkel Anacardium occidentale Ebavili http://www.weblio.jp/content/Cashew

5. Kuulub taimesugukonda Proteacea e Puu kodumaaks on Austraalia ja Indoneesia vihmametsad. Tänapäeval kasvatatakse mitmel pool troopilises piirkonnas. Havail, Lõuna – Aafrikas, Kalifornias, Brasiilias jm. Pähklid on väga maitsvad ja sisaldavad rohkesti tervislikke oomega-rasv-happeid. Pähklitel on äärmiselt tugev koor ja sageli tuleb rikutud pähklitangid ära visata. Pähkleid kasutatakse kondiitritööstuses, kvaliteetse pähkliõli valmistamiseks, niisama söömiseks jpm. Makadaamia pähkel Macadamia integrifolia Makadaamia pähklipuu Õisik Õisik

6. Mandel Prunus dulcis Kuulub taimesugukonda Rosaceae – Roosõielised. Perekonda Prunus kuuluvad luuviljalised. Seega on ka mandlil pähklitega vähe ühist, kui välja arvata asjaolu, et maitsev seeme asub tugeva-kestalise luuvilja sisemuses. Sootuks lähemad sugulased on mandlipuule kirss, ploom, virsik jt. Mandlil puudub paks ja toitev viljaliha ümber seemne. Viljade valmides seemet ümbritsev roheline kest avaneb ja sellest eraldub viljaluu ehk seeme. Mandel kasvab vahemerelise kliimaga aladel. Peamine eksportija on Kalifornia, USA Seeme on õlirikas ja väga maitsev. Kasutatakse paljude kondiitritoodete valmistamisel, aga ka niisama pähkli asemel söömiseks. Mandlipuu valmivate viljadega

7. Kuulub taimesugukonda Bertholletia Puu eestikeelne nimetus on kõrge parapähklipuu . Taim pärineb Brasiilia vihmametsadest ja on tõepoolest kõrge, kuni 60 meetrit. Tüve läbimõõt võib ulatuda 4 meetrini. Nagu paljudel teistelgi puudel, ei ole parapähkel samuti botaaniliselt pähkel vaid suures, kuni 25 cm läbimõõduga viljas olev seeme. Segmenditaolisi seemneid on ühes viljas 8 – 25 tükki. Puu on suurte nahkjate, kuni poole meetri pikkuste igihaljaste lehtedega. Vilju kogutakse pärast nende maha-kukkumist.Üks puu võib anda 300 - 400 vilja. “ Pähklid” on väga maitsvad ja õlirikkad mistõttu kasutatakse nagu paljusid teisigi pähkleid. Maitsva suupiste saab kui röstitud parapähkleid veeretada suhkrus ja kakaos. Parapähkel Bertholletia excelsa Parapähkli avatud vili seemnete e. “pähklitega” http://en.wikivisual.com/index.php/Lecythidaceae

8. Kuulub taimesugukonda Juglandaceae – Pähklipuulised. Puu on pärit Ameerikast ja kasvatatakse peamiselt USA lõunaosariikides. Tänapäevaks levinud ka mujale, Hiina-sse, Lõuna-Aafrikase, Austraaliasse jne. Kasvab väga suureks, kõrguseni kuni 40 meetrit. Pähklid on õhukese koorega ning maitsvad. Sisu meenutab pisut kreeka pähklit. Puud tuntakse ka hikkoripuu nime all. Tema puit on kõrgeväärtuslik ja kaunis, mistõttu kasutatakse hoonete siseviimistluses, mööblitööstuses ja nikerdamiseks. Pähklitest valmistatakse kondiitri-tooteid, pressitakse õli ja süüakse niisama. Pekaani pähkel Carya I llinoinensis Küpsed pähklid puul http://www.fs.fed.us/wildflowers/ethnobotany/food/nuts.shtml

9. Kuulub taimesugukonda Anacardiaceae – Anakardilised Taime kodumaaks on Turkmeenia ja Afganistani mägised piirkonnad. Puu on madal, kõrgus mitte üle 10 meetri. Botaaniliselt arenevad taimel luuviljad sarnaselt kirsi või ploomiga, kellega pistaatsia aga sugulane ei ole. Peamisteks kasvatajateks on Iraan, Türgi, Süüria, Hiina. Meil müügil olevad “pähklid” on juba eelnevalt röstitud ja soolaga maitses-tatud. Pistaatsiast valmistatakse erinevaid toite ja kondiitritooteid näiteks mitme-suguseid küpsiseid Pistaatsia pähkel Pistacia vera Pistaatsia pähklid puul http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pistacio_vera_Kerman_2.jpg

10. Kuulub taimesugukonda Betulaceae – Kaselised Srapuu on ka meil üldtuntud põõsas lubjarikkal pinnasel levivates loo- ja salumetsades. Kultuursorte kasva-tatakse Eestis vähe. Sarapuupähklite toodangult on maailmas juhtival kohal Türgi. Toodetakse veel Itaalias, Hispaanias jm. Sarapuupähklid on maitsev ja kosutav toit. Rohkesti kasutatakse pähkleid mitmesugustes kondiitritoodetes, kommide ja šokolaadi täidisena jne. Mõnus on sarapuupähkleid krõbistada pimedal talveõhtul. Meil müügil olevad pähklid on enamasti pärit Türgi pähklikasvatajatelt. Kordades maitsvamad on isekogutud pähklid meie enda koduselt metsikult srapuult. Sarapuu pähkel C orylu s avellana Sarapuupähklid puul http://www.plant-identification.co.uk/skye/corylaceae/corylus-avellana.htm

11. Kookos pähkel Cocos nucifera Kuulub taimesugukonda Arecaceae – Palmilised Kõrge, kuni 30 m palm. Levinud pea-miselt troopilistel saartel. Kõige suurem kookose eksportija on Indoneesia. Kookospähkel on suur, tugeva koori-kuga kaetud vili. Osa seemne endo-spermist on vedel ning seda nime-tatakse tihti ekslikult kookospiimaks. Tiheda kõva koore all on rasvarikas ja maitsev valge varuaine kiht, mis ongi peamine kookosest saadav saadus. Kookospiima valmistatakse riivitud kookosest ja soojast veest. Kookos on toitev ja sisaldab päris palju valku ja rasva. Kookoserasvast valmis-tatakse kookosevõid ja õli, mida kasu-tatakse kondiitritööstuses. Tuntud on kookoselaastud, millega maitses-tatakse komme ja küpsiseid Troopiline rand kookostega Foto: http://e-krishi.co.cc/horticulture/coconut/

12. LÕPP Andmed kogutud: Wikipedia, the free encyclopedia Fotod pähklitest: Uku Praks