2.
Informatsiooni kogumine
Informatsiooni töötlemine ja
koordineerimine
Informatsioonile reageerimine
Signaalide liikumine toimub läbi
sünapsite.
Närvisüsteemi ülesanded:
3. Elektrilisi signaale, mida nimetatakse
närviimpulssideks kannab edasi neuron ehk
närvirakk.
Igal neuronil on lühikesed jätked, mis kannavad
elektrilisi signaale rakukeha suunas
ja pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.
tuum
rakukeha
dendriit
neuriidi lõpp
müeliintupp
4. Sünaps on koht, kus ühe neuroni akson
puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või
rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või
näärmerakuga.
Signaali liikumine ühest neuronist teise on
alati ühes suunas.
SÜNAPS
5.
6. Sünaps on elektriline või keemiline.
Elektrilises sünapsis on närvirakud nii tihedalt
seotud, et närviimpulss antakse viivitamatult ja
muutmata kujul edasi järgmisele rakule.
Keemilise sünapsi korral elektriline signaal ei
levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss
jõuab neuriidi lõppu, kus poolte vahel on väike
sünaptiline pilu, eraldub sinna keemilist ainet,
mida nimetatakse virgatsaineks e.
neurotransmitteriks.
SÜNAPS
10.
Ühes neuronis on tuhandeid sünapseid.
2 tüüpi sünapseid:
Erutus- ja pidurdusünapsid
Erutussünaps on sünaps, mille kaudu saabuvad
närvirakku erutust esile kutsuvad signaalid.
Neuronis toimub ühel ajal nende impulsside
summeerumine. Summeerunud impulsid loovad
suurema postsünaptilise potentsiaali, mis vallandab
närviimpulsi.
Pidurdussünaps on sünaps, mille kaudu saabub
närvirakku pidurdavaid signaale.
Pidurdussünapsite signaalide mõjul tekib postsünaptiline
pidurdus. Närviimpulssi sel puhul ei teki.
Sünaps
11.
Postsünaptiline pidurdus - erutavad ja
pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist
ja signaali kesknärvisüsteemi edasi ei kanta
nt valuvaigisti blokeerib närviülekande
valuretseptoritelt kesknärvisüsteemi
Ülekanne sõltub mediaator- e. virgatsainete
toimest
Sama mehhanism ka mürkidel ja narkootilistel
ainetel
SÜNAPS
15.
Õppimine ja mälu
Informatsioon
Sensoorne mälu (<1.sek)
hetkemälu, info meeleelunditelt LÜHIMÄLU
Primaarne mälu (sekundid)
sensoorne mälu, ümbersõnastamine,
sõnad ja sümbolid
harjutamine
Sekundaarne mälu (minuteid-
aastaid) primaarsest mälust kordamise ja
harjutamise teel
PÜSIMÄLU
Tertsiaarne mälu (püsiv-
unustamist pole)
unustamine
unustamine
unustamine
17. Äsja vastuvõetud informatsiooni salvestamise häired
primaarsest mälust sekundaarsesse (nt kroonilistel
alkohoolikutel)
Võib aja jooksul mäletada (kuni 15 min) lihtsat materjali,
mis tähelepanu mujale juhtimisel kaob
Mälukaotus-mälust kaob informatsioon ajutalitluse
häirumisele eelneva perioodi kohta (kustutab ka n.ö.
primaarse mälu õnnetuse eelsest)
Mäluhäired
18. Sõltub otseselt aju verevarustusest
Ateroskleroos
Ajurabandus e. insult
Mediaatorite hulga muutus sünapsites ja DNA
kahjustused põhjustavad
Unehäireid
Tähelepanuvõime vähenemist
Emotsioonide muutumist
Tervel inimesel säilivad intellektuaalsed võimed
Vananemine
19.
1/3 elust veedame magades
Unel ei ole füüsilisest pingutusest puhkamise
funktsiooni, st füüsiline pingutus ei määra une
kestust!
Aju tervikuna ei puhka, kuid aju erinevate osade
aktiivsus erineb päevasest.
UNI
20. Viikmaa, M., Tartes, U. (2008): Bioloogia Gümnaasiumile II , 3.kursus. Kirj.:Eesti
Loodusfoto. Tartu. Lk.72-122
Kokassaar, U. koolitusmaterjalid õpetajatele. 2006
Kiive, E., Kull, M., Kuusk, E. jt. (2004):Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus.
Õpetajaraamat 7.-9. klassile ja gümnaasiumile. Kirj. Ilo. Tallinn. lk. 39-45
http://www.zbi.ee/alo/loengud/pdf/biorytmid.pdf
http://4.bp.blogspot.com/_MuBTGb68Ts0/TUrEk8IVMMI/AAAAAAAAI6Y/Ybq5cpfH
eG8/s1600/IMG_7661.JPG
http://www.sisekosmos.ee/pildid/86.jpg
http://bio.edu.ee/models/models/theory/et/synaps_t.jpg
http://txtwriter.com/Backgrounders/Drugaddiction/drugs1.html
Kasutatud kirjandus
