Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Stress

1,771 views

Published on

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Stress

  1. 1. Stress ja toimetulek. Viktoria Jakovleva 11 b
  2. 2. Mis on stress ? <ul><li>Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Tuhandete aastate jooksul väljakujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks või põgenemiseks. </li></ul><ul><li>Organismi kohanemisvõimet stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema. </li></ul><ul><li>Organismi vastusreaktsioon ühele või teisele stressorile oleneb suuresti sellest, kuidas me situatsiooni raskust ning sellega toimetuleku võimalusi hindame. Ootamatu, ohtlik ja väljapääsmatuna näiv olukord suurendab stressi. </li></ul>
  3. 3. T üüpid. <ul><li>Psühholoogide ja arstide arusaamist mööda saab närvisüsteemi koormata valdavalt kahel viisil: võimete kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava EUSTRESSIGA , teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva DISTRESSIGA . </li></ul><ul><li>AKUUTNE STRESS -lühiajaline, stressi reaktsioon kaob, kui stressor lakkab. </li></ul><ul><li>KROONILINE STRESS- tähistab jätkuvat olukorda, jätkuvat ohtu ja pidevaid reageeringuid sellele. Kroonilise stressi tunnus on pealetükkivad mõtted. </li></ul>
  4. 4. Sotsiaalsed-majanduslikud stressitegurid. <ul><li>Kui küsida eestlastelt, mis on nende peamine stressi tekke põhjus, siis mainivad paljud rahapuudust. Raha on asjade ja teenuste ostmise asendamatu vahend. Kui sinu põhivajadused- vajadus toidu, eluaseme, kehakatte ja sooja korteri järele on rahuldamata, siis võid kergesti tunda end vaesena. Vaesus on suhteline nähtus. </li></ul>
  5. 5. Elukeskkond ja keskkonnasäästlik eluviis. <ul><li>Elukeskkonnal on tähtis osa mitte üksnes kehalise, vaid ka vaimse tervise tagamisel. Korteri suurus ja mugavus, ümbruskonna loodus, õhupuhtus või saastatus, tänavamüra, joogivee ja toidu kvaliteet- kõik need tegurid mängivad olulist rolli nii inimese enesetunde kui ka stressitaseme kujundamisel. </li></ul><ul><li>Saastunud õhk halvendab meeleolu, teeb loiuks, põhjustab kurgukatarri ja bronhiiti. </li></ul><ul><li>Põhilised kiirgusallikad on: teleriside- ja arvutiekraanid. </li></ul><ul><li>Tervist ohustavat konservandid ja toiduainete värvained, putukatõrjemürkide jäägid puuviljades, nitraadid, plastikpudelid, suur soola ja suhkru tarbimine ning kolesteroolirikkad toiduained. Tähtis on tagada valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete piisavus ja õige tasakaal toidus ning järgida üldisi tervisliku toitumise põhimõtteid. </li></ul>
  6. 6. Tööstress. <ul><li>Kiire tempo, kõrge vastutus või suur töökoormus tekitavad stressi seda enam, mida rohkem nendega kaasneb järgmisi „subjektiivseid” asjaolusid: töö ei paku huvi, selle tegemiseks puudub kutsumus, suhted juhi või kolleegidega on halvad, töökohal valitseb korralagedus jne. Tänapäevalgi leidub tuhandeid töökohti, kus stressi ja rahulolematust lisavad sellisedki tegurid nagu müra, vilets valgustus, liiga madal või kõrge temperatuur, vibratsioon, tolm, aegunud töövahendid või – masinad. </li></ul>
  7. 7. Perestress. <ul><li>Perestressi tekkes mängivad olulist osa partnerite lapsepõlvekodu mõjud, koolitus, kultuurikeskkond ja rahvuslikud eripärad, aga ka hetkeolukorrad. </li></ul><ul><li>Perestressi põhjusteks on: rahapuudus, ootuste konflikt (igal pereliikmel on teatud ootused , kuidas teised käituma peaksid), vääratuste kokkusobimatus (see, mida pidada elus õigeks, mida valeks, mis on kummagi jaoks naljakas, mis traagiline, milliseid põhieesmärke elus järgida jne.), konfliktid (kokkupõrked, millega kaasneb vastastikune süüdistamine, solvamine ja vimm), truudusetus, koduväliste pingete väljaelamine, lapse sünd, vananev pere, võimumängud jne. </li></ul>
  8. 8. Stress suhtlemisel. <ul><li>Enamik emotsionaalset stressi tekitavatest teguritest on seotud suhtlemisega. Inimeste vastastikuste ootuste täitmata jätmine mõjub ärritavalt, tekitab solvumist. Tegelikult ootab igaüks teistelt mõistmist ja tähelepanu, kuid kahjuks pole kaugeltki kõigil mahti kaasinimeste mõtte- ja tundemaailma sisse elada, sõna tõsises mõttes neid märgata. Suhtlemisel võivad komistuskiviks saada järgmised asjaolud: </li></ul><ul><li>halb väljendusoskus, ebaselge hääldus, ebakindlus, napisõnalisus, ülepingutatud soov endast hea mulje jätta, ühe poole tugev domineerimis püüd teise üle, ägestumine, vihastumine, nõrk tähelepanu või ühe isiku tõrjuv hoiak partneri suhtes. </li></ul>
  9. 9. Koolistress. <ul><li>Väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sagened haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käegalöömine koolist lahkumiseni ja kriminaalsete tegudeni. </li></ul>
  10. 10. Haigused ja stress. <ul><li>Suurt emotsionaalset pinget põhjustavad elusündmused, nagu näiteks töökohast ilmajäämine või lähedase inimese kaotus, tõstavad oluliselt riski haigestuda kehalistesse haigustesse ning kutsuvad sageli esile hingeelu häireid. Stressi mõju tervisele võib tuleneda otseselt muutustest organismi talitluses, mille mure või kriisi läbielamine tekitab. </li></ul>
  11. 11. Stressiga toimetuleku väärad teed. <ul><li>Alkoholi tarvitamine. (Halvendab tervist: kahjustab aju, siseorganeid, rikub psüühikat, vähendab töövõimet. Võib põhjsutada avariisid, tarumasid ja kriminaalset käitumist.) </li></ul><ul><li>Suitsetamine. Tegelikult suureneb suitsetamise tagajärjel närvisüsteemi ärrituvus, mis kaudselt suurendab nikotiini vajadust: selleks, et vähendada halba enesetunne, tuleb veelgi sagedamini sigarett süüdata. </li></ul><ul><li>Liigsöömine. Seda peetakse üheltpoolt stressi tagajärjeks, teiseltpoolt selle põhjustajaks. Rasvunud inimeste kehaline aktiivsus väheneb. Liigsöömine on lohutav mõnuallikas, mille nautimine lubab ajutiselt vabaneda närvipingest, unustada oma hädad ja alaväärsustunde. </li></ul><ul><li>Narkootikumid. Igasugune uimasti tekitab kergesti harjumuse ning haigusliku tungi seda ainet ikka uuesti ja uuesti tarvitada. Tugevatoimelised narkootikumid (heroiin, kokaiin) kahjustavad inimest tervikuna, muutes ta lõpuks psüühiliselt ja füüsiliselt invaliidiks. </li></ul>
  12. 12. KOKKUVÕTTEKS <ul><li>Stress on kui... </li></ul><ul><li>kohastumuslik nähtus. </li></ul><ul><li>seotud ohtlike/kahjulike olukordadega. </li></ul><ul><li>seotud negatiivsete tunnetega. </li></ul><ul><li>samaaegne bioloogiline ja psühholoogiline aktivatsioon. </li></ul><ul><li>üldine virge seisund. </li></ul><ul><li>võib ka olla positiivne. </li></ul>
  13. 13. SUUR TÄNU TEILE!

×