Kai Pata - Ökoloogiline uus veeb ja selle kasutamine keskkonnahariduses

Ökoloogiline uus veeb ja selle kasutamine keskkonnahariduses Kai Pata Ökoloogia kui teadusvaldkond on viimasel kümnendil pakkunud arvutimaailma arendajatele ja uurijatele ideid, kuidas luua uut moodi süsteeme õppimiseks ja loovuse arendamiseks. Ökoloogia seaduspärasused on suurepäraselt rakendatavad ka nn. uues veebikeskkonnas, kus õppimist ja töised tegemisi ning suhtlemist toetab tarkvara ning kuhu mitmesugused elutegevuse produktid – tekstid, pildid, helid jne. akumuleeritakse ning kust need ka uuesti ringlusse viiakse. Seega võiks keskkonnaharidust silmas pidades välja tuua trendi: ökoloogia alased teadmised pole vajalikud mitte ainult keskkonnaspetsialistile vaid neid saab rakendada loovalt ka innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste (tarkvarasüsteemide, õpetamismetoodikate, kodanikualgatuste) arendamisel ja mõistmisel. Põhilised ökoloogilised aspektid, mida uuele veebimaailmale omistatakse on järgmised: I. Uus sotsiaalne tarkvara koos kasutajatega moodustab omalaadse ökosüsteemi. Eristada võime kas üksnes veebis oleva sotsiaalse tarkvara (näiteks blogid, mikroblogid, sotsiaalsed võrgustikud, sotsiaalsed infopangad, ühisloomekeskkonnad jne.) ja selle kasutajate poolt loodud virtuaalmaailma ökosüsteemi või siis uudset hübriidset ökosüsteemi, milles kasutajad põimivad tavamaailma paigad tihedalt ühtseks süsteemiks arvutikeskkondadega. Joonis 1. Hübriidne keskkond: Kodanike poolt kaardistatud prügi Flickr.com kaardil loob võimaluse prügikoristuse organiseerimiseks. Keskkonnahariduse seisukohast on hübriidne ökosüsteem eriti atraktiivne paik õpitegevuste läbiviimiseks. Nimelt saab selles tegutsev õppija tavamaailmas puudu olevaid tööriistu ja tegutsemisvõimalusi kompenseerida arvutimaailmas leiduvatega. Näiteks uurimistöö läbiviimisel andmekogumise etapis iga uurija poolt tehtud vaatlused ja tähelepanekud saab loodusest, linnaruumist või muuseumite andmepankadest koguda ja koondatult (näiteks RSS voogudega) arvutikeskkonda edastada, et neid seal analüüsida ja sünteesida uusi teadmisi. Veebi lisatud info abil saab ka väljaspool arvuteid kogetavat reaalsust rikastada. Näiteks võib uurija oma tähelepanekud ja andmed mingi paiga kohta geolokatiivselt märgistada ja sildistada,

teravdades nii järgmiste vaatajate tähelepanu mingitele keskkonna aspektidele selles kohas (vt. joonis 1). Samuti saab uuringuandmete tulemused ja järeldused taas muuta lokaalselt ja mobiilselt kättesaadavaks andmete esmases kogumispaigas. Nii saab uurimis- ja õpitegevusega loodud informatsiooni akumuleerida hübriidsesse keskkonda, kus see täiendab ja loob uusi tegutsemise, õppimise ja kogemise võimalusi paljudele. Näiteks mikroblogi Brightkite.com abil saab iga õpilane edastada enda poolt kogutavat lühiteavet ja pilte, mis geokoordinaatidega varustatult paigutatakse kaardile (vt. joonis 2). Mikroblogis saab jälgida kohaga seotud vooge ja olla teadlik samas piirkonnas lisanduvast infost. Kui sama klassi õpilased on loonud sõprade voo, saavad nad üksteise poolt kogutud infot mikroblogis paremini jälgida ja kommenteerida. Hiljem on võimalik kogutud materjali kasutada aruteludes või uuringu andmetena. Brightkite.com tarkvara saab kasutada nii arvutis kui ka uuemates mobiilides (nt. iPhone). Joonis 2. Mikroblogi Brightkite.com abil saab mobiili abil või arvutiga muuta oma tähelepanekud teistele kättesaadavaks II. Ökosüsteemina on uus veeb dünaamiliselt muutuv, kasutajatest sõltuv ja nende elutegevuse mõjul isearenev ja muutustele reageeriv süsteem. Heaks näiteks sellisest dünaamilisest arengust on sotsiaalne järjehoidja Delicious.com. Sotsiaalsed järjehoidjad võimaldavad salvestada enda leitud veebilehtede aadressid avalikult ja märgistada need sobivate siltide ja annotatsioonidega. Nii muutub ühe inimese poolt avastatud ja annoteeritud informatsioon kättesaadavaks ka teistele kasutajatele, kes huvituvad samadest teemadest ja kasutavad otsimisel samu silte. Niisugune sildistatud viidete otsimine on üksiti ka palju ökonoomsem – sarnaste huvidega kasutajad leiavad kiire otsetee

üksteiseni ja samuti infoni, mida nendega sarnased kasutajad veel on leidnud (nn. otsing kogukonnas). Iseloomulik on sotsiaalsele veebile see, et kasutajate tegevus muudab keskkondi järjest paremaks ja neile kohasemaks. Koolis võiks keskkonnateemalise info otsimise ja koondamise hõlbustamiseks luua õpilastest kogukond, samuti võiks alati märgistamisel lisada infole ka ühiselt kokkulepitud originaalse sildi. Joonis 3. Sotsiaalne järjehoidja kui ökosüsteem seob veebitekstid ja nende lugejad Mikroblogi Twitter.com kasutajad akumuleerivad ja jagavad ühiseid silte kasutades kiirelt informatsiooni (vt. joonis 4), seejuures on nende tegevus keskselt eelnevalt kokku leppimata, kuid tulemused on kõigile kasutatavad: silt: #environment koondab kokku erinevate kasutajate poolt tehtud keskkonnateemalised säutsud – otsetee on nii nende kasutajatega suhtlemiseks, kui ka teiste neid huvitanud teemadeni (näiteks #oceans, #green, #farm jne.). Joonis 4. Mikroblogile sildi (#silt) lisamisel, saab koondada paljude kasutajate poolt lisatud info ühtseks infovooks, mida on hea jälgida

III. Ökosüsteemi iseloomustab liikide mitmekesisus ja paljusus. Uues veebikeskkonnas vaadatakse liikidena tinglikult kogukondi, ning liigi isenditena üksikuid kogukonnaliikmeid. Kogukonda kui “liiki” iseloomustab sarnasus tegutsemiskäitumises, huvides, väärtustes ja eesmärkides, mida üksikud kogukonnaliikmed endale seavad. Kogukond kui liik põhineb eelkõige identiteedil, mis sünnib mitte eelnevalt kokku leppides, mida ja kuidas koos tehakse, vaid dünaamiliselt kujunedes ja arenedes. Loodusest erinevalt võib üks isik kuuluda hübriidsetes ökosüsteemides paljudesse erinevatesse kogukondadesse, vahendades nii informatsiooni ökosüsteemis üle kogukonnapiiride. Selline kogukonnapiiri ülene informatsiooni ülekanne ühest valdkonnast teise on uute ideede sündimiseks hädavajalik. Seega peaks õpilastes kujundama oskust teadlikult luua personaalseid võrgustikke, kasutades erinevat tarkvara (blogid, mikrologid, sotsiaalsed võrgustikud), sest personaalsete võrgustike kaudu saavad nad olla ühenduses eri kogukondades liikuvate ideedega. Hübriides keskkonnas võimalik avastada ja määratleda seal tegutsevate kogukondade identiteeti. Märksõnad ja sildid, mida kogukonnaliikmed informatsiooni luues ja salvestades kasutavad (näiteks sildipilved) aitavad jälile jõuda, mis neile muret teeb või milliseid väärtusi nad hindavad (vt. joonis 5). Erineva identiteediga kogukondade vahelise kommunikatsiooni ning aruteluvõimaluste loomise kaudu (nt. ühised blogid, wikid või foorumid) saab aidata kaasa nendevaheliste vastuolude selgeksrääkimisele ning kompromissidele jõudmisele, mis on kekkonnaprobleemide lahendamises väga olulised. Joonis 5. Dokumendi “Estonia’s Digitized Garbage” salvestanud inimesi iseloomustavad sildid IV. Hübriidses ökosüsteemis võivad samaaegselt eksisteerida erinevad niššid, milles kogukonnad tegutsevad kas üksteisest sõltumatult või vastastikku üksteist mõjutades. Niši mõistet ei käsitleta ökoloogias mitte üksnes elupaigana. Nišš on abstraktne ruum, mille ühe kogukonna jaoks määravad ära mitmesugused tegurid (valgs, soojus, toiduvalik jne) – veebikogukondades näiteks neile omased sildid sildipilves, mis näitavad ühist tähendusruumi. Nišist saab iga üksik tegutseja kasu, kas jälgides sinna akumuleeritud infot (näiteks sildipilvi) või jälgides teisi kogukonnaliikmeid (sõbrad, sõbravood, sõprade säutsud). V. Ökosüsteeme iseloomustab indiviidide autonoomne tegutsemine. Samas, et olla edukas, üritab igaüks end oma tegevuste kaudu määratleda ja kohandada mingi kogukonna tegutsemisnišši. Identiteedi ja kuuluvuse määratlemine (näiteks siltide

lisamise või sõprade võrgustiku loomise kaudu) on oluline, sest nagu eespool juba kirjeldatud, saab sel juhul hõlpsamini osa võtta kogukonna poolt heakskiidetud tegevustest ning kasu lõigata ühiselt kogutud informatsioonist. VI. Ökosüsteemides kujunevad mitmesugused interaktsioonid niši, kogukonna ja indiviidide vahel. Nende interaktsioonid selgitamiseks kasutatakse sageli loodusest võetud analooge näiteks mesilaste sülemikäitumist, termiidipesa ehitamist või sipelgate toiduotsinguid. Iseloomulik neile näidetele on üksikindiviidide autonoomsest tegevusest välja kasvav ühine intelligentsus ja koos loodud tulem, mis on liigile vajalik edukaks keskkonna ärakasutamiseks. Tänapäeval on sülemikäitumine üks edukamaid turunduses, robootikas ja sõjanduses kasutatavaid käitumismudeleid, mis sobib hästi ka sotsiaalse tarkvara keskondades kasutamiseks. Sülemikäitumisele on iseloomulikud: - indiviidide poolt sooritatav autonoomne otsing - keskkonda jäetavad signaalid, mis kas akumuleeruvad või hääbuvad, sõltuvalt nende lisamisest - keskkonnast signaalide lugemine ja nende järgi orienteerumine - teiste isendite jälgimine - liigiomastele signaalidele lähedased peibutavad võõrsignaalid Sülemikäitumist esile kutsudes saab samasse kogukonda kuuluvaid indiviide panna märkama teatud informatsiooni, panustama teatud informatsiooni kogumisse ning edasilevitamisse. Seega on sülemikäitumine oluline viis, kuidas veebikeskkonnas või hübriidses keskkonnas tegutsevaid indiviide koos tegutsema panna ning saavutada ühiseid tulemusi, mis on keskkonnahariduses üks eesmärke (näiteks keskkonnasäästlike tegevuste propageerimine). Samas tuleb märkida, et kuna sülemikäitumine pole eelnevalt kokku lepitud ja koordineeritud, on selle tulemused vähemal määral kontrollitavad kui kokkulepitud kogukonnategevused. Nende edukus seisneb aga selles, et saab kaasa haarata paljusid inimesi sõltumata nende eelnevast tundmisest. Joonis 6. Näide sülemikäitumisest, mida saab rakendada kasutades mikroblogisid, blogisid, sotsiaalseid võrgustikke ja sotsiaalseid andmebaase Keskkonnahariduse, loovuse ja arvutioskuste kombineerimisel võiks tulevikus suunata õpilasi looma uudseid lahendusi, kuidas keskkonnateemalisi tegevusi innovaatiliselt korraldada. Õpilastele võiks tutvustada sotsiaalset veebi kui ökosüsteemi ning selles toimivaid protesse süsteemina.

Kai Pata - Ökoloogiline uus veeb ja selle kasutamine keskkonnahariduses

by REC Estonia

Accessibility

Upload Details

Usage Rights

Statistics