2. Kommunikatsioonisüsteemid Olenditevahelisekommunikatsiooniprotsessieesmärgiks on mõtete, arvamustejatunneteedastaminesümbolites, märkidesvõisõnades, midavastuvõttesloovadteisedolendidomaettekujutusijaideid. Sõnumeid on võimalikedastadaneljakommunikatsioonisüsteemiabil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (näiteksnoodikiri, matemaatilisedtabelidjaarvutused) c) visuaalnekommunikatsioon (näitekspildid, diagrammid) d) mitteverbaalnekommunikatsioonehkkehakeel Mitteverbaalnekommunikatsioonehkkehakeelhõlmabniiinimeseliikumist (hoiak, žestid, naeratus, silmakontaktjafüüsikaliseruumikasutamine) kui ka mittelingvistilisikeeleomadusi
3. Kehakeeleliigitamine Kehakeeleteerajajakspeetakse Charles Darwinit, kelleuuringudtõestasid, et erinevatekultuurideesindajadväljendavadomaemotsioonesuuresosassarnaselt. Tänasepäevanikäivadvaidlused, kassõnadetasignaalid on kaasasündinud, geneetiliseltpäritavadvõi on neidvõimalikomandada. P. Ekman, kesuurisviieerinevakultuuriesindajatemiimikat, kinnitasDarwinioletusikaasasündinudzestidest. Ta tegikindlaks, et teatudemotsioonideväljendamiselolierinevatekultuurideesindajatenäoilmesarnane. Uuringutepõhjal on jõutudtulemuseni, et žestesaabliigitadajärgmiselmoel: kaasasündinud, geneetilised, omandatudjakultuuriliselttingitud. Kaasasündinudžestid on näiteksnaeratamine, viha, kurbusejarõõmuväljendamine. Üheksgeneetiliseksžestikspeetaksekäteristamist. Kumbkäsijääbkäteristamiselpeale, kasparemvõivasak ? Enamikinimesivastab, et tunnevad end vaidüheljuhulmugvalt, teiselmitte. See on nähtavastigeneetiliseltmääratud. Samas on enamusmittesõnalisisignaale on omandatudningpaljudežestidetähendus on kultuuriliselttingitud
4. Kehakeel Kehakeeltvõibpsühholoogidearustvõrreldaükskõikmissugusekeelega – takoosnebnaguigateine keel sõnadestjalausetest. Igaliigutussarnanebseljuhulsõnaga, millel on olenevaltkontekstisterinevtähendus Vägatähtis on liigutustekooskõla.Ühelteatudliigutusel - ntkäteristamisel-, võib olla mitutähendust, olenevaltkontekstist. Me eisaainterpreteeridasedaliigutustüheselt, vaatlemataeelnevatjajärgnevatliigutust. Eitohikunagikujundadamuljetmingiüksikliigutusepuhul, vaidpeabvaatlemaniieelnevatkuijärgnevatliigustust, s.tliigutustekogumit. Mitteverbaalseidsignaalekasutatakseisiklikesuhetehoidmiseksjaloomiseks, sõnuagavälistesündmustekohtakäivainformatsioonivahetamiseks. Michael Argyle’iandmetelmoodustabverbaalneosa 7%, hääletoon 38 % ningvisuaalneosakogunisti 55% terviksõnumist. Seega on kõnelvõrreldeshääletooniningmittesõnalistekujunditegasuhteliseltväiksemosa. Seetõttueituleainultselleülemuretseda, mida me teisteleräägime, vaid ka seda, kuidas me sedaedastasime
6. Pilkkontakt Pilkkontaktil on nelifunktsiooni: - informatsioonikinnitamine - suhtlusereguleerimine - intiimsuse e. läheduseväljendamine - sotsiaalnekontroll
7. Allasurutudemotsioonid Mitteverbaalsedkanalidalluvadinimesekontrollileerinevalt. Niilekivadmõnedmitteverbaalsedkanalidrohkemkuiteised. Kuiinimenemidagivarjab, saabtakontrollidasõnalistsisuningvalitsedanäoilmet, kuidkehaeialluniikergestimeietahtele. Samuti on hääletoonnäoilmestvähemkontrollitav Tunneteväliseidmärkeallasurudesmuutuvadnärvisüsteemisisemisedreaktsioonidtugevamaks. Rahulikuksjäädapüüdessuurendametõenäosustsattudastressiseisundisse Vastupidiseltverbaalseleeneseväljendusele, mis on suurestitahtejõulealluv, on mitteverbaalnesuhtleminetahtekontrollileallumatu. Niitoimuvadintonatsioon, miimikajaviibetekasutaminevaistlikult, mistähendab, et me eisaakontrollidaintonatsiooniegamiimikat
8. Leke Kuitepüüatekellelegirääkidaseda, midateeimõtle, lekibtõdevisuaalseltvälja. Sagedasemadnegatiivsedlekked on: närvilineväljanägemine agressiivneväljanägemine Närvilisestväljanägemisestannavadenimtunnistust a) ristatudkäedvõijalad b) raamatutevõipaberitesuruminevastuõlga c) sõrmedegatrummeldamine Agressiivneväljanägemineavaldubjärgmiselt: a) käedristirinnal b) põrnitsemine c) käsirusikas d) kellegiülekummardumine
9. Laps jatäiskasvanu Pärastsündi on põhilisekssidemeloomiseks lapse ningtäiskasvanuvahelžestideningliikumisematkimine. On kindlakstehtud, et emadtunnetavadoma lapse vajadusipareminikuiisad. Kuna sünnistsaatitegelebemaomalapsegarohkem, õpibta lapse mitteverbaalseidsignaalepareminitundma. Kuidsiiski on katsednäidanud, et lapse emotsioonidemääratlemineilmaneidesilekutsunudasjaolusidteadmata on raskevõiisegivõimatuülesanne Vanemmäletabomavälistkäitumistningusub, et ta on omakohustusetäitnud, kuid laps mäletabalatooniksolnudverbaalsetsõnumitningjäreldabsellestomategeviisiõigsust. Seegapsühholoogidesoovitus – parimviis on viiasõnadjakehakeelvastavusseningnoomidavõikaristada last tõestisiis, kuipeatesedasiiraltvajalikuks. Omatundeidvarjatesajate lapse lihtsaltsegadusse
