2. Sisukord
1. Sissejuhatus………………………………………… 3
2. Välimus ……………………………………………. 4
3. Erinevad tõud ……………………………………… 6
4. Hooldamine ………………………………………... 7
5. Ratsaspordialad ……………………………………. 8
6. Hobuste tarvikud …………………………………... 9
7. Kokkuvõte ………………………………………….10
8. Kasutatud kirjandus ………………………………. 11
9. Lisa
2
3. Sissejuhatus
Hobune on koduloom. Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on hobuslaste
sugukonna hobuse perekonnast.
Hobused on kaunid loomad, kiired, tugevad ja nõtked, aga samas ka pehme karvaga ja
mõnusa siidja koonuga. Viis tuhat aastat tagasi olid kõik hobused vabad ja metsikud.
Nad elasid väikeste karjadena, igas kümme kuni viisteist hobust. Tänapäeva hobused
on taltsad, aga neis on siiski säilinud palju metshobuse metsikuid jooni, näiteks soov
olla teiste hobustega koos, nad on valvsad ja neile meeldib omada ümbrusest head
ülevaadet.
Tänapäeval kasutame hobuseid peamiselt selleks, sest see on nii tore! Paljudele
inimestele on hobune parimaks sõbraks ja kaaslaseks.
3
4. Välimus
Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret
liikumist võimaldav sale keha. Hobused
magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased
lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes.
Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk
kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada.
Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad
asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast
rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu
pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi
saab määrata tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse eluiga on 25
kuni 35 eluaastat. Hobuste silmad asuvad kaugeleulatuvalt pea külgedel, võimaldades
hobusel rohtu süües ümbrust jälgida. Hobune ka kuuleb hästi on võimeline keerama
oma mõlemat kõrva niimoodi, et kõiki kostvaid helisid kinni püüda.
Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle
anda. Raske töö ja sõitude korral antakse talle veel jõusööta: kaeru. Hobune sööb
ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab
ta haistmise abil.
Hobusel on isevärki jalad. Jala otsas on ainult üks varvas ja selle peal on kabi. Kabjad
on nagu inimesel küüned. Kapjadele pannakse rauad alla, et nad liiga ruttu ära ei
kuluks. Isase hobuse nimi on täkk ja emase nimi on mära. Märahobusel sünnib üks
varss, kes tõuseb kohe püsti ja hakkab emapiima imema.
Hobustel on mitemeid värvuste alatüüpe:
must
raudjas
kõrb
hall
kollane
võik
hiirjas
4
5. hõbemust ja hõbekõrb
kimmel
kirju
Hobuse suuruse määramiseks mõõdetakse hobuse turja kõrgust. Sellepärast
nimetatakse hobuse kõrgust turjakõrguseks. 148 cm juures läheb tähtis piir. Sellest
madalamaid nimetatakse ponideks ja sellest kõrgemaid hobusteks.
5
6. Erinevad tõud
Maailmas on palju erinevaid hobusetõuge, alates rahulikest, suurt kasvu
raskevephobustest ja sihvakatest ratsahobustest kuni pisikeste ponideni.
Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi:
ratsahobused/sporthobused
traavlid
raskeveohobused
ratsaponid.
Samuti jaotatakse hobusetõuge loomulaadi järgi kolme kategooriasse:
"kuumaverelised", "külmaverelised" ja " soojaverelised". Kuumaverelisteks
arvestatakse enamasti hobusetõuge nagu Ahhal-tekiini hobune, Araabia hobune,
Berberi hobune ja Inglise täisvereline ratsahobune. Kuumaverelised on tuntud oma
kiiruse ja nobeduse poolest. Nad on elavaloomulised ja tulised. Külmaverelised
hobused on suured ja tugevad. Sellesse kategooriasse kuuluvad Euroopa põlistest
hobustest pärinevad rakseveo- ja ponitõud. Nad on iseloomu poolest rahulikud,
kannatlikud ja püsivad. Näiteks on tõud nagu Belgia raskeveohobune,Clydesdale'i
hobune, Haflinger, Schwarzwaldi hobune, Suffolk Punch ja Šairi hobune.
Soojaverelised hobusetõud arenesid kui erinevat tüüpi külmaverelisi hobuseid või
ponisid ristati kuumaverelistega. Soojaverelised hobused on sihvakamad ja
rafineeritumad kui külmaverelised ja samas suuremat kasvu ja vähem tulise
iseloomuga kui kuumaverelised. Seda tüüpi hobused on väga sobivad ratsutamiseks ja
spordialadeks nagu kooli- ja takistussõit. Näiteks on tõud nagu Trakeeni hobune,
Hollandi soojavereline hobune, Hannoveri hobune, Ameerika traavel ja Tennessee
kõnnihobune.
Täielikult täisverelisteks loetakse kahte hobusetõugu:
Inglise täisvereline ratsahobune
Araabia täisvereline ratsahobune.
6
7. Hooldamine
Hobuse hooldamiseks vajad harju, (saadaval erinevas suuruses ja erinevate harjase
tugevusega, samuti erinevaks otstarbeks, näiteks: näoharjad) higikaabitsat,
kabjakonksu. Hobuse pesemiseks šampooni ning saba ja laka hooldamiseks selleks
spetsiaalselt ettenähtud palsamit. Vajadus võib tekkida ka silma puhastusvahendite
järele, samuti kabja tõrva ja –õli järele.
Sugemine ehk harjamine
Hobust soetakse selleks, et puhastada tema karvkatet ja parandada vereringet.
Hobune, kes on tihti väljas, vajab puhastamist ainult üks kord päevas. Tema karv peab
jääma rasvaseks, et kaitsta seda niiskuse eest. Ratsahobuseid harjatakse iga päev,.
tavaliselt enne ja pärast ratsutamist. Sugemise ajal peab olema hobune kinni seotud.
7
8. Ratsaspordialad
Takistussõit
Kolmevõistlus
Koolisõit
Rännak ehk kestvusratsutamine
Galopi võidujooks
Voltižeerimine
Traavisport
Polo
Ratsajaht
Allüür on hobuse liikumisviis. Need jaotatakse loomulikeks ja kunstlikeks.
Põhiallüürid on samm, traav, galopp. Sõltuvalt tõust võib esineda ka teisi allüüre
nagu näiteks küliskäik, pass ja tölt. Allüürist sõltuvad hobuse kiirus, veojõud ja
vastupidavus. Allüüri puhtus oleneb hobuse närvitalitusest, treenitusest ja
eksterjöörist. Liikumisviisi hindamisel vaadatakse sammu pikkust ja sagedust.
Tuntumad spordihobused Eestis:
Hetman
Mombol
Palladium
Totaar
A Big Boy
8
9. Hobuste tarvikud
Hobuseriistad on kõik esemed, mida hobusele pähe ja kehale panna saab- valjad,
ratsmed ja sadul. Pärast ratsutamist tuleb hobuseriistad puhastada ja hoolega üle
vaadata; samuti nagu hobunegi. Kindlasti on vaja päitsed. Kui hobust on vaja talutada,
kinnitatakse selleks päitsete külge päitsenöör. Ratsutamisel hobuse juhtimiseks
kasutatakse valjaid ja ratsmeid, ka nende suurus on vastavuses päitsete suurusele. Kui
hakkad ratsutama on sul vaja ka sadulat ning sinna alla käivat nn pehmendust, kas siis
valtrapi näol või vajadusel ka lisa pehmendus, (vajadus võib tekkida siis, kui sadul
hakkab näiteks hõõruma). Sadula paigaldamiseks on sul vaja ka sadulavööd. Ka neid
on saadaval erineva pikkuse ja materjaliga. Jaluseid, need on saadaval mitmes
suuruses, sõltuvalt ratsutaja jala (saapa) suurusest. Kannuseid ja stekki, kuigi
algajatele ei soovita.
Tänapäeval kasutatakse hobustel ka tekke. Olemas on nii fliistekid kui ka paksud
talve tekid. Vihmaste ilmadega kasutatakse hobustel väljas vihmatekke. Ka neid on
saada erinevates suurustes alates poni mõõtu, lõpetades eriti suurte tekkidega.
Osadel hobustel on suvekoplis peas imelik kapuuts. See on putukakaitse, mis kaitseb
hobuse pead tüütute ja hammustavate kärbeste eest.
Hobuse transpordiks vajad sa kindlasti transpordikaitsmeid, ratsutamiseks aga nn
tavakaitsmeid või siis pindesid, kõik need on saadaval erineva suuruse ja värviga.
9
10. Kokkuvõte
Paljud loomad on saanud inimese sõbraks. Hobune on nendest kõige suurepärasem.
Ta kehastab jõudu, julgust ja suursugusust. Enamik hobussesõpru tahab, et hobused
ümbritseksid neid igal pool. Nad koguvad pilte kruuse, taldrikuid ja kõike muud, mida
kaunistavad ilusad hobused. Mida rohkem sa hobustega oled, seda sagedamini sa
nende peale mõtled ja hakkad neid nägema kõikjal!
10
11. Kasutatud kirjandus
1. http://www.hortes.ee/?op=body&id=53
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Hobune
3. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/1klass/5looma/hobune.htm
4. Andersson, I. “Laste oma hoburaamat”. 2005
5. Le Gloahec, F. “Esimene galopp”. 2000
11
