NDC 2015 이은석 - pay-to-skip: 온라인 게임 속 로봇 경제와 내몰리는 인간Eunseok Yi
[NDC 2015 강연]
최근 인공지능(AI) 기술은 급격히 발전하고 있으며,
인간의 고유영역으로 생각됐던 분야들마저 더 효율좋은 기계가 점점 대체하고 있습니다.
머지 않은 미래에 로봇으로 인한 인간의 일자리 감소와, 자본주의 시스템의 부의 편중 문제는 훨씬 심각해질 것입니다.
한편, 인간사회의 축소판인 MMORPG에선 이런 일 역시 일찍 벌어지게 됩니다.
현실의 육체를 필요로 하지 않는 게임세계에서는 인간을 대신해 플레이하는 소위 '작업장'의 AI 봇(bot)들이 자칫 활개치기 쉬운데, 봇들은 돈을 내는 소수의 사용자를 위해 고용되므로 다수의 무료 유저들의 경쟁력을 떨어뜨려, 더욱 더 밀도 낮고 지루한 게임 경험을 하게 만들고, 결과적으로 Pay-to-Skip 게임이 돼버리게 합니다.
이런 현상의 메커니즘을 살펴보고, 문제를 완전히 해결하기는 어려워도 실마리를 찾아보고자 합니다.
NDC 2014 이은석 - 온라인 게임의 창발적 플레이 디자인 - 야생의 땅: 듀랑고의 사례와 함께
Nexon Developer Conference 2014 에서 발표에 사용한 슬라이드입니다.
강연 영상은 http://www.youtube.com/watch?v=jaZ-sM46R60 에서 보실수 있습니다.
NDC 2016 이은석 - 돌죽을 끓입시다: 창의적 게임개발팀을 위한 왓 스튜디오의 업무 문화Eunseok Yi
창의적이고 고품질의 게임 개발 결과물을 낼 수 있게 돕는 조직 내부의 개방적 업무 문화에 대한 강연입니다. 강연자가 책임자로 몸담고 있는 왓 스튜디오가 <야생의>를 만들면서 겪는 예시들을 들어서 설명합니다.
꿈과 열정에 기반한 자발적 업무 문화, 개인이 아닌 집단이 창의적인 결과물을 내게 일하는 방법, 지향점의 공유와 정렬, 효율적이고 개방적인 조직 구조, 의사소통에 쓰이는 수단들과 특성, 왓 스튜디오라는 집단이 굴러가며 <야생의> 같은 독특한 게임을 만들어가는 시스템 등에 대한 소개가 있을 예정입니다.
NDC 2015 이은석 - pay-to-skip: 온라인 게임 속 로봇 경제와 내몰리는 인간Eunseok Yi
[NDC 2015 강연]
최근 인공지능(AI) 기술은 급격히 발전하고 있으며,
인간의 고유영역으로 생각됐던 분야들마저 더 효율좋은 기계가 점점 대체하고 있습니다.
머지 않은 미래에 로봇으로 인한 인간의 일자리 감소와, 자본주의 시스템의 부의 편중 문제는 훨씬 심각해질 것입니다.
한편, 인간사회의 축소판인 MMORPG에선 이런 일 역시 일찍 벌어지게 됩니다.
현실의 육체를 필요로 하지 않는 게임세계에서는 인간을 대신해 플레이하는 소위 '작업장'의 AI 봇(bot)들이 자칫 활개치기 쉬운데, 봇들은 돈을 내는 소수의 사용자를 위해 고용되므로 다수의 무료 유저들의 경쟁력을 떨어뜨려, 더욱 더 밀도 낮고 지루한 게임 경험을 하게 만들고, 결과적으로 Pay-to-Skip 게임이 돼버리게 합니다.
이런 현상의 메커니즘을 살펴보고, 문제를 완전히 해결하기는 어려워도 실마리를 찾아보고자 합니다.
NDC 2014 이은석 - 온라인 게임의 창발적 플레이 디자인 - 야생의 땅: 듀랑고의 사례와 함께
Nexon Developer Conference 2014 에서 발표에 사용한 슬라이드입니다.
강연 영상은 http://www.youtube.com/watch?v=jaZ-sM46R60 에서 보실수 있습니다.
NDC 2016 이은석 - 돌죽을 끓입시다: 창의적 게임개발팀을 위한 왓 스튜디오의 업무 문화Eunseok Yi
창의적이고 고품질의 게임 개발 결과물을 낼 수 있게 돕는 조직 내부의 개방적 업무 문화에 대한 강연입니다. 강연자가 책임자로 몸담고 있는 왓 스튜디오가 <야생의>를 만들면서 겪는 예시들을 들어서 설명합니다.
꿈과 열정에 기반한 자발적 업무 문화, 개인이 아닌 집단이 창의적인 결과물을 내게 일하는 방법, 지향점의 공유와 정렬, 효율적이고 개방적인 조직 구조, 의사소통에 쓰이는 수단들과 특성, 왓 스튜디오라는 집단이 굴러가며 <야생의> 같은 독특한 게임을 만들어가는 시스템 등에 대한 소개가 있을 예정입니다.
2. COMENIUS MULTILATERAL PARTNERSHIPS 2012-2014
In the European project “Having culture as a kite, we travel European
skies”, six schools from Cyprus, Estonia, Italy, Greece, Poland and Roma-
nia collaborate in carrying out activities that deal with various aspects of
cultural heritage. Main aim of the programme is to promote cultural and
intercultural awareness and respect between European schools. This calen-
dar of cultural celebrations consists of children’s drawings from Kose-
Uuemõisa Kindergarten-School.
Projektis “Lennates kultuurituulelohel Euroopa taevastes” osalevad
Küprose, Eesti, Itaalia, Kreeka, Poola ja Rumeenia koolid teevad
koostööd, et ellu viia tegevusi, mis on seotud erinevate kultuuripänardi val-
dkondadega. Programmi peaeesmärk on oma kultuuri ja rahvusvahelise kul-
tuurielu teadvustamine ning üksteise austamine. See kalender sisaldab
Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli õpilaste joonistusi rahvakalendri
tähtpäevade kohta.
This project has been funded with support from the European Commission. This publication reflects the views only of the au-
thor, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein.
Käesolevat projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni toel. See trükis kajastab ainult autori vaateid ja seetõttu pole
Komisjon vastutav kasutatud informatsiooni eest.
3. Epiphany—kolmekuningapäev
Sunday
pühapäev
Monday
esmaspäev
Tuesday
teisipäev
Wednesday
kolmapäev
Thursday
neljapäev
Friday
reede
Saturday
laupäev
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28 29 30 31
Epiphany is the end of Christmas periood – the holidays are swept out. Children can take the decorations from the Christmas trees and
eat the sweets. Christmas trees are taken out of the houses. In our village the trees are burned on the bonfire place.
Kolmekuningapäev on jõuluaja lõpu tähtpäev, mil pühad toast välja pühitakse. Lapsed võivad kuuse küljest ehted kokku korjata ja
maiustused ära süüa ning jõulukuused viiakse toast välja. Meie alevikus viiakse kuused lõkkeplatsile ja põletatakse.
4. Candlemas Day—küünlapäev
Sunday
pühapäev
Monday
esmaspäev
Tuesday
teisipäev
Wednesday
kolmapäev
Thursday
neljapäev
Friday
reede
Saturday
laupäev
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28
“The winter’s spine gets broken” on Candlemas. Half of the provisions for the humans should be still there. Nearly all housework was
forbidden. Candlemas was considered a women’s holiday. Girls and women drank red drinks to keep the cheeks red.
Küünlapäeval ütles vanarahvas, et talve selgroog saab murtud. Selleks päevaks pidi pool toiduvarust alles olema. Küünlapäeva on pee-
tud rohkem naiste pühaks. Tüdrukud ja naised jõid punast jooki, et põsed oleksid ilusad punased.
5. Shrove Tuesday—vastlapäev
Sunday
pühapäev
Monday
esmaspäev
Tuesday
teisipäev
Wednesday
kolmapäev
Thursday
neljapäev
Friday
reede
Saturday
laupäev
30 1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
Shrove Tuesday – Vastlapäev - is a very important day in Estonia. We don`t eat pancakes on that day- we eat lenten buns instead. We
also have pea or bean soup, salted beans and pig`s trotters on that day and go sledging. In olden days it was believed that he who went
the longest distance would grow the longest flax.
Vastlapäev on väga tähtis päev Eestis. Meie sööme sel päeval vastlakukleid, herne- või oasuppi, soolatud ube ja seajalgu ning käime
kelgutamas. Vanasti usuti, et kellel on kõige pikem liug, sellel kasvavad kõige pikemad linad.
6. Easter—lihavõtted
Sunday
pühapäev
Monday
esmaspäev
Tuesday
teisipäev
Wednesday
kolmapäev
Thursday
neljapäev
Friday
reede
Saturday
laupäev
30 1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30
In the Estonian folk calendar Easter is celebrated not only as a great church holiday but also as a spring holiday to welcome the arrival
of the lighter and warmer season. And although chocolate eggs and bright-coloured feathers have found their way into Estonian family
traditions, many of the old customs are being kept alive, too.
Eesti rahvakalendris tähistatakse lihavõtteid mitte ainult kirikupühana, vaid ka kevadpühana, millega tervitatakse valgust ja soojust.
Kuigi šokolaadimunad värvilised suled on leidnud tee Eesti peredesse, hoitakse alles ka vanu traditsioone.
7. St Philip’s Day—volbripäev
Sunday
pühapäev
Monday
esmaspäev
Tuesday
teisipäev
Wednesday
kolmapäev
Thursday
neljapäev
Friday
reede
Saturday
laupäev
30 1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
St Philip’s day is considered the first day of summer and the biginning of sowing peas. The bonfire was supposed to scare away
everything bad and dressing up as witches and dancing around the fire prevented the witchcraft.
Volbripäeva on nimetatud esimeseks suvepäevaks ning hernekülvi alustamise päevaks. Maapinnale tehtud maituli pidi peletama kõike
halba, nõiakostüümides tule ümber tantsimine tõrjus nõidust.
8. Midsummer Day—jaanipäev
Sunday
pühapäev
Monday
esmaspäev
Tuesday
teisipäev
Wednesday
kolmapäev
Thursday
neljapäev
Friday
reede
Saturday
laupäev
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30
Midsummer Day and its important Midsummer Eve is a traditional celebration held on the night of 23-24 June. This day marks closest
to the longest day of the year when twilight and dawn appear to merge. The evening of the 23rd is celebrated with bonfires and a tra-
ditional menu.
Jaanipäev ja jaanilaupäev on iidne suvepüha. See päev tähistab aasta pikimat päeva ja koidu ja eha kohtumist. 23.juuni õhtul süüdati
jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga.
9. St Jacob’s Day—jaagupipäev
Sunday
pühapäev
Monday
esmaspäev
Tuesday
teisipäev
Wednesday
kolmapäev
Thursday
neljapäev
Friday
reede
Saturday
laupäev
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28 29 30 31
St Jacob’s Day is a midsummer day, which marks the end of haymakingand beiginning of harvesting. It is said that iron nail is in the
hay, cold stone in the water and a black man in the bushes - meaning that the hay becomes woody, water becomes colder and the
shadows are longer.
Jaagupi- ehk Jakobi päev on kesksuvepüha, mis märgib heinatööde lõppu ja viljalõikuse algust. Jaagupipäevast on raudnael heinas,
külm kivi vees ning must mees põõsas ehk hein puitub, vesi jaheneb ja varjud venivad pikemaks.
10. Assumption of the Virgin—rukkimaarjapäev
Sunday
pühapäev
Monday
esmaspäev
Tuesday
teisipäev
Wednesday
kolmapäev
Thursday
neljapäev
Friday
reede
Saturday
laupäev
30 31 1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
In Estonia folk calendar Assumption of the Virgin celebrates the middle of sowing of rye . On this day the sowing was not allowed.
15.august tähistab rahvakalendris rukkikülvi keskpaika. Sel päeval külvata ei tohtińud.
11. St Michael’s Day—mihklipäev
Sunday
pühapäev
Monday
esmaspäev
Tuesday
teisipäev
Wednesday
kolmapäev
Thursday
neljapäev
Friday
reede
Saturday
laupäev
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30
29 September is St Michael’s Day. By St. Michael’s Day “the rape had to be in the cave and the womenfolk in the chamber”, i.e. the
field labour had to be done and the women’s housework started. Animals were killed for food, and peasant household got better food to
eat.
29.septebril tähistame mihklipäeva. Selleks päevaks pidi olema saak põllult koristatud ja kari kodus. Mihklipäevaks tegi perenaine head
sööki: keetis liha ja sülti, lihasuppi, tegi värsket leiba.. Mihklipäevast algasid tubased tööd.
13. St Martin’s Day—mardipäev
Sunday
pühapäev
Monday
esmaspäev
Tuesday
teisipäev
Wednesday
kolmapäev
Thursday
neljapäev
Friday
reede
Saturday
laupäev
30 1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
Martinmas celebrates the end of the agrarian year and the beginning of the winter period. On the eve of St Martin’s Day children disguise
themselves as men and go from door to door, singing songs and telling jokes to receive sweets.
Mardipäev tähistab põllutööaasta lõppu ja talveperioodi algust. Mardilaupäeval käivad mardisantideks riietunud lapsed ukselt uksele,
laulavad laule ja räägivad anekdoote, et saada maiustusi.
14. Christmas—jõulud
Sunday
pühapäev
Monday
esmaspäev
Tuesday
teisipäev
Wednesday
kolmapäev
Thursday
neljapäev
Friday
reede
Saturday
laupäev
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
.Jõulud is celebrated from St. Thomas's Day (December 21) until Epiphany (January 6) .Jõulud was seen as a period of rest in the middle
of the long dark winter. On Christmas Eve, people had to eat for 7, 9, or even 12 times. It was said that next year will be rich in food.
Jõulusid tähistatakse toomapäevast (21.detsember) kolmekuningapäevani (6.jaanuar) .Jõulud oli puhkuseaeg keset pikka pimedat talve.
Jõululaupäeval söödi 7,9 või isegi 12 korda. See ennustas, et järgmisel aastal on rikkalikult toitu.