3. Kapetingide võimule tulek
Louis V suri ilma pärijateta.
Troonile kandideerisid Karolingide suguvõsa
kõrvalharud ning Hugues Capet´
Peale aastate pikkust võitlust tuli võimule
Hugues Capet´ ning ta pani aluse Kapetingide
dünastiale
4. Philippe II Auguste
Algselt allus kuningale vaid 1/10 maast, kuid
Philippe suutis maavaldused kolmekordistada.
Ta kasutas selleks nii jõudu, kuid lasi ka
ametnikel koostada feodaalide tegevust
piiravaid seadusi, mille abil enda võimu
suurendada.
5. Louis IX Püha
Kuninga võim tugevnes veelgi.
Sügavalt usklik valitseja keelas kuninga
domeenil tülide lahendamise duellil ning
väljaspool ala pidi sõjategevuse alustamisest
40 päeva ette teada andma.
Loodi kõrgeim kohtuorgan nn Pariisi
parlament
6. Philippe IV Ilus
Valitsejana väga ettearvamatu ja talle meeldis
langetada julgeid otsuseid.
Sattudes konflikti paavstiga, maksis ta paavsti
liitlastele, et temast vabaneda.
Selle tulemusel algas Avignoni vangipõli mis kestis
69 aastat.
Sõdade rahastamiseks tappis ta Templiordu rüütleid
ning saatis maalt välja juute.
Oma võimu tugevdamiseks kutsus kokku
generaalstaadid.
8. Inglismaa vallutamine
Pärast Edward Usutunnistaja surma oli troonile
mitmeid kandidaate, William Vallutaja, Harold ning
Harald Hardrada.
Hardara sai Haroldilt Stamfordi lahingus lüüa, kuid
William suutis 1066.a Hastingsi lahingus omakorda
Haroldi vägesid lüüa ning temast sai Inglismaa
valitseja.
Elanikud jagunesid prantuse keelt kõnelevaks
ülemkihist ning anglosaksidest koosnevast
alamkihist.
10. Henry II
Henry II oli tollaegse Euroopa üks võimsamaid
valitsejaid, kuna lisaks Inglismaa aladele ulatusid ta
sugulussidemed Prantsusmaale, mille alasid ta
juhtima asus.
Ta viis läbi palju muudatusi ja sealt tuleneb ta
hüüdnimi Seaduseandja.
Tema valitsemise ajal hakkas kujunema uus
tavaõigus.
Proovides allutada endale kirikuvõimu, sattus ta
vastuollu Thomas Becketiga, kelle ta lasi tappa. See
põhjustas riigis suure pahameele ning ka Henry
tundus kahetsevat tehtut.
11. Suur vabaduskiri
Henry II järeltulijad ei suutnud riiki nii
stabiilselt ja sihikindlalt juhtida ning valdused
kadusid käest ja sissetulek vähenes. Seda
prooviti lahendada maksude tõstmisega mis
viis mässuni, mille tagajärjel kuningas oli
sunnitud järele andma.
1215.a anti välja “Suur vabaduskiri” milles
määrati kindlaks linnade, feodaalide ja
vaimulike õigused ja kohustused. See piiras
oluliselt kuningavõimu.
13. Inglise parlamendi sünd
Valitsejad proovisid Suure vabaduskirja piirangutest
mööda vaadata ja see tõi kaasa uue ülestõusu.
Ülestõusjad olid edukad ning lõid valitsusvägesid.
1265. aastal kutsuti kokku üleriigiline rahvaesindus,
millesse kuulusid vaimulikke, feodaalide ja linnade
esindajad. Sellega pandi alus Inglise parlamendi
kujunemisele.
Parlament jagati kaheks kojaks: ülem- ja alamkojaks.
14. Suhted Walesi, Śotimaa ja Iirimaaga
Inglismaa soovis oma valdusi laiendada ka
naaberriikide arvelt. Selleks prooviti kasutada sõjalist
jõudu ning prooviti luua sugulussidemeid.
Wales suutis kaua vastu panna, kuid 14.saj alguseks
oli kultuuriline ja majanduslik sõltuvus liialt suur.
13.saj lõpuks olid inglased üle poole Iirimaast enda
võimu alla saanud, kuid sealsed inglased hakkasid
iiristuma.
Śotimaa suutis kõige paremini vastu panna ja
Inglismaa oli korduvalt sunnitud nende sõltumatust
tunnistama.
17. Sõdade jada aastatel 1337-1453. Toimusid peamiselt
Prantsusmaa pinnal ning prantsuse kuningatrooni
nimel.
Esimene lahing toimus Edward III ja Philippe VI
vahel. 1346.a juulis randusid Edwardi väed
Normandias. Inglasi oli vaid 15 000, kuid suurepärase
taktika abil suutsid nad endast kolm korda suurema
rüütliväe purustada.
20. Prantslaste elu oli väga keeruline. Oldi sõjas
Inglismaaga alla jäämas ning see nõudis suuri
kulutusi. Sellega seoses sunniti talupoegadele ja
linlastele peale uusi makse ja kohustusi. Lisaks oli
levimas seni teadaolevalt kõige raskem
katkuepideemia nn Must Surm.
See viis Pariisi ülestõusuni 1358. aastal. Julmalt
karistati vaimulike ja feodaale kes koormisi olid
suurendanud ning põletati dokumente mis sisaldasid
talupoegade kohustusi.
Ülestõusu mahasurumine nõudis suurt pingutust ja
karistused olid väga karmid.
Seejärel otsustasid riigid sõlmida vaherahu. 1360.
aastal sõlmitud vaherahu tulemusena läks suur osa
Edela-Prantsusmaast inglaste kätte.
22. 1381. aastal puhkes ka Inglismaal ülestõus,
mille eesotsas oli käsitööline Wat Tyler.
Kuningas oli ehmunud ning valmis
läbirääkimisteks, kuid läbirääkimiste käigus
tapeti Wat Tyler ning ülestõus suruti maha.
Samal ajal kasutas vaherahu ära Charles V
Tark, kes relvajõude koondas.
Üsna pea leidis ta põhjuse vaherahu
katkestamiseks ning asus pealetungile.
Inglased kaotasid suurema osa oma valdustest
Prantsusmaal, kuid Targa järglane Charles VI
Vaimuhaige andis jällegi kõik käest.
23. Pranstalstele andis uut indu Jeanne d´Arc kes 1429.a
Orleansi kaitsmise ajal ilmus kuninga õukonda ning
kuulutas, et ta olevat saanud ülesande jumalalt.
Jeanne d´Arc saavutas hiilgavaid võite, kuid 1430.
aastal langes ta burgundlaste kätte vangi, kes ta
inglastele müüs. Inglased põletasid naise tuleriidal,
kuid prantslastele andis see hoogu juurde ja 1453.
aastaks olid inglased maalt välja aetud, ainult Calais
jäi veel sajaks aastaks inglaste kätte.
