Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Stress

950 views

Published on

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Stress

  1. 1. STRESS<br />MindubajevEldar 11b<br />
  2. 2. Mis on stress?<br />Stress on negatiivneemotsionaalnekogemus, millegakaasnevadbiokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsedjakäitumuslikudmuutused, mis on suunatudstressitekitanudsündmusemuutmiselevõisellemõjudegakohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustabootamatuvõiväljakutsuvkeskkonnasündmus, millegaorganismiltulebkohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956). Lazarus & Folkmanseletavadstressikuiisikuhinnanguprotsessitulemust– hinnangsellele, kasisikuressursidkeskkonnagatoimetulekuks on piisavadvõimitte. Seegaon stress seisund, kus me tõlgendameolukordanõudlikumanakuiomasuutlikkustsellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame.<br />
  3. 3. Milleststressikogemuskoosneb?<br />Stressikogemuskoosneberinevatestkomponentidest, mis on omavahelseotud: Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusegaseotud. Emotsionaalnekomponenthõlmabendasmitmesuguseidtundeid– hirm, vihaärevus, erutus, häbi, masendus. Füsioloogilineosa on seotudstressikogemuseajalorganismistoimuvatefüsioloogilistereaktsioonidega– sümpaatilisenärvisüsteemiaktivatsioonisttingitudhigistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras – vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus.<br />
  4. 4.
  5. 5. Milleststressikogemussõltub?<br />Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks. Erinevatelinimestelkutsuvadstressireaktsiooniesileerinevadsündmused. Näiteksvalimuusikaraadiostmeeldibühele, teistagahäiriboluliselt. Samaserinevadinimesed ka sellepoolest, kuidasnadsamadelestressoritelereageerivad. Näitekseesseiseveksampõhjustabmõnestugevaeksamihirmuteineagasuudabsellesolukorrasrahulikuksjääda.<br />
  6. 6. Individuaalnestressikogemussõltubinimesehinnangutest:<br />1) Sündmuseleendale<br />Sündmusivõibhinnatapositiivseteks, neutraalseteksvõinegatiivseteksomatagajärgedepoolest. Negatiivse hinnangu saanud sündmust hinnatakse selle poolest -kuipaljukahju see inimeseletegi – näiteksäsjatöökaotanudmeheenesehinnangvõiblangedavõitakogebtugevathäbitunnetomatööasjukokkupakkides-kuipaljukahju see veeltehavõib – näitekstöökaotanudmeesvõibmõeldaprobleemidele, midasissetulekualaneminevõibpõhjustadatallejatemaPerele -samasvõibnegatiivseidsündmusihinnata ka väljakutseaspektist, ehkmillistkasusündmusendagakaasavõibtuua – näitekstöökaotanudmeestunnistab, et see sündmuspõhjustabküllmingilmääralkahju, kuid see võibandaka võimalusemidagiuutproovida. Näiteksotsibtöökaotanudmeesendaleuuetöö ja toimunud muutus pakub talle vaheldust.<br />
  7. 7. 2) Endatoimetulekuvõimalustele<br /> Hinnatakse oma ressursse, kuivõrd inimene on võimeline toime tulema sündmusesttingitud kahju, võimaliku kahju ja esitatud väljakutsega – millised on sotsiaalsed (pere ja lähedaste toetus), materiaalsed (kas on säästetud raha, kas on võimalus raha laenata, kas abikaasatoetab), emotsionaalsed (kastöökaotusesttekibmasendus, kaseesseisevväljakutsepõhjustabärevustjne) jamuudressursid<br />
  8. 8. Subjektiivnestressikogemuskujunebnendelekaheleaspektileantudhinnangutagajärjel–kui sündmuse tekitatud kahju tajutakse suurena ja oma toimetulekuvõimalusi vähestena onstressikogemustugev, kuiagavastupidi, siis on ka kogetav stress minimaalne.Stressikogevadaegajaltkõikinimesedjastressireaktsioon on vajalikkunaaitabmeilootamatute ja pingutust nõudvate olukordadega paremini toime tulla koondades kokkuorganismivarudjavalmistadesinimeseetteessseisvakspingutuseks. Samasvõibpidevstress kurnataorganismijaviiamitmetehaigusteningprobleemideni(südamerütmihäired, kõrgenenudvererõhk, depressioon, immuunsüsteemihäired).Selleks, et üleliigsetstressiomaelusvältidajavõimalikketerviseprobleemeennetadavõiksteadlikulttähelepanupööratastressigatoimetulemisevõimalustele.<br />
  9. 9. Stressisümptomid<br />Jagunevad:<br />Füüsilisteks<br /> - peavalu, tõmblevsilmalaug, neelamisraskused, unevajadusemuutus, ilmatundlikkus<br />Emotsionaalseteks<br /> - tujukus, püsimatus, agressiivsus, keskendumisraskused, tähelepanuvõimekaotus<br />Käitumissepuutuvateks<br /> - küüntenärimine, liigsöömine, suurenenudvajadussuitsetada<br />Kuisellisedsümptomidpüsivadinimesel üle kolme nädala, võib diagnoosidastressi<br />
  10. 10. Stressiallikad<br />• Sotsiaal-majanduslikudtingimused<br /> – raha- jatööpuudus<br />• Elukeskkond<br /> – suurmüra, vesi, toit<br />Töökoormus<br /> – liigasuur, liigaväike<br />organisatsioonitöökeskkondja kultuur määravad ära selle, kuidasinimesedend organisatsioonistunnevad<br />Tunnustusepuudus<br />Pereelu<br />Sisemisedallikad:<br /> – kriisid, masendus, alaväärsus, enesehinnangu<br />
  11. 11. Stressigatoimetulek<br />Toimetulekhõlmabendasniitegevuselesuunatudkui ka psüühilistpingutust, et saadakontrolli alla, taluda, vähendada keskkondlikke ja sisemisi vajadusi ja neis peituvaid konflikte. (Lazarus & Launier, 1978). Toimetulekei ole ühekordnetegevus, see on pigem hulk reaktsioone, misilmnevadteatudajajooksul mille läbiisikjakeskkondüksteistmõjutavad. Seegasõltubkonkreetnetoimetulekukäitumine keskkonnast tulevatest reaktsioonidest ning pingutused toimetulekuks olenevadressurssidest, misindiviidil on käepärast (isiksus, materiaalsedressursid, olemasolevad toimetulekustiilid, sotsiaalne toetus, muude stressorite olemasolu).<br />
  12. 12. Eristataksekahtetoimetulekustiili:<br />1) Probleemilahendamiselekeskendumine– püüdtehamidagikonstruktiivsetpingelisesolukorras, et leidalahendus (näitekstöökaotanudmeesloebajalehekuulutusi, et leida tööpakkumisi, paneb end kirja tööbörsil, küsib tuttavalt, ega tal ei ole tööd pakkuda).<br />2) Emotsioonidelekeskendumine – püüdreguleeridastressiolukorrapoolttekitatudemotsioone(näitekstöökaotanudmeeslähebsõpradegaväljaõlutjooma).<br />
  13. 13. Enamusinimesikasutabmõlemattoimetulekustiilijanendeefektiivsussõltubolukorrast, millegapüütaksetoimetulla. Näitekstööalastesprobleemideskasutataksekõigerohkemprobleemilahendust(tegutsemineolukorramuutmiseksvõiteisteltabiotsimine). Terviseprobleemidekorralagakeskendutakserohkememotsioonidelekuna need eialluniilihtsalttegutsemisele, neidtuleblihtsalttaluda.<br />
  14. 14. Probleemilahenduseetapid<br />1) Probleemi defineerimine ja määratlemine<br />2) Alternatiivsetelahendusvariantidegenereerimine<br />3) Valikutegemine, otsustamine<br />4) Lahenduse täideviimine ja hindamine<br />
  15. 15. 1) Probleemi defineerimine ja määratlemine<br />Informatsioonikogumineprobleemikohta (faktidolemasolevaprobleemikohta).<br />Probleemimõistmine.<br />Realistlikuprobleemilahenduseesmärgipüstitamine.<br />Probleemiümberhindamine (selleolulisusisiklikusheaolus)<br />
  16. 16. 2) Alternatiivsetelahendusvariantidegenereerimine<br />Ajurünnakvõimalikelahendusvariantideosas.<br />Püstitatud eesmärki silmas pidades panna kirja nii palju lahendusvariante kui pähetuleb, mittepiirdudatavapäraste, varemtöötanudlahendustega.<br />Lasta fantaasial lennata ilma hinnanguid andmata kui praktiline, sobiv, teostatav võikasulikmingi variant võiks olla.<br />Ainukenõue on, et lahendusvariantolekskooskõlaspüstitatudeesmärgiga.<br />
  17. 17. 3) Valikutegemine, otsustamine<br />Alternatiivsetelahendusvariantidehindamine<br />Kõrvaldada variandid, mis ei ole sobivad kuna neid ei ole võimalik rakendada võimalikeriskidetõttuvõipuuduvateressurssidetõttu.<br />Mõelda iga alternatiivi puhul, milline on võimalik tulemus (positiivsed ja negatiivsedtagajärjed, plussidjamiinusedniilühi- kui ka pikaajalisesperspektiivis; mõeldaniipaljudeletagajärgedelekuivõimalik).<br />Alternatiivsetelahendusvariantidevõrdlemine.<br />Alternatiividetagajärgihinnataneljastaspektist. Võibkasutadaüldisthinnangut (hea, halb, rahuldav) võivõibkasutada ka skaalathindamiseks (1-5 punktivastavalt1=vägahalbja 5 = vägahea)<br /> - kuivõrdlahendusvariant on kooskõlaspüstitatudeesmärgiga<br /> - millinevõiks olla lahendusestsaadavemotsionaalneheaolu<br /> - kui suur on lahendusele kulutatav aeg ja pingutus<br /> - millinevõiks olla lahendusestsaadavüldineisiklik/sotsiaalneheaolu<br />Parimalahendusvariandivalimine (kõigeefektiivsemeesmärgisaavutamisekslahendabprobleemi, võimaldabsaadamaksimaalseisiklikujasotsiaalsekasuminimaalsetekulutusteganii lühiajaliselt kui ka pikemas perspektiivis).<br />Kolmküsimust:<br /> - Kasprobleem on lahendatav?<br /> - Kas ma vajanrohkeminformatsiooniennekuisaansobivalahendusvariandiväljavalidajasedarakendada?<br /> - Millise lahendusvariandi valiksin probleemi lahendamiseks?<br />
  18. 18. Kui probleem hinnatakse lahendamatuks ja vastus teisele küsimusele on positiivne, tuleks pöördudatagasiprobleemidefineerimisejamääratlemiseetapijuurde, et hankidarohkeminformatsiooni probleemi olemuse kohta ja määratleda see sellisel kujul, et see oleks lahendatav(realistlikumeesmärk - eesmärgid, misrõhutavadaktsepteerimist, emotsionaalsetkontrollijaisiklikkuarengut). Kui probleem hinnatakse lahendatavaks ja vastus teisele küsimusele on negatiivne, tuleks keskenduda kolmandale küsimusele ja luua konkreetne plaan probleemi lahendamiseks (mis on need konkreetsedsammud, midapeaksintegemaeesmärgilejõudmiseks?).<br />
  19. 19. 4) Lahenduse täideviimine ja hindamine<br />Väljavalitudlahendusvariandirakendaminetegelikuseluskoostatudtegevusplaanialusel.<br />Enesejälgimine – lahendusvariandi rakendamise tulemusena toimunud käitumise ja emotsioonide märkamine enese juures. Mis muutus minu enesetundes ja käitumises pärast lahendusvariandirakendamist<br />Hindamine– kas see, mislahendusvariandirakendamisetagajärjeltoimus on kooskõlasalgseltpüstitatudeesmärgiga? Kasprobleemlahenes? Kasemotsionaalneenesetunneparanes? Kas kulutatud aeg ja pingutused on tulemust väärt?<br />Enese tunnustamine – kui tulemus on kooskõlas püstitatud eesmärgiga ja vastab ootustele, siis tuleks ennast tunnustada nähtud vaeva ja tehtud pingutuste eest. Kui tulemus ei ole rahuldav ja ei vasta püstitatud eesmärkidele, siis tuleks uuesti läbi käia probleemilahenduse etapid ja vaadata, millises osas teha parandusi ja korrektuure, et leida paremlahendusvariant.<br />
  20. 20. AITÄH VAATAMISE EEST !<br />

×