Tairi Rõõm. Palkade kujunemine Eestis võrreldes teiste EL liikmesriikidega

Palkade kujunemine Eestis võrreldes
teiste EL liikmesriikidega

Tairi Rõõm, Ph.D.
Majandusuuringute allosakonna juhataja
Eesti Pank

Eesti Panga avalik loeng
18.10.2012

Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis

Ettekande struktuur

• WDN palgakorralduse uuringud - ülevaade
- Palkade (allapoole) jäikus
- Kollektiivlepingud, töösuhete reguleeritus
- Palkade muutmise sagedus
- Tulemustasude osakaal palgas
- Uute töötajate palgad

• Tööjõukulude trendid
• Tootlikkuse kasv
• Tööjõu ühikukulu arengud


Palgakujundus Eestis vs
teistes EL liikmesriikides:
WDN uuringutel põhinev ülevaade


Wage Dynamics Network (WDN)
WDN uuringud
• WDN oli ECB ja Euroopa rahvuslike keskpankade vaheline
uurimisvõrgustik, mille tegevust koordineeris Euroopa Keskpank
• Toimis aastatel 2005 – 2009, eesmärgiga analüüsida:
• - palkade ja tööjõukulude dünaamikat
- palkade ja hindade vahelisi seoseid
• Selle raames viidi läbi kaks ettevõtjate küsitlust:
• - 2007/2008 (16 EL liikmesriiki)
• - 2009 suvi (11 EL liikmesriiki)
• Esimese küsitluse eesmärk: koguda andmeid ettevõtete hinna-
ja palgakujunduse kohta
• Teise küsitluse eesmärk: analüüsida ettevõtete reageerimist
majanduskriisile
• Fookus: erasektori ettevõtted


Palkade jäikus

Palkade jäikus
• Palkade jäikus tähistab palkade mittepiisavat ja/või
aeglast reageerimist majandusšokkidele
1. Palku muudetakse harva;
2. Palgad on allapoole jäigad - ettevõtted väldivad
palkade langetamist
- Nominaalpalkade jäikus
- Reaalpalkade jäikus - palgamuutused on seotud
inflatsiooniga


Miks on palkade / tööturu paindlikkus oluline?

Palkade jäikus
• Olulisus keskpanga seisukohalt:
- Palkade paindlikkusest sõltub, mil määral ja kui kiiresti
kanduvad mitmesugused majandus- ja
monetaarpoliitilised šokid üle hindadesse
- Tööturu paindlikkusel on oluline roll rahaliidu toimimisel
- Erinevused tööturu ja palgakorralduse paindlikkuses
mõjutavad ECB rahapoliitiliste meetmete efektiivsust
euroala riikide lõikes
• Mida paindlikumad on palgad (või tööjõukulud üldisemalt),
seda vähem alaneb majanduslanguse tagajärjel hõive,
ceteris paribus


Töökoha kaotus mõjutab heaolu enam
kui sissetuleku langus

Palkade jäikus
Vastava sündmuse mõju heaolule (0 - 10)

Heaolu
langus
Sissetulek
Leikonna sissetulek 33% madalam kui keskmine 0,2
Töö
Töötu (alternatiiv: töötaja) 0,6
Töökoha säilimine ebakindel 0,3
Tööpuuduse määr suureneb 10 pp 0,3
Pere
Lahutatud (alternatiiv: elatakse koos, abielus) 0,5
Elatakse eraldi (ditto) 0,8
Elukaaslane surnud (ditto) 0,4
Pole kunagi olnud abielus (ditto) 0,45
Registreerimata kooselu (ditto) 0,2

Source: R.Layard, Happiness - Lessons from a new science, 2005 (Penguin), p. 64


Palkade jäikuse põhjused

Palkade jäikus
• Institutsionaalsed põhjused:
– Kollektiivsed palgalepingud
– Töösuhete reguleeritus
• Tööandjad väldivad palkade langetamist
– Tootlikkuse langus
– Töötajate mobiilsuse kasv
– Muu
• Madal palkade muutmise sagedus
– “Menüükulud“
– Lepingute kestus


Palgamuutuste jaotused: paindlik
palgakorraldus, palkade allapoole jäikus

Palkade jäikus
Paindlik palgakorraldus Nominaalpalgad on allapoole jäigad


Majanduskasvu aastatel (2002 – 2006) olid
palgad allapoole jäigad

Palkade jäikus
30.00

25.00

20.00

15.00

10.00

5.00

0.00

ea
th nia

nd
Fr y

Po d s
a
th c

Ire l

n
Be d

Sl ce

l
eu ea
Es m

ly
a

Hu ia

ta
ga
ar
i

n
ni

ai
ni
bl

Ita
iu

r

ar
an

la

To
n
la

ar
st

Ne ove

Sp
ng

rtu
ua

to
pu

la
lg
Po

Au

ro
ro
er
Re

Eu
Li

n-
h
ec

No
Cz

Share of firms cutting wages (%) Share of firms freezing wages (%)


Majanduskriisi algfaasis langetati
nominaalpalku harva (erand: Eesti)

Palkade jäikus
100.00
90.00
80.00
70.00
60.00
50.00
40.00
30.00
20.00
10.00
0.00

ea
ly

g
s
nd

ria

l
a

m

ea
n
ic

ce

s

ta
nd

ur
ru
ai
ni

Ita
bl

iu

ar
la

st

To
an

ar
to

Sp

bo
yp
pu

rla

lg
Po

Au

o
Es

Fr

ro
Be
C

m
he
Re

ur
Eu
xe

-e
et
ch

Lu

on
N
ze

N
C

Share of firms cutting wages (%) Share of firms expecting to cut wages (%)
Share of firms freezing wages (%) Share of firms expecting to freeze wages (%)


Ajavahemikus sügis 2008 – suvi 2009 langetas nominaalpalku
47% Eesti erasektori ettevõtetest

Palku Keskmine
alandanud Töötajad, kelle palgalangus
ettevõtted (%) palk langes (%) (%)
Kõik ettevõtted 46.7 69.5 18.9
Tööstus 42.0 71.6 16.9
Ehitus 72.8 77.6 22.2
Kaubandus 43.4 57.4 17.9
Teenindus 42.8 67.9 19.6


Miks oli Eestis kriisi algfaasis palku langetanud
ettevõtete osakaal nii suur?

Palkade jäikus
• Meil oli majanduslangus 2008 - 2009 ulatuslikum kui
teistes uuringus osalenud riikides
• Meil on paindlik tööturu institutsiooniline raamistik
- Sellealased uuringud on näidanud, et mida suurem on kollektiivsete
palgalepingute osakaal ning mida keerulisem töötajaid vallandada, seda
suurem on ka palkade allapoole jäikus (Babetsky et al, 2010; Messina ja
Rõõm 2010)
• Erinevus võrreldes Tšehhi ja Poolaga: fikseeritud
vahetuskurss


SKP muutus 2008 III kv - 2009 II kv

SKP
kumualtiivne
2008Q03 2008Q04 2009Q01 2009Q02 muutus (%)
Austria -0.7 -1.3 -2.5 -0.4 -4.8
Belgium -0.2 -2.1 -1.7 -0.1 -4.1
Cyprus 0.2 -0.2 -0.5 -0.8 -1.3
Czech Republic 0.2 -0.7 -4.4 0.2 -4.7
Estonia -3 -4.5 -6 -3.4 -15.9
Spain -0.6 -1.1 -1.6 -1.1 -4.3
France -0.2 -1.5 -1.4 0.3 -2.8
Italy -0.8 -2.1 -2.7 -0.5 -6
Luxembourg -0.8 -3.1 -0.9 -2.7 -7.3
Netherlands -0.8 -1 -2.4 -1 -5.1
Poland 0.8 -0.1 0.1 0.5 1.3

Allikas: Eurostat (GDP in market prices)


Kollektiivsete palgalepingutega hõlmatus

Institutsioonid
Share of employees covered by collecitve bargaining agreements

1.000
0.900
0.800
0.700
0.600
0.500
0.400
0.300
0.200
0.100
0.000

ea
Re n d
y

s
Hu ia

P o lic

l

n
nd

ce

Be al

a
m

e

Eu ta ly
a

ria
ga
ar

nd

n- ar e
ai
ec
ni

n

t

iu
b

ar
Ne ra n
la

To
la

st

Sp
ng

rtu
ua
to

pu

la

I
lg

re
Ire
Po

Au

ro
Es

No ro
er
th

F

G

eu
th
Li

h
ec
Cz


Kollektiivlepingud: erinevad tasemed

Institutsioonid
1.000
0.900
0.800
0.700
0.600
0.500
0.400
0.300
0.200
0.100
0.000

ea
ia
nd
y

Po s
Es a

lic

l

n
Re d

ce
Sl al

a
m
e

Eu a ly
a

Be a
ga
ar

nd
n

n- ar e
ni

ai

ec
en
ni

ri
t

iu
Ne u b

ar
an
la

To
la

st
Sp

It
ng

rtu
ua

to

la

lg
re
ov
Ire
Po

Au
p

ro
Fr

No ro
er
th
Hu

G

eu
th
Li

h
ec
Cz

Share of firms having firm-level bargaining agreements
Share of firms having higher level bargaining agreements


EPL indeks (employment protection legislation)

Institutsioonid
4.00

3.50

3.00

2.50

2.00

1.50

1.00

0.50

0.00
Be ly
m
Es s
ry

Po in
nd

lic

a

Sl tal

Li nia
ria

et and

l

a
e
a

ea
ce

Eu ga
nd

ni

Ita

re
ec
ni

a
ga

iu
ub

To
la

st

an

ar
Sp

r tu
to

e

ua

on o a
lg
rla

re
l
Ir e

un

ov
Au

Po
ep

Fr

o
th

G
he

r

ur
H

R

-e
ch

N
ze

N
C

Sources: OECD (2004), Mirco Tonin (2005)


EPL indeks Balti riikides

Eesti Läti Leedu Eesti
2012 2012 2012 2008
EPL indeks 2,46 2,33 2,37 2,39
Tähtajatu tööleping 1,94 2,23 2,58 2,27
Tähtajaline tööleping 2,67 1,96 1,96 2,17
Töölepingute kollektiivne ülesütlemine 3,25 3,50 2,88 3,25

Allikas: Eesti Panga tööturu ülevaade (2012, ilmumas)


Palkade langus suure depressiooni ajal

Allikas: Statistical Baltic Yearbook (1936)

Palkade indekseerimine (reaalpalkade jäikus)

Reaalpalkade jäikus
Share of firms that index wages

1.000
0.900
0.800
0.700
0.600
0.500
0.400
0.300
0.200
0.100
0.000

ea
G a

nd
th y
a
Hu lic

l
S l in

ce

Es d
Re tal

a
m

e

Eu ta ly
a
P o ia
ga
i

ar

n

n- ar e
ni
ec
en

ni
a
iu

r
b

ar
an

la
To

la
st
Sp

ng

rtu
ua

to
pu

I
lg

re
ov

Ire

Po
Au

ro
Fr

No ro
Be

eu
Li
h
ec
Cz


Palkade muutmise sagedus

Frequency of wage changes

100%
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%

ly

l
ce

Po ia

ur ea
e

nd

ry
n
nd

l
a

Be ia

he lic
a

s

ea
Eu ta
m

ga

It a
ec

ni

ai
ni

nd

r

ga
n

iu

To
an

ub

st
la

r
la

ar
Sp

rtu

on ro a
ua

e

to
re

rla
lg

Au
Ire
Po

un
ov

ep
Fr
Es

o
th

G

Sl

H
R
Li

-e
et
ch

N
ze

N
C

more than once a year once a year once every two years less frequently never/don't know


Palkade muutmine vastavalt majandusoludele
(ebaregulaarse sagedusega)

0.900

0.800

0.700

0.600

0.500

0.400

0.300

0.200

0.100

0.000

ea
Re nia
Sl n d

y

s
Po a

B e lic

l
P o in
nd

er e

l
eu ea
m

e
Es ly
a

Hu ria

ta
ga
ar

c
nd
ni

ec
ni

a
Ita

iu
b

ar
Ne a n
la

To
la

ar
st
ec ove

Sp
ng

rtu
ua

to

pu

la
lg

re
Ire

Au

ro
Fr

No uro
th

G

th
Li

E
n-
h
Cz


Tulemuspalk

Palgakorralduse paindlikkus
1.000
0.900
0.800
0.700
0.600
0.500
0.400
0.300
0.200
0.100
0.000

ly
s

ry

in
nd
lic

ia

l
ia

d

a

a
ia

ea
ce

ta
nd

tr i
n

Ita

e
ga

a
on
en

n
ub

To
la
la

an

ar

ar
Sp
s
ua

rla

Ir e
un
t
ov

Po

Au
ep

Es

Fr

o

ro
th

he

r
Sl

H
R

Eu

u
Li

et

-e
ch

N

on
ze

N
C

Share of firms paying bonuses Share of bonuses in total pay


Tasustamismeetodid
80% 100%
60%
40%
20% 0%

ea
ia
y
a

ic

l

l
nd

ea
e

ly
a

a

ta
ga
ar
ni

ec
en
ni

ri
bl

Ita

ar
To
la

ar
st
ng

rtu
ua

to

pu

re
ov
Po

Au

ro
Es

ro
th

Hu

Po
G
Re

Sl

eu
Eu
Li

n-
h
ec

No
Cz

Hourly base wage Piece-rate base wage Monthly base wage Other


Paindlike komponentide osakaal töötasus

0.500
0.450
0.400
0.350
0.300
0.250
0.200
0.150
0.100
0.050
0.000

ea
Hu a

nd
y

s
a

ic

n

l
nd

ce

ea
ly
a

ria

ta
i

ar

nd
ni

ai
en
ni

bl

Ita

ar
an

la

To
la

ar
st

Sp
ng
ua

to

pu

la
ov

Ire
Po

Au

ro
Fr
Es

ro
er
th

Re

Sl

eu
Eu
th
Li

n-
Ne
h
ec

No
Cz

Share of bonuses in total pay Share of bonuses or piece-rate payment


Uute töötajate palgad (1)

• Kui tööjõuturul on teile vajalikke töötajaid küllaga, siis
kas te maksate uutele töötajatele oluliselt madalamat
tasu kui (kogemuste ja kvalifikatsiooni poolest)
sarnastele juba ettevõttes töötavatele töötajatele?
• Kui tööjõuturul on teile vajalikest töötajatest puudus ja
uute töötajate leidmine on keeruline, siis kas te pakute
uutele töötajatele oluliselt kõrgemat tasu kui sarnastele
juba ettevõttes töötavatele töötajatele?


Uute töötajate palgad (2)

0.250

0.200

0.150

0.100

0.050

0.000

ea
ia
y
a

ic

l
nd

ea
e

ly
a

ta
ar
ni

ec

en
ni

bl
Ita

ar
To
la

ar
ng
ua

to

pu
re

ov
Po

ro
Es

ro
th

Hu
G

Re

Sl

eu
Eu
Li

n-
h
ec

No
Cz

Share of firms paying lower wages Share of firms paying higher wages


Mis on kõige olulisem uute töötajate algse palga
määramisel?

100%
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%

ea
a
nd
ry

s
he a
lic

l
in

l

ea
um

e
ia
a

ta
ga

ni
nd
ni
ec
tri

pa

ga
on
ub

ar
la

To

ar
ve
tu
ua
gi
us

rla
re

Ire
S

un
st
ep

o
or
el

lo

o
th
G
A

ur
E

ur
B

H

P

S
R

Li

-e
E
et
ch

on
N
ze

N
C

Collective pay agreement Internal wage structure External wage structure
Labor market tightness Other reasons


Uute töötajate palgad – sisemised vs välised tegurid

1.000
0.900
0.800
0.700
0.600
0.500
0.400
0.300
0.200
0.100
0.000

ea
ia
nd

y
s
a

ic
l

n

l

ea
m
e
a

ta
ga

ar
nd
ni

ai
ec

en
ni

bl
iu

ar
la

To

ar
Sp
rtu

ng
ua

to

pu

la
lg
re

ov
Ire

ro
Es

ro
er
Be
th

Po

Hu
G

Re

Sl

eu
Eu
th
Li

n-
Ne
h
ec

No
Cz

External factors Internal factors


Tööjõukulude paindlikkus Eestis võrreldes
EL riikidega: kokkuvõte

Eesti paindlikum kui Eesti Euroalast
Paindlikkuse euroalast paindlikum kui väljajäävad riigid
Eesti positsioon järjestuses esimene väljajäävad riigid euroala riigid paindlikumad kui
(riikide arv) riik keskmiselt keskmiselt euroala riigid
Kollektiivsete palgalepete osakaal 1 (15) Eesti jah jah jah
Institutsioonid
Töösuhete reguleeritus 7 (15) Iirimaa ei jah jah
Nominaalpalkade allapoole jäikus 1 (11) Eesti jah jah jah
Reaalpalkade jäikus (põhineb
indekseerimisel) 2 (12) Itaalia jah jah jah
Palgakujundus (põhipalk) Ettevõtete osakaal, kes muudavad
palku vastavalt oludele (ebaühtlase
sagedusega) 4 (15) Leedu ei jah jah
Palkade muutmise sagedus 9 (15) Hispaania jah jah mitteoluline
Tulemuspalga osakaal töötasus 5 (14) Tšehhi Vabariik mitteoluline jah jah
Paindlike palgakomponentide
osakaal töötasus (tulemuspalk,
tükitöö alusel tasustamine) 2 (12) Leedu jah jah jah
Ettevõtete osakaal, kes kasutavad
muid töötasude reguleerimise
meetodeid peale põhipalga
muutmise 2 (12) Leedu jah jah mitteoluline
Tööjõukulude kujundamine Ettevõtete osakaal, kes on valmis
(v.a. muutused põhipalgas) maksma uutele töötajatele
kõrgemat töötasu 2 (8) Itaalia jah ei (?) ei (?)
Ettevõtete osakaal, kes on valmis
maksma uutele töötajatele
madalamat töötasu 2 (8) Leedu jah jah (?) jah (?)
Ettevõtete osakaal, kes peavad
ettevõtteväliseid tegureid uute
töötajate palkade määramisel kõige
olulisemaks 2 (12) Leedu jah jah jah


Kokkuvõte WDN uuringust

• Tööjõukulude kujundamisel rakendavad Eesti ettevõtted
meetodeid, mis on …
… kõige sarnasemad Leedu ettevõtetele
… lähedasemad Kesk- ja Ida-Euroopa riikide keskmisele kui
“vanade” EL liikmesriikide keskmisele
• Eesti ja Leedu ettevõtted kasutavad paindlikke tööjõukulude
kujundamise meetodeid (lisaks põhipalga muutmisele) rohkem
kui teised EL liikmesriigid
• Enamuse näitajate alusel, mida WDN uuringutes käsitleti, on
Kesk- ja Ida-Euroopa riikides tööjõukulude korraldus paindlikum
kui “vanades” liikmesriikides
• Ametiühingutesse kuuluvate töötajate osakaal on Kesk- ja Ida-
Euroopa riikides madalam (v.a. Sloveenia)


Tööjõukulude trendid 2001 - 2011


Tööjõukulude muutused: KIE riigid

35.0

30.0

25.0

20.0 Tshehhi Vabariik
Eesti
15.0
Läti
Leedu
10.0
Ungari
5.0 Poola

0.0
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
-5.0

-10.0

Allikas: Eurostat (labour cost index)


Tööjõukulude trendid: EL-15 riigid vs KIE riigid

EL-15 riigid KIE riigid

35.0 35.0

30.0 30.0

25.0 25.0

20.0 20.0
15.0
15.0
10.0
10.0
5.0
5.0
0.0
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 0.0
-5.0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
-5.0
-10.0
-10.0
Saksamaa Iirimaa Kreeka Hispaania Itaalia
Holland Portugal Soome Tshehhi Vabariik Eesti Läti Leedu Ungari Poola



Tööjõukulude muutused: EL-15 riigid

14.0

12.0

10.0
Saksamaa
8.0
Iirimaa
6.0 Kreeka
Hispaania
4.0
Itaalia
2.0 Holland
Portugal
0.0
Soome
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
-2.0

-4.0

-6.0



Tööjõu ühikukulu


Palgatase sõltub tööjõu tootlikkusest


Tootlikkuse kasv 1995 - 2012


Tootlikkus: KIE riigid

240.0

220.0

200.0
Tshehhi Vabariik
Eesti
180.0
Läti
Leedu
160.0
Ungari
Poola
140.0

120.0

100.0
95

97

99

01

03

05

07

09

11
19

19

19

20

20

20

20

20

20

Allikas: Eurostat (Reaalne tööjõu tootlikkus töötaja kohta, indeks)


Tootlikkus: KIE riigid vs EL-15

KIE riigid EL-15 riigid
260.0
260.0
240.0
240.0
220.0
220.0
200.0
200.0
180.0
180.0
160.0 160.0
140.0 140.0
120.0 120.0
100.0 100.0
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013
Tshehhi Vabariik Eesti Läti Leedu Ungari Poola
Saksamaa Iirimaa Kreeka Hispaania
Prantsusmaa Itaalia Holland Austria
Portugal Soome Rootsi
Allikas: Eurostat (Reaalne tööjõu tootlikkus töötaja kohta, indeks)


Tootlikkus: EL-15 riigid

160.0

Saksamaa
150.0
Iirimaa
Kreeka
140.0
Hispaania
Prantsusmaa
130.0 Itaalia
Holland

120.0 Austria
Portugal
Soome
110.0
Rootsi

100.0
95

97

99

01

03

05

07

09

11

13
19

19

19

20

20

20

20

20

20

Allikas: Eurostat (Reaalne tööjõu tootlikkus töötaja kohta, indeks) 20


Tööjõu ühikukulu

• Pikas perspektiivis on palgakasv tasakaaluline, kui see
võrdub tootlikkuse kasvuga
• Seda, kas palgakasv on olnud liiga kiire, näitab tööjõu
ühikukulu (TÜK)
- TÜK näitab, kui suur on tööjõukulude osakaal
sisemajanduse kogutoodangus
- TÜK mõõdetakse indeksina
• Kui TÜK suureneb, tähendab see, et tööjõukulu hõivatu
kohta kasvab kiiremini kui tööjõu tootlikkus
• TÜK kasv toob pikemas perspektiivis kaasa tööjõu
nõudluse vähenemise ja töötuse kasvu


Tööjõu ühikukulu: KIE riigid

Tööjõu ühikukulu (2000 = 100)
Kesk- ja Ida-Euroopa riigid

120.0

115.0

110.0
Tshehhi Vabariik
105.0 Eesti
Läti
100.0
Leedu
95.0 Ungari
Poola
90.0

85.0

80.0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011


Tööjõu ühikukulu: Lääne-Euroopa riigid

EL riigid

120.0

115.0
Saksamaa
110.0 Iirimaa
Kreeka
105.0
Hispaania
100.0 Prantsusmaa
Itaalia
95.0
Holland
90.0 Austria

85.0 Portugal

80.0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011


Tööjõu ühikukulu (3)

Eesti ja peamised kaubanduspartnerid

120.0

115.0
Euroopa Liit
110.0
Saksamaa
105.0 Eesti
Läti
100.0
Leedu
95.0 Poola
Soome
90.0
Rootsi
85.0

80.0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011


Kokkuvõte

• Globaliseerumine toob kaasa sissetulekute ühtlustumise arengu- ja
arenenud tööstusriikides
• Majanduskriis näitas, et see võib väljenduda ka selles, et
sissetulekud arenenud riikides vähenevad
• Majanduskriis peab varem või hiljem kaasa tooma korrektsiooni
tööturul:
- palgad alanevad
- hõive langeb / tööpuudus suureneb
• Mida paindlikum on tööturg, seda kiirem on see korrektsioon kriisi
järgselt olnud
- kiire “sisemine devalveerimine” Balti riikides
• Samas põhjustab tööturu vähene reguleeritus hõive ja palgakasvu
suurt volatiilsust


Tänan tähelepanu eest!


Tairi Rõõm. Palkade kujunemine Eestis võrreldes teiste EL liikmesriikidega

Recommended

Recommended

More Related Content

More from Eesti Pank

More from Eesti Pank (20)

Tairi Rõõm. Palkade kujunemine Eestis võrreldes teiste EL liikmesriikidega