1) The document describes various animal species that live in Estonian forests, including their common names, diets, behaviors, habitats, physical characteristics, and other distinguishing features.
2) Animals mentioned include fox, bear, moose, deer, boar, marten, hare, wolf, lynx, badger, squirrel, elk, and hedgehog.
3) Details provided for each species include what they eat, sounds they make, whether they hibernate, physical traits of males vs females, behaviors like denning or nesting habits.
1) The document describes various animal species that live in Estonian forests, including their common names, diets, behaviors, habitats, physical characteristics, and other distinguishing features.
2) Animals mentioned include fox, bear, moose, deer, boar, marten, hare, wolf, lynx, badger, squirrel, elk, and hedgehog.
3) Details provided for each species include what they eat, sounds they make, whether they hibernate, physical traits of males vs females, behaviors like denning or nesting habits.
Action research is a method of systematic inquiry conducted by teachers and other educational professionals to address everyday problems in schools. It allows teacher researchers to develop solutions to issues through interventions and data collection within their own educational contexts. The strengths of action research include its persuasive, authoritative, and accessible nature which makes it relevant for improving teaching practices. It involves defining an area of focus, variables, research questions, interventions, participants, and data collection methods to address issues.
6. Valguse liigid klõpsa lähemalt tutvumiseks Kehad kiirgavad erinevat liiki valgust, nähtava kõrval ka inimsilmale nähtamatut infra- ja ultravalgust valgust kiirgavad kehad infravalgus ehk soojus nähtav valgus ultravalgus ehk UV-kiirgus
7. Infravalgus Infravalgust tajume soojusena, seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. Infravalgust kiirgavad kõik soojad kehad, see võimaldab öise nägemise seadmete valmistamist.
8. Nähtav valgus Nähtava valguse toimel tekib silmas valgusaisting, see võimaldab meil ümbritsevat näha.
9. Ultravalgus Kõige igapäevasemaks ultravalguse allikaks on Päike. Päikese käes viibides muutub inimese nahk pruuniks – organism kaitseb end UV-kiirguse eest. Päevitamisega liialdamine võib põhjustada nahavähki. Maal elavaid organisme kaitseb liigse ja ohtliku UV-kiirguse eest osoonikiht. Ultravalgust kiirgavaid lampe kasutatakse laialdaselt meditsiinis (haigusi tekitavate mikroorganismide hävitamiseks, hambaplommide kõvastumise kiirendamiseks jm).