Vietnami sõda

Vietnami sõda Kaur Alasoo ja Hando-Laur Habicht

Osapooled
Lõuna-Vietnam (toetasid USA, Lõuna-Korea, Tai, Austraalia, Uus-Meremaa, Filipiinid)
Põhja-Vietnam (Viet minh, Vietkong , Hiina RV, NSV Liit, Põhja-Korea)

Põhjused
Kommunismi edasise leviku takistamine, doominoefekti vältimine.
Demokraatia levitamine.
Ngo Dinh Diem

Eellugu, Indo-Hiina sõda 1945-1954 ja USA sekkumine 1954-1964
2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi
13. märts - 7. mai 1954 Dien Bien Phu lahing
26. aprill - 21. juuli 1954 Genfi Konverents
23. oktoobril 1955 toimunud referendumi tulemusi võltsiti, loodi Vietnami Vabariik, mille presidendiks sai Ngo Dinh Diem.
1960 - Lõuna-Korea poliitiline opositsioon muutub salajaseks, Viet Cong palub abi Põhja-Vietnamilt
1961 - John F. Kennedy saadab Vietnami 1364 nõustajat
1963 - 15000 Ameeriklast Vietnamis, Kennedy nõusolekul toimub sõjaväeline riigipööre, Diem kukutakse ja hukatakse.

Sõda 1964-1973
1964 - Tonkini lahe intsident
1965 - USA alustab Põhja-Vietnami pommitamist
30. jaanuar 1968 - Teti rünnak
16. märts 1968 - My Lai veresaun
1969 - USA president Nixon teavitab sajastest rahukõnelustest Põhja-Vietnamiga
1971 - Lõuna-Vietnami väed tungivad USA toetusel Laosesse

Nixoni valikud sõja lõpetamiseks
Vägede suurendamine ja sõjategevuse jätkamine.
Vägede kohene väljaviimine.
Vägede järkjärguline väljaviimine.
Richard M. Nixon Henry Kissinger

Tulemused
27. jaanuar 1973 – Pariisi rahuleping
29. märts 1973 - viimased USA väed lahkuvad
September 1974 - USA vähendab rahalist toetust
13. detsember 1974 - Põhja-Vietnam rikub Pariisi rahulepingut ja ründab Lõuna-Vietnami
10. märts 1975 - Põhja-Vietnam alustab pealetungi
30. aprill 1975 - Saigon kapituleerub tingimusteta Põhja-Vietnamile
2. juuli 1976 luuakse ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik
1975 aastal võtsid kommunistid võimu ka Kambodžas ja Laoses

Miks sõda ebaõnnestus?
USA ei soovinud laiendada sõda Laosesse ja Kambodžasse, mille kaudu toimus Lõuna-Vietnami sisside peamine varustamine (Ho Chi Minhi rada).
Ei osatud võidelda sissisõjas, kus puudus kindel rindejoon. Looduslikud tingimused olid väga rasked.
Samal ajal tuli tegeleda sõjategevusega ja Lõuna-Vietnami riikluse ülesehitamisega.
Põhja-Vietnamil oli suur arvuline ülekaal.
Põhja-Vietnam ei olnud huvitatud kompromissist.
Lõuna-Koreas võitles palju sisse, ei suudetud luua turvalist keskkonda.
Sõja lõpus kadus sellele toetus ka USAs.
USA-l puudusid suuremad liitlased ja kardeti Hiina sekkumist.

Protestid

Napalmirünnakud

Kim Phuc Tänapäeval on Kim Phuc tuntud rahu ja inimõiguste eest võitleja

My Lai

Kaotused
USA: 58,209 (58,148) hukkunut ja 304,704 haavatut
Lõuna-Vietnam: 223,748 hukkunut ja 1,169,763 haavatut
Lõuna-Korea: 4,407 hukkunut ja 17,060 haavatut
Austraalia: 512 langenut ja 2,940 haavatut
Uus Meremaa: 37(teistel andmetel 55) langenut ja 187(teistel andmetel 212) haavatut
Tai: 351 hukkunut ja 1,358 haavatut
Põhja-Vietnam: erinevatel andmetel 500,000 - 1,100,000 hukkunut ja hinnanguliselt 600,000 haavatut
Hiina RV: 1,100 langenut ja 4,200 haavatut
NSV Liit: hukkus 13 sõjalist nõuandjat
Tsiviilisikud: 4,000,000-5,000,000, ~12-13% kohalikust elanikkonnast

USA USA

Vietnam

Vietnami sõda

by Kaur Alasoo on Nov 26, 2009

Accessibility

Categories

Tags

Upload Details

Usage Rights

1 Embed 16

Statistics

Vietnami sõda — Presentation Transcript