SlideShare a Scribd company logo
Soomaa piirkonna jätkusuutliku
turismi arendamise strateegia
2009-2013
Niiskete metsaribade ja suuremate tukkadega vaheldudes kulgevad
need soised niidud kumbagi kätt kaugele lõunasse ja põhja,
ühinedes all suure Öördi rabaga ja ülal Valgeraba kaudu tohutu laia Kuresooga.
Kümned kilomeetrid aina muinasmaad soode ja tasandike lindudele.
Silmitseme huviga läbi kiikri seda ülev-metsikut maastikku.
Ants Murakin “Läbi Paani riigi“ 1929.a.
Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arengustrateegia
Strateegia koostamises panustasid: Tõnu Aavasalu, Merle Adams,
Kuno Erkman, Eedi Haas, Avo Hansberg, Indrek Hein, Dagmar Hodger,
Urmas Kase, Tiit Kask, Annely Kesküll, Tõnu Kiviloo, Urve Kolk, Asso
Kommer, Tiina Korts, Tõnis Korts, Aimar Kuill, Ly Laanemets, Hille
Lapp, Taivo Lehesmets, Agu Leivits, Enda Link, Maigi Loite, Kerly
Luige, Mehis Luuken, Liina Lõoke, Algirdas-Andrus Martsoo, Murel
Merivee, Heiki Mägi, Tarmo Männigo, Raivo Olesk, Toomas Parm, Rait
Parts, Kadi Rebassoo, Aivar Ruukel, Katrin Ruumet, Keily Rändvee,
Rein Rändvee, Jaen Soer, Heitti Sosi, Tiiu Umal
Tellija: Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon
Koostaja: Aivar Ruukel, koostöös Soomaa turismiasjalistega
Rahastanud: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Heaks kiitnud: Soomaa Koostöökogu
2
Sisukord
SISSEJUHATUS.............................................................................................................................4
1. SOOMAA PIIRKONNA ASUKOHT JA KIRJELDUS.............................................................5
1.1 Soomaa piirkonna asukoht..........................................................................................................5
1.2 Soomaa turismipiirkonna kirjeldus..............................................................................................6
1.3 Soomaa piirkonna turismiasjalised............................................................................................12
1.4 Soomaa turismipiirkonna külastaja...........................................................................................14
2. Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arendamise strateegia.................................................16
2.1 Jätkusuutliku turismi põhimõtted .............................................................................................16
2.2 Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arengueeldused .........................................................16
2.3 Koostöö põhimõtted.................................................................................................................17
2.4 Soomaa piirkonna turismitsoneering........................................................................................18
2.5 Turismi trendid ja arengusuunad...............................................................................................22
2.6 Soomaa potentsiaalsed sihtturud ja sihtrühmad.......................................................................22
2.7 Soomaa arengueelduste koondhinnang....................................................................................24
3. Soomaa piirkonna visioon, eesmärgid ja tegevused..................................................................27
3.1 Strateegilised eesmärgid...........................................................................................................27
3.2 Valdkondi läbivad arengusuunad..............................................................................................27
4. Tegevused 2009 - 2013...............................................................................................................28
LISA 1 Soomaa piirkonna turismiteenuse pakkujad.....................................................................34
LISA 2 - Eesti ökoturismi kvaliteedimärgis EHE .........................................................................38
LISA 3 – Kasutatud allikad ...........................................................................................................39
3
SISSEJUHATUS
Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arengustrateegia on esimene kõnealuse piirkonna
erinevaid turismiasjalisi1
hõlmav strateegia. Siiski pole strateegia sündinud päris tühjale kohale,
Soomaa rahvuspargi külastuskorraldust käsitleb 1999. aastal valminud kaitsekorralduskava.
Laiemalt piirkondlikku turismipotentsiaali ja arenguvõimalusi kajastavad suuremal või vähemal
määral, Pärnu maakonna puhke- ja turismimajanduse arengukava, Soomaa rahvuspargi
kaitsekorralduskava, Viljandi maakonna strateegia piirkonna valdade arengudokumendid, külade
kavad ja RMK Sakala puhkeala kasutuskorralduskava, Rohelise Jõemaa piirkonna turismi- ja
puhkemajanduse arengukava ning Rohelise Jõemaa piirkonna strateegia. Kuigi eelnimetatud
dokumendid kajastavad kõik turismi ja selle arendamist Soomaa rahvuspargis ei hõlma ükski
eelnimetatud strateegiatest kogu piirkonna turismiarengut terviklikult.
Strateegia sündis piirkondliku looduskaitseorganisatsiooni, maavalitsuste, kohalike
omavalitsuste, turismi- ja piirkonna arengut suunavate mittetulundusorganisatsioonide ja
turismiettevõtjate koostöös. See on dokument, kus erinevad Soomaa turismiasjalised on kokku
leppinud ühises visioonis ja arengueesmärkides ning planeerinud ühiseid samme soovitu
saavutamiseks.
Strateegia eesmärgiks on soodustada piirkonna jätkusuutliku turismi arengut ja seeläbi
looduskaitseliste eesmärkide saavutamisele kaasa aitamine. Strateegia:
• määrab ära piirkonna jätkusuutliku turismi põhimõtted ja annab tegevusjuhised
järgmiseks 5 aastaks;
• annab aluse tegevuste eelisjärjestamiseks ja tegevusplaanide koostamiseks;
• tagab turismiatraktsioonidena kasutatavate looduskaitseliste väärtuste säilimise;
• annab turismiasjalistele suuna, milliste põhimõtete alusel arendada Soomaal
turismitooteid;
• loob alusdokumendi piirkonna jätkusuutliku turismi rahastamiseks.
Eesmärgi saavutamiseks määrab käesolev strateegia Soomaa piirkonna tsoneeringu,
jätkusuutliku turismi põhimõtted, analüüsib piirkonna turismipotentsiaali ja arengueeldusi
ning kavandab tegevusi kuidas piirkonnas jätkusuutlikku turismi arendada.
Piirkonna turismistrateegia koostamine algatati seoses Soomaa rahvuspargi PAN Park
võrgustikuga liitumise protsessi algatamisega. PAN Parks võrgustik on põlislooduse kaitsealade
võrgustik, mis 2009. aasta alguses ühendab 11 rahvusparki Euroopa erinevatest maadest. PAN
Park võrgustiku idee ühendab põlislooduse kaitse ja jätkusuutliku turismi.
Turismistrateegia koostamise juures (suvi 2008 - kevad 2009) on sisuloomest olulisem olnud
protsess - kõigi turismiasjaliste kaasamine. Paralleelselt dokumendi väljatöötamisega on
toimunud ka Soomaa piirkonna asjaliste hulgas mitmeid olulisi muutusi:
• kaitseala valitsemise reform keskkonnaministeeriumi haldusalas, mille käigus muutus
kaitseala valitsemine ja kaitse korraldamine;
• kaitsealadel asuva külastusinfrastruktuuri haldajaks sai reformi käigus Riigimetsa
majandamise keskus;
• asutati MTÜ Soomaa Turism;
• anti välja esimene Soomaa kõiki turismiteenuste pakkujaid koondav ühine kataloogi.
1
Vt punkt 1.3 Soomaa piirkonna turismiasjalised
4
• Soomaa koostöökogu asus PAN Pargi sertifitseerimisprotsessi garandi rolli.
1. SOOMAA PIIRKONNA ASUKOHT JA KIRJELDUS
1.1 Soomaa piirkonna asukoht
Soomaa rahvuspark asub Pärnu madaliku idaosas Madal- ja Kõrg-Eesti piiril. „Soomaa“ nime
autoriks loetakse professor Teodor Lippmaad, kes möödunud sajandi kolmekümnendatel
koostatud taimegeograafilises jaotuses nimetas Vahe-Eesti lõunapoolset osa Soomaaks. Koos
põhjapoolse Kõrvemaaga moodustab Soomaa Vahe-Eesti metsade- ja soorikka vööndi.
Soomaa turismi arendamise mõjupiirkonna (Vt Skeem 1 Soomaa piirkonna asukoht) all
käsitletakse piirkonda, kus säästvat turismi (eriti loodusturismi) seostatakse tugevalt Soomaa
rahvuspargiga, ehk kõnealust piirkonda külastavad turistid saavad “Soomaa elamuse”.
Kõnealune piirkond ei vasta üks ühele ühelegi varem eksisteerivale geograafilisele jaotusele,
vaid on määratud Soomaa turismiasjaliste konsensuse alusel lähtuvalt senisest kogemusest. Piir
pole absoluutne ja ei väida, et “Soomaa elamust” poleks võimalik tekitada väljaspoole neid piire,
siiski leiame, et praktiliselt oleks seda raske korraldada. Edaspidi kasutatakse Soomaa turismi
mõju- ja elamuspiirkonna mõiste asemel lihtsustavalt mõistet Soomaa turismipiirkond.
Skeem 1 Soomaa piirkonna asukoht
5
Soomaa turismipiirkond paikneb Saarde, Surju, Paikuse, Tori ning Vändra vallas Pärnu
maakonnas ja Suure-Jaani, Pärsti ning Kõpu vallas Viljandimaal. Osaliselt ulatub ka
turismipiirkond ka Saarepeedi valda Viljandimaal, Sauga valda Pärnumaal ja Türi valda
Järvamaal. Vt skeem 2.
Skeem 2 Vallad, milles asub Soomaa turismipiirkond
Soomaa piirkonna piiride määramisel on lähtutud:
• Rahvuspargist ja "Suur Soomaa" kaitsekorraldusliku terviku printsiibist;
• turismi arendamise mõjualast, kus tooted ja teenused turustavad või võiks turustada
ennast Soomaa elamuse kaudu;
• Soomaa maastikuregioonist;
• Pärnu ja Viljandi maakondade piiridest;
• Suurematest maanteedest (Pärnu - Ikla, Valga - Uulu; Kilingi-Nõmme – Viljandi;
Viljandi – Imavere ja Suure- Jaani Vändra);
• piiri hägususest- piir ei ole absoluutne, ühisosa leidmise võimalus ja avatuks jäämine.
1.2 Soomaa turismipiirkonna kirjeldus
Soomaa turismipiirkond on arenenud lühikese perioodi vältel. Kuigi kõnealuses piirkonnas on
pika aja jooksul kujunenud välja üksikud tõmbekeskused, pole need olnud varem seotud ühtsesse
võrgustikku. Soomaa turismipiirkonna areng sai alguse 1993. aastal kui moodustati Soomaa
6
rahvuspark ning loodi esimesed võimalused rahvuspargi ala külastamiseks. Mõningase vahega
tekkisid esimesed turismiteenuste pakkujad, misjärel algas ka juba koordineeritum
külastuskorraldus rahvuspargis, milleks andis head võimalused Soomaa rahvuspargi
kaitsekorralduskava koostamise protsess. Senini pole aga rahvuspargi külastuskorraldust
käsitletud piirkondlikul tasandi.
Samuti pole Soomaa turismipiirkonnale koostatud spetsiaalset külastajate ega turu uuringut, ega
hinnatud klientide eelistusi. 2005 aasta suvel viidi Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzi poolt läbi
Soomaa rahvuspargi külastajate rahulolu-uuring, millest selgus, et Soomaa külastuse peamised
motivatsioonitegurid on kaunis looduskeskkond, uus sihtkoht ning aktiivne puhkus. Samuti
sobivus lühipuhkuseks ja eelmiste külastuste meeldivad kogemused. Vastajad hindasid kõrgelt
võimalust olla vaikuses, tutvuda rabadega ja osaleda kanuumatkadel. Negatiivsete teguritena
toodi välja sääskede rohkus ja välismaalaste poolt ka ainult eestikeelsed infostendid. Teatavat
rahulolematust väljendati ka teeolude ja mobiililevi osas.
Siiski on Soomaa rahvuspargi turismipiirkonda iseloomustav andmestik üpris lünklik ning suures
osas on käesoleva strateegia koostamisel vajalik lähtuda hinnangutest ja oletustest.
Soomaa turismi piirkonnas tegutseb mitmeid erineva tegevusvaldkonnaga turismiteenuse
pakkujaid, suur osa ettevõtjatest tegeleb turismiga põhitöökoha kõrvalt. Vt LISA 1 Soomaa
piirkonna turismiteenuse pakkujad. Antud nimestik kirjeldab informatsiooni, mis on leitav
internetist 2009. aasta jaanuarikuu seisuga, see nimestik ei kajasta ettevõtete rolli piirkonna
maine kujundamisel. Nimestikust on aga võimalik järeldada, et piirkonnas ei domineeri
jätkusuutlikke turismipõhimõtteid mittejärgivad ettevõtted, mistõttu strateegias kavandatud
põhimõtteid on aktiivse tegutsemise korral võimalik rakendada kogu piirkonnas.
Soomaa turismipiirkonna loodusväärtused
Soomaa turismipiirkonna loodusväärtuste kõige esinduslikum ala on loomulikult Soomaa
rahvuspark, kuid piirkonnas on mitmeid teisigi kaitsealasid ning hulgaliselt väärtuslikke
loodusalasid väljaspool kaitsealasid. Kaitsealadel on külastusvõimalused loodud ennekõike
Soomaa rahvusparki, aga ka Navesti looduskaitsealale, Kurgja maastikukaitsealale ja Saarjõe
looduskaitsealale. Turismi võtmes on suurim tõmbekeskus Soomaa rahvuspark, mis piirkonna
kaitsealadest on olulisim loodusturismi sihtkoht ja paljudele ettevõtjatele tähtsaim
turismiressurss.
Turismi seisukohast on huviväärseimad2
:
1. ulatuslikud suhteliselt puutumatud rabad , nende seas Eesti suurim raba Kuresoo;
2. looduslikes looklevates sängides voolavad jõed;
3. jõgede regulaarsed üleujutused;
4. lammi- ja soometsad;
5. luhaniidud;
6. taimedest siberi võhumõõk, niidu-kuremõõk, käpalised;
7. lindudest kotkad, rähnid, kakud, rohunepp ja rukkirääk;
8. imetajatest põder, metssiga, kobras ja kõik suurkiskjad – hunt, ilves ja karu.
2
Mitte tingimata antud tähtsuse järjekorras.
7
Soomaa piirkonnas on rajatud järgmised külastusvõimalused loodusväärtustega tutvumiseks, vt
Skeem 3 Looduse vahendamiseks rajatud külastusrajatised:
1. Kuuraniidu õpperada, Soomaa RP3
;
2. Ingatsi matkarada ja vaatetorn, Soomaa RP;
3. Meiekose matkarada, Soomaa RP;
4. Oksa laudrada ja vaatetorn, Soomaa RP;
5. Tõramaa puisniidu matkarada ja vaatetorn, Soomaa RP;
6. Öördi matkarada, Soomaa RP;
7. Riisa rabarada ja vaatetorn, Soomaa RP;
8. Tipu küla kultuurilooline rada, Soomaa RP;
9. Keskuse Koprarada, Soomaa RP;
10. Läti vaatetorn, Soomaa RP
11. Toonoja matkarada, Soomaa RP;
12. Hüpassaare matkarada, Soomaa RP;
13. Lemmjõe keelemetsa matkarada, Soomaa RP;
14. Sakala tee matkarada, Kurgja MKA, Navesti MKA, Saarjõe MKA;
15. Saeveski metsaonn, Saarjõe MKA;
16. Vanapagana maja, Saarjõe MKA;
17. Saarjõe loodusrada, Saarjõe MKA;
18. Labidakivi lõkkekoht, kaitsealuse üksikobjekti vahetus läheduses;
19. Kurgja talumaastik, Kurgja MKA
Kultuuriväärtused
Soomaa rahvuspargi asustusel on huvitav ajalugu. Inimasulad tekkisid juba kiviajal, läbi
sajandite on asustus püsinud hõre, suhteliselt isoleerituna muust maailmast. Turismis on tähtis
koht nii vaatamisväärsustel kui suulisel pärimusel – lugudel, legendidel ja nende jutustamisel.
Turismi seisukohast on piirkonna olulisemad kultuuriväärtused on:
1. Viiendaks aastajaks kutsutav üleujutus ja sellega seotud eluolu;
2. Eelnevast tingitud ühepuupaatide kasutamise kultuur ja valmistamise oskus;
3. Soomaad läbiv veetee, mis on olnud Hansa kaubateeks Pärnu ja Viljandi vahel;
4. Pärnu-Viljandi talitee ja hulk kohalikke taliteid, mis on käinud üle soode;
5. Traditsiooniline taluelu, esinduslikem näide on Kurgja talumuuseum, häid näiteid leiab
ka eraalgatusena toimivates turismitaludes (Vaike talu);
6. Taliteede sõlmpunktides tegutsenud kõrtsid (Oksa, Tõramaa);
7. Ajaloolised isikud – C.R Jakobson, L. Koidula, A. Pulst, M.Saar, V.Reimann, J.Köler,
vennad Kapid;
8. Arhitektuuriväärtused – Olustvere mõis, Suure-Kõpu mõis, Tori kõrtsihoone jt.;
9. Käsitöö ja piirkonnale omane toit
10. Nõukogude armee pärand – raketibaasi jäänused Kikeperas, Tohvri küla.
3
Siin ja edaspidi lühendid RP=rahvuspark, MKA=maastikukaitseala, LKA=looduskaitseala, HA=hoiuala
8
9
Skeem 3 Looduse vahendamiseks rajatud külastusrajatised
Aktiivsed tegevused ja sündmused
Lisaks loodus- ja kultuuriväärtustele on turisminõudluse tegelikeks tekitajateks –
tõmbeteguriteks erinevad sündmused ja aktiivse puhkuse tegevused. Tegevused ja sündmused
ärgitavad külastajaid Soomaa turismipiirkonda tulema, loovad külastuselamuse ja aitavad kaasa
Soomaa kui sihtkoha kuvandi kujunemisele.
Soomaa turismipiirkonnas harrastatavad aktiivse puhkuse viisid on:
1. Veematkad jõgedel kanuude, kummipaatide ja haabjatega;
2. Kalastus;
3. Jalgsimatkad laudteedel ja matkaradadel;
4. Räätsamatkad rabades;
5. Hobumatkad;
6. Suusamatkad rabades ja tõukekelgumatkad jõejääl;
7. Õppematkad (soomaastike, taimede, seente jm õppimise eesmärgil).
Soomaa piirkonnas regulaarselt toimuvad sündmused:
1. looduslik tähtsündmus – viies aastaaeg;
2. Soomaa Sõprade Seltsi korraldatavad talgud ja matkad;
3. Suure-Jaani muusikapäevad;
4. Haabjaehituse laagrid;
5. keskkonna ja loodushariduslikud üritused RMK Sakala puhkealal (Sakala tee matkapäev,
perepäev Lõhavere Linnamäel jne.);
6. rahvakalendri tähtpäevade tähistamine;
7. külaseltside üritused;
8. kultuuriüritused Toris, Paikusel, Vändras, Suure-Jaanis, Kõpus, Kilingi-Nõmmes.
Soomaa turismipiirkonna positsioon Eesti turismis
Eesti kui reisisihi turunduses on üheks väärtuseks metsik loodus ja selle sümboliks sood.
Soomaa rahvuspark on suurte rabade näidisala ja seda positsiooni kinnitab ja võimenda
Euroopa põlislooduse kaitsealade PAN Parks sertifikaadi taotlemine.
EAS turismi arenduskeskus ja ka MTÜ Eesti Maaturism jagavad Eesti kolmeks regiooniks –
Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti. Soomaa jääb peaaegu võrdses osas nii Lääne-Eestisse kui Lõuna-
Eestisse. Ühelt poolt tekitab paiknemine korraga kahes regioonis segadust, teiselt poolt aga
10
pakub kahe Soomaast huvitatud turismikeskuse olemasolu Pärnu ja Viljandi näol ka kaks korda
suuremaid võimalusi koostööks turismimarsruutide ja -toodete arendamisel ning turundamisel.
Kahe regiooni piirile jäämine toetab Soomaa positsiooni inimmõjudest vähe mõjutatud
põlislooduse alana – Eesti Põlislooduse Pealinnana.
Eestimaa viiendikeks jaotav siseturismikontseptsioon nimetab piirkonda Jõemaaks. Selles
kontseptsioonis on võimalused Soomaa positsioneerimiseks Muistse Veetee turismiruumi ja
koostööks lisaks Pärnule ja Viljandile ka Tartuga. Veetee teavitamise suursündmuseks on
Laulupeo tule liikumine vett pidi Tartust Viljandi ja Pärnu kaudu Tallinna 2009.a. Viljandi ja
Pärnu vahel kasutatakse kohalike traditsioonilisi paate haabjaid.
Soomaaga sarnasesse turisminiši kuuluvad mitmed teised kaitsealad, näiteks Matsalu, Vilsandi,
Lahemaa ja Karula rahvuspark, Nigula LKA, Endla LKA, Alam-Pedja LKA jt. Ühelt poolt on
nimetatud piirkonnad Soomaale konkurentideks, teiselt poolt loovad aga võimalusi
koostöövõrgustike loomiseks, ühiste tootepakettide koostamiseks ja ühiseks turunduseks.
Soomaa piirkonna unikaalsed väärtused
Unikaalsed väärtused (ehk USP-d4
)on need piirkonna omadused, mis ahvatlevad potentsiaalseid
turiste külastusotsust tegema. Need on piirkonna konkurentsivõime aluseks, võimaldavad
eristada Soomaad teistest looduturismi sihtkohtades.
Mis eristab Soomaa teistest sihtkohtadest ja annab põhjuse siia tulla?
− viies aastaaeg ja ka kõik aastaajad - viis aastaaega;
− puutumatud ja põlised loodusmaastikud - rabad;
− looduse asukad - kiskjad, kotkad;
− hõre asustus, metsloomade sage nägemine maanteetee ääres,
− (müstiline) vaikus, pimedus ja valgus - (pole valgusreostust);
− Indrek Hein, Edu Kuill , Algis Martsoo ja teised kohalikud giidid, kelle pärast Soomaale
tullakse;
− pärandkultuur, rippsillad, pukksillad, heinategu luhaheinamaadel;
− säilinud ürgse paaditüübi - jämedast haavatüvest õõnestatud haabja, ehitamise ja
kasutamise tava;
4
USP, Unique selling point
11
− üks Eesti viiest rahvuspargist, soode-rabade näidisala, põlislooduse pealinn - tulevane
PAN Park;
− Kuresoo on Eesti suurim raba, Kuresoo lõunaservas asub Euroopa kõrgeim rabarinnak.
1.3 Soomaa piirkonna turismiasjalised
Turismiasjalisteks nimetatakse erinevaid üksikiskuid ja organisatsioone, kel on turismi suhtes
mingi oma huvi või keda turism mõjutab. Sellised asjalised on kohalikud kogukonnad, erinevad
institutsioonid, riigi- ja vallaasutused, MTÜ-d, ettevõtted. Asjaliste osalus ja toetus on
turismistrateegia välja töötamises ja elluviimises hädavajalik.
Soomaa turismiasjalised on:
1. Kohalikud elanikud – rahvuspargi territooriumile jäävad Riisa küla Tori vallast, Tipu
küla Kõpu vallast ja Sandra küla Suure-Jaani vallas. Huvi – nii rahvuspargi elanikel kui
ka laiemalt piirkonna elanikel on huvi olla kaasatud, rääkida kaasa turismi arengu
juhtimises. Samuti on kohalike elanike huvi see, et turism ei häiriks nende igapäeva elu
privaatsust;
2. Kohalikud omavalitsused – Paikuse, Tori, Vändra, Saarde ja Surju vald Pärnumaalt
ning Suure-Jaani, Pärsti ja Kõpu vald Viljandimaalt. Huvi – piirkonna atraktiivsuse
tõstmine, tulubaasi suurendamine, tööhõive kasv ja seeläbi sotsiaalse heaolu kasv;
3. Pärnu ja Viljandi maavalitsused. Huvi – piirkonna atraktiivsuse tõstmine,
infrastruktuuri parandamine, külastajate arvu kasv;
4. Keskkonnaamet (KKA) alustas tööd 1. 02. 2009, on Keskkonnaministeeriumi
valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu keskkonna- ja
looduskaitses. Huvi – looduskaitsemeetmete maksimaalne rakendamine;
5. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) huvi on tagada riigi metsade majandamine
arvestades säästva metsamajanduse printsiipe ning luua võimalusi riigimetsas
puhkamiseks. Muu hulgas on RMK ülesandeks kaitsealadel asuvate turismirajatiste
rajamine ning hooldamine;
6. Roheline Jõemaa Koostöökogu (RJK) on piirkonna ettevõtjate, kohalike omavalitsuste
ja mittetulundusühingute koostöös LEADER programmi raames kohalikku initsiatiivi
arendav organisatsioon. Tegevuspiirkond on sh Soomaa turismipiirkond. Tegevuse
esmärgid on fikseeritud Rohelise Jõemaa piirkonna strateegias 2007 -2013 ja strateegia
elluviimine tagatud rahastatud rakenduskava meetmete kaudu 2007 - 2010. Huvi –
piirkonna areng, sotsiaalse heaolu kasv;
7. Soomaa Turism MTÜ (ST) on piirkonna turismiasjalisi, eelkõige ettevõtjaid ühendav
mittetulundusühing, mis tegeleb turismiettevõtluse arengu toetamisega Soomaa
piirkonnas läbi koolituse, kvaliteedikontrolli, info haldamise ja jagamise. Huvi- turismi
arendamine, teadlike külastajate hulga kasv, Soomaa piirkonna ühisturundus;
8. Viljandimaa turism MTÜ – huvi turismiareng Viljandi maakonnas;
9. Pärnumaa Turism SA - huvi turismiareng Pärnu maakonnas;
10. Tipu Looduskool on MTÜ, mille eesmärgiks on vana Tipu koolimaja baasilt arendada
välja looduskool, koos ööbimis- ja toitlustusvõimaluse, kus saab pikemaid
koolitustsükleid korraldada. Huvi – areng Tipu külas;
12
11. Külaseltsid. Lubjassaare, Vastemõisa, Kildu, Riisa, Sandra, Rätsepa, Tipu, Teesoo, Supsi
ja Seruküla, Kootsi, Puiatu jne külades. Huvi – vastavalt oma kohaliku piirkonna areng;
12. Eesti Haabjaselts . Huvi – haabjakultuuri populariseerimine;
13. Soomaa Sõprade Selts on 1997.a. Loodud MTÜ. Huvi – Soomaa rahvuspargi valitseja
toetamine;
14. Kinnistute omanikud kes ei ela kaitsealal;
15. Turismiettevõtjad (Vt LISA 1 Soomaa piirkonna turismiteenuse pakkujad. Huvi –
ettevõtluse arendamine, minimaalsed piirangud, turistide arvu kasv;
16. Loodusteadlased ja -kaitsjad. Huvi – loodusliku seisundi säilitamine võimalikult suurel
alal ja teaduslike uuringute teostamine;
17. Jahiseltsid, kelle jahimaad asuvad piirkonnas. Huvi – oma tegevuspiirkonnas
jahipidamine, säästliku ulukivaru majandamine, kaitsealadel ulukite arvukuse
reguleerimine arvestades hea jahindustava järgimist ning jahinduse arendamine vastavalt
jahimaakorralduskavale;
18. Kalamehed. Huvi Soomaa jõgedel kalastust harrastada;
19. Soomaa külastajad (vaata Viga: viidatud allikat ei leitud) Huvi – külastajatele mõeldud
infrastruktuuri väljaarendamine, võimaluste mitmekesistamine, piirangute viimine
miinimumini;
20. Soomaa Koostöökogu (SKK) on 2006. a. Viljandi Maavalitsuse poolt kokku kutsutud
asutustevaheline komisjon, kuhu kuuluvad Soomaa rahvuspargi arengut mõjutavad
huvigrupid. Soomaa koostöökogu ülesandeks on erinevate huvigruppide vahelise koostöö
toimimine ning infovahetuse tagamine. Huvi on erinevate Soomaa rp seotud olevate
institutsioonide organisatsioonide koostöö arendamine ja informatsiooni vahetamine.
Soomaa koostöökogu täidab Soomaa rahvuspargi jaoks ka kohaliku PAN Pargi grupi
(Local PAN Park Group) rolli, kuna hõlmab kõiki vajalikke asutusi ja organisatsioone,
kelle tegevus mõjutab rahvuspargi arengut ja kes omakorda on mõjutatud rahvuspargist.
13
1.4 Soomaa turismipiirkonna külastaja
Piirkonna turismiettevõtjate korraldatud ajurünnakul tuvastati 12 seni olulisemat Soomaad
külastavat turistide rühma, kelle puhul hinnati nende mõjusid piirkonna looduskeskkonnale,
kogukonna elukeskkonnale, majandusele ning samuti oli vaatluse all külastajate omavaheline
mõju.
Tabel 1 Soomaa külastajate grupid5
Sihtrühm Mõju
Osakaal Loodusele Kohalikule
kogukonnale
Majandu-
sele
Teistele
sihtrühmadele
1. Õpilased nii Eestist kui
välismaalt
keskmine + / - + / - + + / -
2. Jahituristid, väljaspool
rahvusparki
vähene + +/- ++ + / -
3. Eesti asutused, seminarid,
suve- ja talvepäevad
suur + + / - ++ + / -
4. Pered ja sõpruskonnad,
enamasti Eestist
suur + + + +
5. Kalastajad Eestist keskmine + / - - - +/-
6. Seljakotirändurid, rändurid
enamasti välismaalt
keskmine + + +/- +
7. Linnu- ja loomavaatlejad,
loodusfotograafid nii Eestist
kui välismaalt
vähene + + + +
8. Seiklusturistid - kanuu,
ratsa, ATV, enamasti Eestist
suur + / - + / - + + / -
9. Eesti läbuturistid,
iseseisvate piknike pidajad
keskmine - - + / - -
10. Kultuurihuvilised -
muuseumid, haabjad nii
Eestist kui välismaalt
vähene + + + +
11. Karavanituristid enamasti
välismaalt
vähene + + + +
12. Invaturistid vähene + + + +
++ väga positiivne mõju
+ positiivne mõju
+/- neutraalne mõju
- negatiivne mõju
5
Tegemist on turismiettevõtjate ajurünnakuna sündinud hinnanguna. Süvitsiminevate järelduste tegemiseks on
vajalik põhjalikum uuring.
14
Erinevate turistide mõju hinnangud
• Looduskeskkonnale
Oluline tegur on see, kas turistid on koos giidiga või omapäi. Eelkõige kehtib see õpilasgruppide
ja seiklusturistide puhul, kelle käitumine palju sõltub giidist (õpilaste puhul ka õpetajast). Oluline
on ka külastajate informeeritus kaitseala piirangutest ja külastaja meelespeast.
• Jahiturismis on kliendid alati teadlikud ja organiseeritud.
• Probleemne grupp on kalamehed, kelle puhul on teistest külastajatest
sagedasem rämpsu maha jätmine.
• Seiklusturismi valdkondadest on kanuusõidu mõju neutraalne, ATV, maastur aga
negatiivsed.
• Kohalikule kogukonnale
Oluline tegur on see, kas turistid on koos giidiga või omapäi. Eelkõige kehtib see õpilasgruppide
ja seiklusturistide puhul, kelle käitumine palju sõltub giidist (õpilaste puhul ka õpetajast).
• Firmagruppide ja seiklusturistidega puhul on hea kui pole otsest kontakti
kohalikega.
• Kalamehed kipuvad kohalikke maaomanikke mitte kelleksi pidama ja neist „üle
jalutama“.
• kohalikule majandusele
• Õpilasgruppide positiivne mõju seondub sellega, et nad enamasti külastavad
nädala sees tööpäevadel ja laagreid peetakse mitmepäevastena.
• Jahituristid ja korporatiivkliendid on väga tulusad grupid.
• Seljakotimatkajad pole väga tulusad kuna käivad üksikult, nende maht võiks olla
suurem.
• Keskmisest tulusam on individuaalturist, kes kasutab rendiautot.
• Looma- ja linnuvaatluses seni väike mõju, puudub tootearendus.
• Karavanituristidele on vaja luua infrastruktuur
• Invaturistid on suure potentsiaaliga.
• Mõju teistele turistide sihtrühmadele
• Mitmete sihtrühmade (õpilased, firmad, seiklusturistid) puhul on tähtsaim ajaline
ja ruumiline planeerimine, et nad ei satuks teiste rühmadega kokku
• Erihuvidega teadlike turistide mõju on teistele gruppidele positiive, teavitavad ka
teisi väärtustest.
15
2. Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arendamise strateegia
2.1 Jätkusuutliku turismi põhimõtted
Jätkusuutliku turismi mõiste osas on peaaegu kõigil oma nägemus selle sisust. Siin strateegias
käsitletakse jätkusuutlikuna turismi, kus turismi arengut hinnatakse lähtuvalt looduslikest,
keskkonnaalastest, majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest indikaatoritest.
Turism on jätkusuutlik, kui:
• see toimib terves looduskeskkonnas seda kahjustamata;
• see toimib isemajandava majandusharuna;
• see toetab elujõuliste kogukondade toimimist.
Soomaa põhiväärtuseks on tema puutumatu ja põline loodus. Samas on siin, rasketest oludest
hoolimata aastatuhandeid kestnud inimtegevus. Soomaalased on kohanenud loodusega ja
kohandanud loodust. Soode ja jõgede piirkonnas on kujunenud eristuv elulaad, kombed. See
väheasustatud ning vähe muudetud ala on suurepärane näide looduse ürgsetest rütmidest ja
inimeste elust nende rütmide järgi. Rahvuspark on rajatud just nende väärtuste säilimiseks.
Turismi arendamine rahvuspargis või rahvuspargi ressursse kasutades eeldab nimetud
põhimõtetest aru saamist ja nende omaks võtmist, väärtustamist. Vastutustundlikku, loodusega ja
kohalike pärandväärtustega arvestavat suhtumist, tuleb rakendada turismitoodete pakkumisel,
külastajate vastuvõtu planeerimisel, ettevõtluse laiendamisel ja kõigel muul sellega seonduval.
2.2 Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arengueeldused
Selleks, et Soomaa piirkonnas saaks arendada hästitoimivat jätkusuutlikku turismi on vajalikud
mitmed eeltingimused:
VAATAMISVÄÄRSUSEST
• Soomaa turismipiirkond sõltub väga oluliselt Soomaa rahvuspargi ökoloogilisest
seisundist, sh:
o Rahvuspargi ja kogu piirkonna looduslikest väärtustest ja nende soodsast
seisundist;
• Piirkonna atraktsioonide unikaalsusest, mitmekesisusest ja rohkusest , sh lisaks
rahvuspargi loodusele ka piirkonna üldine ilme, kultuuripärandiobjektid,
vaatamisväärsused jms;
JUURDEPÄÄSETAVUSEST-KÄTTESAADAVUSEST
• Piirkonna kommunikatsioonidest:
o Bussiliiklusest ja selle tihedusest;
o Teede kvaliteedist;
o Side ja telekommunikatsioonide kvaliteedist.
• Väärtuste vahendamine:
o Rahvuspargis rajatud infrastruktuurist (rajad, tornid, laagriplatsid,
paadisillad);
o Külastuskeskuse toimimisest;
16
• Piirangute optimaalsusest
o Kaitsealade külastamise võimalikkus;
o Loodusturismirajatiste kasutamise võimalikkus.
TEGEVUSTEST
• Pakutavate teenuste mitmekesisusest, unikaalsusest, rohkusest ja kvaliteedist;
• Pakutavate huvikohtade mitmekesisusest, unikaalsusest, rohkusest ja kvaliteedist;
• Teenuseid siduvate programmide mitmekesisusest, rohkusest ja kvaliteedist;
HÜVEDEST JA TUGITEENUSTEST
• Majutusvõimaluste mitmekesisusest, rohkusest ja kvaliteedist;
• Toitlustusvõimaluste mitmekesisusest, rohkusest ja kvaliteedist.
Kõikides valdkondades on praegu olemas baaskvaliteet, kuid arenguks on vajalik parandada
erinevates valdkondades pakutavate teenuste kvaliteeti ühiste juhiste ja standardite järgi ja
mitmel juhul suurendada pakutava mitmekesisust.
2.3 Koostöö põhimõtted
Soomaa Koostöökogu koordineeriv roll
Soomaa Koostöökogu on ümarlaud, kuhu kuuluvad kõigi Soomaa piirkonnaga seotud asjaliste
esindajad. Koostöökogu roll on kooskõlastada riigisektori, mittetulundusühigute ja eraettevõtete
tegevusi ja suunata jätkusuutliku turismi arengut Soomaa piirkonnas. Koostöö eelduseks kõigi
17
Joonis 1 Turistide elamused sõltuvad
turismiasjaliste poolt pakutavatest
toodetest ja teenustest ning ala
väärtuslikkusest.
asjaliste vahel on informatsiooni jagamine, kaasamine ja mõistev suhtumine. Koostöökogu käib
koos neli korda aastas ja teeb ettepanekuid esilekerkinud probleemide lahendamiseks.
PAN Pargi sertifitseerimisprotsessis on Soomaa Koostöökogul kohaliku PAN Pargi grupi
staatus.
Turismiettevõtete koostöö rahvuspargi valitsejaga
Turismiettevõtte, Keskkonnaameti ja Riigimetsa Keskuse vaheline kolmepoolne koostööleping
on soovituslik kõigile Soomaa rahvuspargi alal turismiteenust pakkuda soovijaile. Leping
kohustab turismiettevõtet
- täitma head tava
- regulaarselt edastama külastusandmeid
- osalema külastajate uuringu-monitooringu programmis (veebipõhine tagasiside küsitlus)
Kuidas turismiettevõte saab taotleda PAN Pargi sertifikaati?
Turismiettevõttele PAN Pargi sertifikaadi taotlemine eeldab turismiettevõttelt:
1. Tema ja Keskkonnaameti vahelise kehtiva koostöölepingu olemasolu;
2. Eesti ökoturismi kvaliteedimärgise EHE (Vt Lisa 1) kasutamisõiguse olemasolu6
;
3. Nende kahe tingimuse olemasolul või turismiettevõte esitada avalduse Soomaa
koostöökogule;
4. Soomaa Koostöökogu otsustab PAN Pargi sertifikaadi omistamise
5. Positiivse otsuse korral sõlmib turismiettevõte lepingu PAN Park Foundation-iga
MTÜ Soomaa Turism
MTÜ Soomaa turism ühendab Soomaa turismipiirkonna jätkusuutlikke
turismiarenduspõhimõtteid järgivaid ettevõtteid, kelle eesmärgiks on turundada Soomaa
rahvusparki ja selle mõjupiirkonda ühtsetel alustel tervikliku sihtkohana.
MTÜ Soomaa Turism teeb koostööd Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni ning Soomaa
Koostöökoguga tagamaks kaitsealasid turustavate info õigsuse ning selle kooskõla kaitsekorraga
ning piirkonna ühtsete arengupõhimõtetega.
Avatud suhtlemine
Soomaa piirkonna jätkusuutlikuks arenguks on oluline tagada kõigi asjaliste omavaheline
aktiivne suhtlemine ja infovahetus. Soomaa koostöökogu tagab vaid infovahetuse ja koostöö
regulaarsuse.
2.4 Soomaa piirkonna turismitsoneering
Soomaa PAN Pargi piirkonna turismi-tsoneerimise eesmärk on negatiivse turismimõju
vähendamine ja samas positiivsete mõjude suurendamisele kaasa aitamine.
Turismitsoneeringu lähtepõhimõtted:
− kaitsealuste objektide kaitsekorrast;
− väljakujunenud turismikoridoridest (maanteed, jõed) ja matkaradade võrgust;
− rahvuspargi kaitsekorralduskava turismindusliku tsoneeringust;
− omavalitsuste (Suure-Jaani, Kõpu, Saarde, Surju, Paikuse, Tori, Vändra) planeeringutes
sätestatust ;
6
Eeldused 1 ja 2 ei pea järgnema üksteisele eeltoodud järjekorras.
18
− väljakujunenud turismialasest maakasutusest;
− kohaliku kogukonna soovidest;
− turismipotentsiaalist.
Turismitsoneeringu eesmärk
Tsoneering on piirkonnas aluseks järgmiste põhimõtete väljatöötamisel:
• Erinevate turismiliikide korraldamisel (näiteks loomade ja lindude vaatluseks,
matkamiseks, aga ka ATV-sõiduks) - sätestab tsoonis soositud turismiliigid ja
soovitamatud (keelatud) turismiliigid ja –viisid;
• Turismi ja muude inimetegevuste vahekordade määramiseks (näiteks loomade vaatlus
turism versus ulukite arvukuse reguleerimine);
• Külastusintensiivsuse planeerimisele ja juhtimisele (intensiivne versus vähekülastatav
tsoon);
• Iseseisvate külastajate suunamisel ja giidivajaduse määramisel ;
• Turismiinfrastruktuuri uuendamisel ja laiendamisel (viidad, infotahvlid, lõkke- ja
puhkekohad, matkarajad, vaatetornid)
Skeem 4 Soomaa piirkonna üldtsoneering
Piirkond on üldiselt jagatud 4 vööndi (Vt. Skeem 4 Soomaa piirkonna üldtsoneering):
• Rahvuspargi ala (39640 ha) - Kõige tundlikum, atraktiivsem ja kõnekam ala.
Turismialased tegevused on kaitseeeskirjadega korraldatud. Rohelist mõttelaadi ja
19
keskkonda hoidvat käitumist, tooteid, teenuseid, protsesse eksponeeriv ala. Tootmises
on meelelahutus. Tulu on tsooni hinnast, piirangutest ja unikaalsusest tulenev.
• Rahvuspargi piirkonna kaitsealade ala (10770 ha) – väikestel elupaigalaikudel
liike ja kooslusi hoidvad alad, turism allub kaitsekorra reeglitele.
• Rahvuspargi vahetu mõju ala (~52240 ha) - Rahvuspargi vahetu ümbrus. Soomaa
otsese mõju ja orienteerituse tsoon. Asustus on soovitud. Piirkonnas nii püsielanikud
kui ka hooajalised asukad. Keskused on arenenud, teenused kättesaadavad. Hea
füüsiline ja sotsiaalne infrastruktuur. Tegutsevad mitmed Soomaa lugu oma toodetes
ja teenustes kasutavad turismiettevõtted. Majandusel ei ole rangeid piiranguid, ega ka
rahvuspargi alast tulenevaid eeliseid. Piirkonda läbivad kaitsealale viivad
liikumisteed ja piiril “Soomaa väravad”. Teeäärsed talukohad ja maastik häälestavad
Soomaa külastajaelamuseks ja seega peavad olema korrastatud ja kõnelema Soomaa
loo sissejuhatust.
• Rahvuspargiga nõrgalt seotud ala (~118300) Soomaaga lõdvemalt seotud
piirkonnad, mis on ühenduslüliks majanduslikult elavamate piirkondadega, suuremate
keskustega (Pärnu, Tallinn, Viljandi), aktiivse liikluse tuiksoontega (Via Baltica).
Turismis loovad oma väärtustega koostöövõrgustikku .Tootmine on Soomaa mõjuala
piiranguteta. Soomaa pikaajalise jätkusuutliku arengu tagamisel ääretult oluline, et
antud piirkonnas ei kavandataks jätkusuutliku turismi põhimõtetega oluliselt
vastuolus olevaid tegevusi.
Teenuste ja tegevuste spetsiifiliselt on täpsemalt tsoneeritud rahvuspark ja selle vahetu ümbrus,
vt . Siin on lisaks eeltoodud tsoneeringule täpsustatud järgmised vööndid:
• Kogukonna tabualad – katavad piirkonnas (eriti turismirajatiste vahetus mõjualas)
elevate inimeste õuealad, kus kehtivad igal pool omanike poolt kehtestatud reeglid.
Soomaa elanikud ei ole “vaatamisväärsus” kui nad seda ei soovi. Turismiteenuse
pakkujad ja iseseisvad külastajad peavad aktsepteerima kohalike elanike
privaatsusvajadust.
• Turismirajatiste mõjualad – õppe- ja matkaradade vahetu ümbrus, mida mõjutavad
külastajad. Need on tsoonid, kus tuleb kõne alla turismiinfrastruktuuri arendamine ja
uute rajatiste püstitamine;
• Veeteede mõjualad – veematkade poolt mõjutatud jõgede vahetu ümbrus.
Piirkonnad, mida veematkadel osalejad külastavad.
• Soovituslikult giidiga külastatavad alad – looduslikult raskesti juurdepääsetavad
“põlislooduse elamuse” alad, giidi kasutamine vajalik nii looduslike väärtuste kui ka
külastajate endi kaitseks.
• Alad, kus eesmärgiks on külastamise minimeerimine – looduslikult
häirivustundlikud alad, kus külastamine võimalik kooskõlastatult.
• Keelualad – külastamine täielikult keelatud.
20
21
Skeem 5 Rahvuspargi vahetu mõjuala tsoneering
2.5 Turismi trendid ja arengusuunad
Turismitoodete ja teenuste väljatöötamisel tuleb arvestada põhilised tulevikutrende:
1. Demograafilise olukorra muutumine: vanus, haridus, perekonnaseis, sissetulek jne.
Vananev ühiskond pöörab senisest enam tähelepanu mugavusele, neil on rohkem aega,
eriti väljapool suve, nad on endiselt aktiivsed ja huvituvad asjadest, millele neil varem
pole olnud aega. Ka noored on hakanud enam reisima, kuid nad tarbivad teistsuguseid
tooteid, külastades eelkõige sõpru ja tuttavaid.
2. Külastajate elustiili, ootuste ja vajaduste muutumine, millega kaasneb suurenev nõudlus
elamustoodete järele. Suureneb erihuvidel põhinevate reiside osakaal (individuaalreisid,
elamusreisid, harrastusega seotud reisimine), puhkusel olles soovitakse kulutada,
soovitakse lõõgastuda, tegelda lemmiktegevustega, tutvuda uute kohtade ja inimeste
elulaadiga, osaleda kultuuri- ja spordiüritustel, saada uusi elamusi, pannakse endid
proovile. Puhkusele seatakse seega kõrgemaid ootusi, mille eesmärgiks on igapäevasest
rutiinist väljatulek ja kvaliteetne puhkus puhtas keskkonnas. Trendikad valdkonnad on
spaa- jaa wellnesstoote pakkumise areng ja mitmekesistumine.
3. Reisieelistuste ja -kestuse muutumine (rohkem lühimaa- ja lühema kestusega reise). Ühe
pika reisi asemel aastas soovitakse teha mitu lühemat reisi areneb nn aastaringse aktiivse
puhkamise liik, suur nõudlus on nädalalõpureisidele. Kuid tehakse ka pikki, isegi kuid
kestvaid reise nagu näiteks ümbermaailmareisid, palverännakud, ülipikad matkad või
mitme riigi külastus.
4. Kiire areng turismi jaoks olulise infrastruktuuri osas nagu sadamad, lennuväljad, raudtee,
maanteed jne., uute transpordiühenduste nagu lennu-, laeva-, rongiliinide avamine,
interneti areng, reisimist soodustava viisapoliitika lihtsustamine eriti Eesti jaoks,
Schengeni viisaruumi avanemine, majanduskasv ja üldise heaolu tõus toob kaasa turismi
aktiivsuse suurendamise, samas võib see kaasa tuua pakkumiste külluse, mis omakorda
pingestab hinna ja kvaliteedi suhet.
5. Keskkonnasõbralikkus: üha suuremat tähtsust hakkab mängima sihtriigi
keskkonnasõbralikkus, turvalisus ja eripära.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et nn „tuleviku turisti“ ootused on üha enam seotud tema enda
individuaalsete vajadustega, nad ootavad uusi elamusi nende jaoks uues kultuurilises, psüühilises
ja emotsionaalses keskkonnas - nad otsivad uusi kogemusi, näiteks ebaharilikke keskkondi ja
kultuure, isiklikku ja füüsilist täiustumist või emotsionaalset arengut. Turistid ei soovi enam
lihtsalt reisi, vaid meeldejäävat - just nendele mõeldud unustamatut reisielamust või –kogemust
ning kiiresti kättesaadavaid teenuseid.
2.6 Soomaa potentsiaalsed sihtturud ja sihtrühmad
EAS Turismiarenduskeskuse 2005-2007 aastatel läbiviidud uuringud Eesti potentsiaali kohta
puhkuse sihtkohana erinevates sihtturgudel annavad selge signaali, et loodusturismil on suur
arengupotentsiaal kõigil uuritud sihtturgudel. Looduse osatähtsus reisimotiivina oli kõige suurem
22
sakslaste hulgas, kellest 81% oleks Eestisse reisides huvi looduskaunite paikade külastamise
vastu. Vanusegrupp 35-54 puhul on huvi looduse vastu isegi 95% külastajate seas.
Tabel 2 Soomaa potentsiaalsed sihtturud ja sihtrühmad
Eesti Loodushuvilised, firmad ja asutused,
seiklusturistid, õpilased, pered , kalastajad
Saksamaa Loodushuvilised, pered, kultuurihuvilised,
seljakotirändurid
Soome Pered, kultuurituristid, loodushuvilised,
õpilased
Rootsi Loodushuvilised, pered, õpilased
Läti Pered, firmad ja asutused, loodushuvilised,
õpilased
Venemaa Pered, firmad ja asutused, kalastajad
Holland Seljakotirändurid, pered, seiklusturistid,
kultuurihuvilised
Inglismaa Linnu- ja loomavaatlejad
Kesk-Euroopa Loodushuvilised, linnu- ja loomavaatlejad,
seljakotirändurid
Kaugemad maad – USA, Austraalia, Jaapan Seljakotirändurid, loodushuvilised,
Soomlastest tunneb looduskaunite paikade ja aktiivsete tegevuste vastu looduses huvi vastavalt
55% ja 40% vastanutest, mis teeb kokku loodushuvilisteks 95% võimalikest Eesti külastajatest.
Rootsi sihtturu analüüsist selgus, et 29% Eestit 2006 aastal külastanud turistidest matkas Eestit
külastades looduses ning 16% tegeles looduses aktiivsete harrastustega. Edaspidi on looduses
viibimisest huvitatud 69% ning aktiivsetest tegevustes looduses 42% võimalikest Eestisse
reisijatest.
Venemaa sihtturu puhul15 pakkus tegevustest ja vaatamisväärsustest Eestis kõige enam
huviloodus – seda 80% vastanute jaoks. Samaväärne huvi oli venelastel arhitektuuri vastu ning
veidi vähem ligi 70% huvitus kultuurist ja kultuurisündmustest.
Suurbritannia turu puhul tunneks looduse vastu huvi 85% võimalikest Eesti külastajatest,
seevastu kultuurisündmuste ja ööelu pakuks huvi umbes pooltele vastanutele. Ka lätlaste puhul
on huvi looduse vastu kõrge, 81% vastanutest.
Sihtrühm Ootused7
7
Siin ei kajastata infomaterjalide ja teeninduse keele ootusi. Eeldatakse, et kõigil sihtgruppidel on nii sise- kui
välisriigi sihtturg.
23
Loodushuvilised Infomaterjalid, külastuskeskus, liikumisskeemid, kaardid,
laagriplatsid, giiditeenus-juhendamine.
Firmad ja asutused Valmisolek suurte gruppide teenindamiseks, huvitavad tegevused,
giiditeenus-juhendamine, toitlustamine
Seiklusturistid Giiditeenus-juhendamine, varustuse laenutus, infomaterjalid,
liikumisskeemid, kaardid, laagriplatsid.
Õpilased-
kooliekskursioonid
Valmisolek suurte gruppide teenindamiseks, bussidega
juurdepääsetavad rajatised, toitlustamisvõimalused, giiditeenus-
juhendamine, odavad lahendused, suveniirid, külastuskeskus
Pered Parklad ja peatumiskohad, infomaterjalid, viidastatud teed,
laagriplatsid, kämpingud, interaktiivsed tegevused lastele,
söögikohad, külastuskeskus
Kultuurihuvilised Infomaterjalid, külastuskeskus, kaardid, muuseumid, giiditeenus-
juhendamine
Seljakotirändurid Infomaterjalid, külastuskeskus, liikumisskeemid, kaardid,
laagriplatsid.
Erivajadustega
külastajad
Külastuskeskuses pakutavate teenuste kättesaadavus, loodusradade
kättesaadavus
Erihuviga külastajad
(kalastajad jne)
Kaardid, eriinfo, laagriplatsid
2.7 Soomaa arengueelduste koondhinnang
Arengueelduste hetkeseisust annab ülevaate SWOT analüüs, mis on meetod protsessi,
nähtuse olukorra vms. eri külgede analüüsiks. Järgnevalt on ära toodud säästva turismi
töörühma poolt tuvastatud Soomaa tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud, Tabel 3
Soomaa turismipiirkonna SWOT analüüs.
Tabel 3 Soomaa turismipiirkonna SWOT analüüs
Tugevused Nõrkused
1. rahvuspargi staatus
2. väärtuslik ja mitmekesine loodus
3. karismaatilised liigid (kiskjad, kotkad)
4. unikaalsed ja atraktiivsed üleujutused
5. matkaradade ja rajatiste hea seis
6. ettevõtete klaster on olemas,
eelkõige majutus ja kanuumatkad
7. rikkalik ja huvipakkuv kultuuripärand
8. Soomaa on Eestis tuntud
looduspuhkuse sihtkoht
1. ühekülgsed turismitooted
2. teenuste ja toodete ebaühtlane
kvaliteet
3. turismialase statistika piiratus ja
uuringute vähesus
4. turismi- ja teenindusharidusega
inimeste vähedus
5. piiratud transpordiühendus ja
ebapiisav infrastruktuur (teeolud)
6. külastuskeskuse heitlik toiminine
24
9. väike ja tubli kogukond
10. hea koostöö turunduses nii Viljandi
kui Pärnuga
11. Soomaa koostöökogu toimib kõigi
asjaliste foorumina
12. omavalitsuste ühistegevus Rohelise
Jõemaa koostöökogus
7. giiditeenus ebapiisav (maht, oskused,
teadmised, spetsialiseeritus)
8. toitlustusteenuse pakkumise vähesus
9. puudub ühistransport Tõramaale
10. sääsed ja parmud
11. transiit läbi rahvuspargi
12. viidastus ebapiisav
Võimalused Ohud
1. looduspuhkuse ja säästva turismi
populaarsuse tõus
2. Soomaa saab Euroopas tuntud
põlislooduse sihtkohaks
3. teeninduskvaliteedi tõus ja kliendile
suunatud teenindus,
4. kliendikeskne tootearendus
5. ühine turundus
6. Tipu Looduskooli väljaarendamine
7. haabja teemapargi väljaarendamine
8. tootearendus muuseumite baasilt
(Tori, Hüpassaare, Kurgja, Lubjassaare
jt)
9. taliteede pärandilt tootearendus
10. muistse kaubatee arendamine
rahvusvaheliseks turismimarsruudiks
11. kiviaja küla väljaehitamine
12. ülikoolide jt. uurimisgruppide
kaasamine
13. Soomaa „väravate“ võrgustiku
tugevdamine – Paikuse, Tori, Vändra,
Suure-Jaani, Kõpu, Kilingi-Nõmme
14. majanduslanguse taustal kasvab
väljamineva turismi arvelt siseturism
15. Kohalike suurem kaasatus turismi
16. Üldise elukvaliteedi tõus
1. turismi koordineerimatu iseeneselik
areng
2. looduskaitsereformide ettearvamatus
3. aministratiivreformide ettearvamatus
4. infrastruktuuri parendamisse ja
korrashoidu ei jätku riigi vahendeid
5. konfliktid eramaa omanike ja
külastajate vahel
6. turismiasjaliste koostöö ei laabu
7. elanikonna jätkuv vähenemine ja
vananemine
8. noorte ja haritute väljaränne.
9. asfalttee tulekuga kaasneb koormuse,
kiiruse, saastatuse, transiidi kasv
10. intensiivse tegevusega kaasnev
loodusressursside ületarbimine,
elurikkuse vähenemine, elupaikade
hävimine ja loodusmaastike
muutumine
11. üldise majandusliku languse pärssiv
mõju turismiettevõtlusele
12. kliimamuutuste ja keskkonna
halvenemise mõjul reisimine väheneb
Soomaa piirkonna suurimaks tugevuseks on vaieldamatult puhas, mitmekesine ja põline loodus,
mille säilitamiseks on loodud Soomaa Rahvuspark. Tugevuseks võib veel pidada hõredat
inimasustust, mis võimaldab piirkonna külastajal ja ka kohalikul elanikul tunda ennast piirkonnas
mugavalt ja nautida soovi korral üksindust. Üks olulisim turismitrend on urbaniseerunud
ühiskonna kasvav soov minna puhkamiseks linnakeskkonnast välja ning veeta oma vaba aeg
looduses.
Soomaa kaubamärk on esialgu tuntud küll ainult Eestis, kuid rahvuspargi staatus ja liitumine
Euroopa põlislooduse võrgustikuga PAN Parks annab piirkonnale hea eelduse välisturgudel edu
25
saavutamiseks ja teadlike loodushuviliste klientide leidmiseks. Piirkonna kultuuriajalooline
ressurss annab lisandväärtust looduslikule ressursile ning aitab piirkonna turismitoodet
mitmekesistada.
Oluliseks väljakutseks on piirkonna valdade, RMK, KKA, turismiettevõtjate ja teiste
turismiasjaliste koostöö toimimine. Soomaa Koostöökogul on siin kooskõlastav roll.
Turismitoodete mitmekesisuse loomiseks ja kvaliteedi parandamiseks on tähtis Rohelise Jõemaa
Koostöökogu tegevus. Soomaa piirkonna ühisturunduse kujundamiseks ja teostamiseks on
oluline MTÜ Soomaa Turism tegevuse käivitamine ja jätkusuutlikkuse tagamine.
26
3. Soomaa piirkonna visioon, eesmärgid ja tegevused
Üldine visioon:
Aastaks 2030 on Soomaa teadliku külastaja poolt väärtustatud, looduslike protsessidena
säiliv põlislooduse ja ajalolooliste kultuurmaastike näidisala koos tugeva ja ühtekuuluva
kogukonnaga
Jätkusuutliku turismi visioon:
Euroopa põlislooduse võrgustikku kuuluv Soomaa rahvuspark koos oma mõjupiirkonnaga
on Baltimaade populaarseim loodusturismi sihtkoht, mille turismitoode põhineb
põlislooduse elamusel, Soomaa omapäral, kultuuripärandil ja kvaliteetsetel teenustel, mida
pakuvad koostööna piirkonna turismiettevõtjad ja -asjalised.
Turism ei ole mitte eesmärk omaette vaid vahend säästva arengu tagamiseks
3.1 Strateegilised eesmärgid
1. Ökoloogiline eesmärk - turism Soomaal väärtustab ning toetab looduskaitseliste
eesmärkide saavutamist ja ei kahjusta piirkonna looduskeskkonda
2. Majanduslik eesmärk - turism loob piirkonnas töökohti ja ettevõtlusvõimalusi ning
toetab traditsiooniliste majanduharude jätkusuutlikkust
3. Sotsiaalne ja kultuuriline eesmärk - turism toetab kohaliku kogukonna heaolu, elulaadi
säilimist ja ei kahjusta piirkonna sotsiaalset keskkonda
4. Turismiarenduslik eesmärk – Soomaa turimitooted ja -teenused on kvaliteetsed ja
turismiettevõtted konkurentsivõimelised ning jätkusuutlikud
3.2 Valdkondi läbivad arengusuunad
1. Kliendikesksus, kus elluviidava mõõdupuuks on Soomaad külastavate turistide rahulolu,
piirkonnas veedetud aeg ja nende kulutused reisi jooksul.
2. Identiteet, mille kaudu on võimalik säilitada, jätkata ja tutvustada Soomaa loodust,
kultuuripärandit ja traditsioone järgides säästliku turismi põhimõtteid.
3. Koostöö, mis seob omavahel Soomaa piirkonna erinevad isikud, huvirühmad, ettevõtted
ja institutsioonid, on suunatud Soomaa konkurentsivõime tõstmisele.
Järgnevas tegevuskavas kasutatavate lühendite seletus:
KKA – Keskkonna Amet Pärnu-Viljandi regioon
KIK – Keskkonna Investeeringute Keskus
KOV – Kohalikud omavalitused
27
RJK – Rohelise Jõemaa Koostöökogu MTÜ
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
SAPT – Sihtasutus Pärnumaa Turism
SKK – Soomaa Koostöökogu
SSS - Sooma Sõprade Selts MTÜ
ST – Soomaa Turism MTÜ
VT – Viljandimaa Turism MTÜ
4. Tegevused 2009 - 2013
4.1 Ökoloogiline eesmärk - turism Soomaal toetab looduskaitseliste eesmärkide saavutamist ja ei
kahjusta piirkonna looduskeskkonda
Eesmärk /tegevus Tähtaeg /
ajakava
Teostajad ja
toetajad
Rahastamis-
allikad
Eesmärk 4,1,1 Kehtestatud on piisavad reeglid ja
rakendatakse sobivaid kaitsekorralduslikke
meetmeid
Tegevus 4,1,1,1 Soomaa RP Kaitsekorralduskava uuendamine
(KKK 2010 - 1019)
2010 KKA riigieelarve
Tegevus 4,1,1,2 Külastuskorralduskava ja- reeglite kehtestamine
(kkk osana)
2010 KKA eelarve
Tegevus 4,1,1,3 Turismimõjude hindamise (LAC) metoodika
välja töötamine.
2009 KKA , RMK eelarve
Tegevus 4,1,1,4 Mobiilpositsioneerimise projekt külsatuseireks 2009-2013 KKA RMK KIK
Tegevus 4,1,1,5 Koostöölepingute sõlmimine ettevõtjate ja
KKA ja RMK vahel.
2009 KKA, RMK,
ettevõtjad
eelarve
Eesmärk 4,1,2 Info jagamine on piisav, selgitamaks kehtivaid
reegleid ja võimalikke kahjusid
Tegevus 4,1,2,1 trükiste väljaandmine 2009-2013 RMK, KKA Riigieelarve
KIK teised
fondid
Tegevus 4,1,2,2 veebilehe pidev täiendamine 2009-2013 RMK, KKA
Tegevus 4,1,2,3 PR; partnerite ja asjaliste kaudu oma sõnumite
edastamine
2009-2013 RMK, KKA Riigieelarve
KIK teised
fondid
Tegevus 4,1,2,4 viidastus ja infostendid 2009-2013 RMK, KKA Eelarve KIK
teised fondid
Eesmärk 4,1,3 mõjusid vähendavaid rajatisi on piisaval
Tegevus 4,1,3,1 Rajatiste hooldus ja arendamine printsiibil
„hajutatud kontsentreerimine“
2009-2013 RMK Eelarve, KIK
Tegevus 4,1,3,2 teede ja kommunikatsioonide arendamine 2009-2013 teedevalitsus Eelarve
EU fondid
Tegevus 4,1,3,3 Loodus-ja kultuuriväärtuste arendamine ja
parem eksponeerimine
2009-2011 RJK,
ettevõtted,
Meede 3
LEADER
28
MTÜd
Eesmärk 4,1,4 Külastuskeskus toimib rahvuspargi
tutvustamise, uurimise ja vahendamise
kohana
Tegevus 4,1,4,1 külastuskeskuse arengukava rakendamine 2009-2013 RMK KKA Eelarve KIK
teised fondid
Tegevus 4,1,4,2 Külastajate ja turismimõju uuringute pidev
teostamine
2009-2013 KKA, RMK,
Ülikoolid
Eelarve KIK
teised fondid
29
4.2 Majanduslik eesmärk - turism loob piirkonnas töökohti ja ettevõtlusvõimalusi ning toetab
traditsiooniliste majanduharude jätkusuutlikkust
Eesmärk /tegevus Tähtaeg /
ajakava
Teostajad ja
toetajad
Rahastamis-
allikad
Eesmärk 4.2.1 Uute töökohtade tekkimine
Tegevus 4.2.1.1 Turismiettevõtjate koolitusvajaduse uuring ja
vastavate koolituste korraldamine
2009 RJK,
Ülikoolid
Teised fondid
LEADER
Tegevus 4.2.1.2 Konkurentsivõime tõstmine tootmises ja
teeninduses
2009-2013 Ettevõtjad
RJK
Meede 1
LEADER
Tegevus 4.2.1.3 Investeeringud kohalike toodete ja teenuste
ellukutsumiseks ning arendamiseks.
2009-2013 Ettevõtjad
RJK
LEADER
EAS
PRIA
Eesmärk 4,2,2 Ettevõtlusvõimaluste loomine
Tegevus 4.2.2.1 Kohalike elanikele koolitused
turismiettevõtluse alustest ja ökoturismist
2009-2013 ST, RJK RJK
teised fondid
Tegevus 4.2.2.2 Giidikoolitused 2009-2013 ST, LKK KIK
teised fondid
Tegevus 4.2.2.3 Kohaliku suveniiri väljatöötamine ja tootmine 2009-2013 Ettevõtjad st
rjk
LEADER
Tegevus 4.2.2.4 Toitlustuse ja transpordi teenuste lisandumine 2009-2013 Ettevõtjad EAS
teised fondid
Eesmärk 4.2.3 Traditsiooniliste majandustegevuste säilimine
turismi toetusel
Tegevus 4.2.3.1 Kohaliku toidu tootmine väikeste
põllumajandusüksuste baasil, toiduvõrkustiku
loomine
2009-2013 Ettevõtjad
RJK
Meede 1
LEADER
Tegevus 4.2.3.2 Ettevõtluse mitmekesistamine 2009-2013 Ettevõtjad
RJK
Meede 1
LEADER
Eesmärk 4.2.04 Uute säästvate majandustegevuste
arendamine
Tegevus 4.2.4.1 Kaugtöö arendamine, E-turundus, turismi-
uuringud
2009-2013 Ettevõtjad EAS , teised
fondid
4.2.4.2 Käsitöötubade rajamine ja seadmete soetamine; 2009-2013 Ettevõtjad,
RJK
LEADER
30
4.3 Sotsiaalne ja kultuuriline eesmärk - turism toetab kohaliku kogukonna heaolu, elulaadi
säilimist ja ei kahjusta piirkonna sotsiaalset keskkonda
Eesmärk /tegevus Tähtaeg /
ajakava
Teostajad ja
toetajad
Rahastamis-
allikad
Eesmärk 4,3,1 Kohalikud külakeskused kui infokeskused
Tegevus 4.3.1.1 Tipu koolimaja looduskooli arendamine 2009-2013 Tipu KIK
teised fondid
Tegevus 4.3.1.2 Külamajade ehk multifunktsionaalsete
teenustekeskuste võrgu väljaarendamine
2009-2013 MTÜd Meede 4
LEDER
Tegevus 4.3.1.3 Projekteerimis- ja planeerimistööd,
arendusdokumendid, tasuvusuuringud.
2009 MTÜ-d Meede 4
LEADER
Eesmärk 4.3.2 Teenuste säilimine ja parenemine
turismiarengu toel
Tegevus 4.3.2.1 Bussiliikluse säilimine ja parenemine 2009-2013 KOV-d Eelarve
teised fondid
Tegevus 4.3.2.2 Internetiühenduse parenemine 2009-2013 KOV-d Eelarve
teised fondid
Tegevus 4.3.2.3 Kauplus-auto suveperioodil 2010 ettevõtjad Tesied fondid
Eesmärk 4.3.3 Soomaa identiteedi ja koostöö
Tegevus 4.3.3.1 Piirkondliku identiteeti tugevdavate ja
piirkonna atraktiivsust suurendavate ürituste
ning traditsioonide ellukutsumine ja
arendamine.
2009-2013 RJK, KKA,
RMK
ettevõtted,
MTÜd
Meede 3
LEADER
Tegevus 4.3.3.2 Kohaliku käsitöö ja suveniiiride tootmine 2009-2013 MTÜd,
ettevõtted
Eearve
teised fondid
Tegevus 4.3.3.3 Kultuuriväärtuste kaitse ja parem
eksponeerimine loomemajanduse arendamise
kaudu
2009-2013 RJK Meede 3
LEADER
Tegevus 4.3.3.4 Miljööväärtus, arhidektuur ja külamaastik 2009-2013 RMK, KIK
ettevõtjad
Eelarve KIK
teised fondid
Tegevus 4.3.3.5 Laulupeo tule tulemine mööda musitset veeteed
Viljandist Pärnu
2009 RJK, Haabja
Selts
LEADER,
Kulka
Tegevus 4.3.3.6 Kalevipoja, kuradi j.t. mütoloogiliste tege-
lastega seotud turismimarsruuti koostamine
2009-2010 Ettevõtjad Eelarve, teised
fondid
Tegevus 4.3.3.7 Laada korraldamine kord aastas 2010-2013 Teised fondid
Eesmärk 4.3.4 Soomaa külastuskeskus on Soomaa külade
kokkusaamiskoht
Tegevus 4.3.4.1 Rahvaürituste korraldamine kohalikele 2009-2013 RMK, KKA,
RJK, ST
Eelarve KIK
teised fondid
Tegevus 4.3.4.2 Soomaa loodust ja kultuuri tutvustavate
teemaõhtute korraldamine
2009-2013 RMK KKA
ST
Eelarve KIK
teised fondid
31
4.4 Turismiarenduslik eesmärk – Soomaa turimitooted ja -teenused on kvaliteetsed ja ja
turismiettevõtted konkurentsivõimelised
Eesmärk /tegevus Tähtaeg /
ajakava
Teostajad ja
toetajad
Rahastamis-
allikad
Eesmärk 4.4.1 Turismitooted on kvaliteetsed kooskõlast
säästva turismi põhimõtetega ja tuginevad
Soomaa eripärale (s.o kultuur, traditsioonid,
ajalugu, pärimused, toit, käsitöö)
Tegevus 4.4.1.1 Koolitused kohalikest väärtustest, pärandist ja
tooteks vormimise tehnikatest
2009-2013 ST, RJK,
ettevõtjad
LEADER
Tegevus 4.4.1.2 Õppereisid Eestis pärandi- ja ökoturismiga
tutvumiseks
2009-2013 ST, RJK
ettevõtjad
LEADER
Tegevus 4.4.1.3 Õppereisid PAN Parkidesse kogemuste
omandamiseks
2010-2013 ST, RJK,
KKA
EU Fondid
Tegevus 4.4.1.4 Ökoturismi kvaliteedimärgise EHE õppepäevad 2009-2013 RJK , ST LEADER
Tegevus 4,4,1,5 PAN Parki sertifitseerimise alased koolitused 2009-2009 KKA KIK, teised
fondid
Eesmärk 4.4.2 Turundus on sihtgrupikeskne
Tegevus 4.4.2.1 Soomaa turismikataloogi, kaartide ja trükiste
väljaandmine ja levitamine
2009-2013 ST, RJK,
KKA, RMK
LEADER,
ettevõtjad, KIK
Tegevus 4.4.2.2 Messidel osalemine 2009-2013 ST, RJK EAS
teised fondid
Tegevus 4.4.2.3 Turundusprojekt välisturgudele 2009-2011 ST EAS Toetus
Tegevus 4.4.2.4 Soomaa ürituste kalender, väljundiga Internetis 2009 SSS, SKK Eelarve
teised fondid
Tegevus 4.4.2.5 Soomaad tutvustavad FAM- tuurid
ajakirjanikele ja reisikorraldajatele
2009 RJK, ST,
RMK,
ettevõtjad
LEADER
Tegevus 4.4.2.6 Koostöö reisikorraldajatega 2009-2013 ST, ettevõtjad Eelarve
teised fondid
Tegevus 4.4.2.7 Koostöö Eesti tasandil ja rahvusvaheliselt 2009-2013 ST eetevõtjad Eelarve
teised fondid
Tegevus 4.4.2.8 Koduleht ja turundus internetis 2009-2013 KKA, ST,
RJK, RMK,
ettevõtjad
Eelarve
teised fondid
Tegevus 4.4.2.9 Turu-uuring Soomaa sihtgruppidest 2009 VT, SAPT,
RJK
LEADER
Tegevus 4.4.2.10 Soomaa videofilmi tootmine, erinevates keeltes 2010 ST , SSS teised fondid
Tegevus 4.4.2.11 Soomaa reisijuhi kirjutamine ja kirjastamine,
erinevates keeltes
2010 RJK, RMK,
ST
Eelarve
teised fondid
Eesmärk 4.4.3 Turismiinfrastruktuur rahuldab nii turiste kui
teisi asjalisi
Tegevus 4.4.3.1 Turismiinfopunktide (Tõramaa, Olustvere, 2009-2013 RMK, ST, Eelarve
32
teistes asumites) koostöö info kogumiseks ja
levitamiseks
RJK , KOV-id,
Olustvere
teised fondid
Tegevus 4.4.3.2 Turismiinfopunktide käivitamine Toris ja Kõpus 2009 KOV Eelarve
teised fondid
Tegevus 4.4.3.3 Majutusteenuse arendamine ja
mitmekesistamine
2009-2013 Ettevõtjad EAS PRIA
teised fondid
Tegevus 4.4.3.4 Toitlustusteenuse arendamine, restoran Soomaa
südames?
2010-2011 Ettevõtja EAS PRIA
teised fondid
Tegevus 4.4.3.5 Soomaa „väravate“ väljaehitamine 2009-2010 RJK KOV Meede 5
LEADER
Tegevus 4.4.3.6 Haabjaehituse teemapargi väljaehitamine
Karuskosel
2009-2013 ettevõtjad EAS PRIA
teised fondid
Tegevus 4.4.3.7 Kiviaja küla väljaehitamine Paikuse vallas 2009-2013 Paikuse vald Eelarve, teised
fondid
Tegevus 4.4.3.8 Infotahvlite ja suunaviitde inventuur ja
uuendamine
2009-2013 RMK KKA Eelarve KIK
teised fondid
Tegevus 4.4.3.9 Jõgede äärsete peatuspaikad, paadisildade,
lõkkekohtade inventuur ja uuendamine
2009-2013 RMK KKA
ettevõtjad
Eelarve KIK
teised fondid
Eesmärk 4.4.4 Kommunikatsioon ja koostöö
Tegevus 4.4.4.1 Ajalehe välja andmine ja levitamine 2009-2013 SKK Eelarve
teised fondid
Tegevus 4.4.4.2 Internetipõhised suhtlusgrupid ja -listid 2009-2013 SKK, ST Eelarve
teised fondid
Tegevus 4.4.4.3 MTÜ Soomaa Turism organisatsiooni areng 2009-2013 ST Leader
teised fondid
Tegevus 4.4.4.4 Soomaa Koostöökogu kvartaalsed kooslolekud 2009-2013 SKK Eelarve
teised fondid
Tegevus 4.4.4.5 Turismiasjaliste kvartaalsed? ümarlauad 2009-2013 ST, RJK Eelarve
teised fondid
Tegevus 4.4.4.6 Parima praktika näitete andmebaasi loomine 2009-2013 ST, Ülikoolid
VT, SAPT
Eelarve
teised fondid
Tegevus 4.4.4.7 Välispiirkondadega ühiste turismitoodete ja
-pakettide arendamine
2009-2013 Ettevõtjad, ST
VT, SAPT
Eearve , teised
fondid
Tegevus 4.4.4.8 Konverentsi korraldamine kogemuste ja
ideede vahetamiseks (vähemalt kord aastas)
2009-2013 RJK ST SKK
VT, SAPT
Teised fondid
Tegevus 4,4,4,9 Turismistrateegia ja tegevuskava regulaarne
täiendamine ning uuendamine
2009-2013 SKK, RMK,
KKA, RJK,
ST
4.5 Kava uuendamine–jätkusuutliku turismistrateegia kaasaegsus, jätkumine järgmistel
perioodidel
Tegevus 4.5.1 Tegevuskava uuendamine vastavalt vajadusele
koostöökogude nõupidamistel
2009-2013 Kõik asjalised
Tegevus 4.5.2 Tegevuskava uuendamine strateegia perioodi
lõpus
2013 Kõik asjalised
33
LISA 1 Soomaa piirkonna turismiteenuse pakkujad
Soomaal pakutavaid turismiteenuseid ja - tooteid võib jagada järgmiselt :
• Majutus
• Toitlustus
• Matka- ja reisikorraldus
• Seminarid
• Transport
• Muuseumid ja atraktsioonid
• Giidid
Ühed turismiettevõtted pakuvad vaid üht-kaht teenust, teised aga kombinatsiooni erinevatest
teenustest. Majutust, toitlustust ja matkasid komplektselt pakkuvaid ettevõtteid nimetame
puhkekeskusteks. Loetelu Soomaal turismiteenuseid pakkuvatest ettevõtetest:
Tegevus-
valdkond
Ettevõtte nimi või
kaubamärk ja
veebiaadress
Teenused Turism põhi-
tegevus
Puhkekeskus Vanaõue puhkekeskus
vanaoue.ee
Majutus, toitlustus, saun, seminarid
matkakorraldus
JAH
Olustvere Turismikeskus
olustvere.edu.ee/loss/
Majutus, toitlustus, ratsutamine, seminarid JAH
Ritsu talu / Veelaager
veelaager.ee
Majutus, toitlustus, saun, matkakorraldus JAH
Junsi puhkekeskus
junsi.ee
Majutus, toitlustus, saun, matkakorraldus JAH
Riisa rantso
riisarantso.ee
Majutus, toitlustus, saun, matkade vahendus JAH
Ponka puhketalu
ponkaland.com
Majutus, toitlustus, seminarid, matkade
vahendus
JAH
Klaaramanni puhkemaja
klaaramanni.ee
Majutus, seminarid, toitlustus, saun,
matkade vahendus
JAH
Energia talu
energiatalu.ee
Majutus, toitlustus, saun, matkakorraldus EI
Reiu Puhkekeskus
reiu.ee
Majutus toitlustus, matkakorraldus JAH
Majutus Aasa puhkemaja
hot.ee/aasapuhkemaja
Majutus, EI
Linnamehe puhketalu
linnamehe.ee
Majutus, seminarid JAH
Livonia hostel
livoniamatkad.ee
Majutus JAH
Hostel Soomaa
hostelsoomaa.ee
majutus JAH
34
Hiiekivi turismitalu
hiiekivi.ee
Majutus
Miki puhkemaja majutus
Hostel Pargi
web.zone.ee/pargihostel
Majutus
Kõpu spordihoone Majutus EI
Postikooli puhkemaja Majutus
Lodja jahimaja
rmk.ee
Majutus
Sürgavere spordihoone
hostel s-
jaani.ee/syrgavere
Majutus
Kumely kodumajutus
kumely.ee
Majutus
Puhkemaja Joosep
joosep.ee
Majutus
Vahelaane talu majutus
Suure-Jaani jahimaja
rmk.ee
majutus
Männituka talu majutus
Kuuvalguse talu majutus
Sõnni talu majutus
Saeveski metsaonn
rmk.ee
majutus
Lüiste-Alt puhketalu
hot.ee/lyiste
Majutus
Toitlustus Sookolli Söögituba Välitoitlustus, catering JAH
Kodukorts
kodukorts.ee
Toitlustus Jõesuus JAH
Kohvik Arturi Juures Toitlustus Suure-Jaanis JAH
Kossu Pub Toitlustus Vändras JAH
Helmondi Peo ja
Toidutare
helmond.ee
Toitlustus JAH
Kilingi Villa
kilingivilla.ee
Toitlustus Kilingi-Nõmmes JAH
Matka-
korraldus
Püstkojamatkad
pystkojamatkad.com
Veematkad, rabamatkad, saun
Edela loodusmatkad
loodusmatkad.ee
Veematkad, rabamatkad, saun
Tori matkakeskus
tori.ee
Veematkad, rabamatkad, saun
Soomaa.com/ Karuskose
soomaa.com
Veematkad, rabamatkad, saun, talvematkad
Soomaa Matkad
hot.ee/soomaamatkad
Veematkad, saun
Venesauna talu Ratsutamine, ekskursioonid EI
Seikle vabaks
seiklevabaks.ee
Matkad
Jõesuu Jõematkad
joematkad.ee
Matkad, laagriplats, saun
35
Atraktsioonid Raja talu miniloomad Miniloomaaed, ekskursioonid, lasteüritused JAH
Vaike talu Ekskursioonid, toitlustamine, ürituste
korraldamine
EI
Tähetorn Orion
hot.ee/tahetornorion
Ekskursioonid
Valma-Tamme talu
Kiiking
kiiking.ee/?id=77
Kiiking EI
Tori Hobusekasvatus
torihobune.ee
Ratsutamine, hobumatkad, ekskursioonid
Tori Käsitöökoda
arteljee.ee
käsitöökursused
Haabjakoda
haabjas.blogspot.com/
haabjakursused
Madi talu
hot.ee/maditalu
Muuseum, matkarada
Peebu parvsaun
livonia.ee/saun
Saun, laagriplats
Vihtra ATV Klubi
atvklubi.ee
ATV
Noortelaagrid Tagametsa laager Laagrid, suurüritused EI
Spordiseltsi Kalev
Urumarja Spordibaas
Spordilaagrid EI
Pärnumaa Skautide ja
Gaidie Malev
laagrid Ei
Soomaa piirkonnas on lisaks eraettevõtjatele aktiivsed ka mitmed riigiasutused, vt Tabel 4
Soomaa piirkonnas turismisektoris aktiivsed riigiasutused.
Tabel 4 Soomaa piirkonnas turismisektoris aktiivsed riigiasutused
Tegevus-
valdkond
Asutuse nimi Haldav
asutus
Teenused Rahastus
Loodusturism RMK KKM8
Loodusrajad,
vaatetornid,
metsamajad, majutus,
ürituste
korraldamine,
loodusmajad
RE, omatulu
(mets)
Muuseumid Hüpassaare talu Mart Saare
majamuuseum
VM9
Muuseum,
ekskursioonid
RE,
omatulu
Tori muuseum Tori
vald
Lubjassaare talu Johann Köleri
majamuuseum
VM Muuseum, majutus,
üritused,
ekskursioonid
RE,
Omatulu,
projektid
Heliloojate Kappide majamuuseum SJLV10
Muuseum,
ekskursioonid
KOV,
omatulu,
projektid
8
Keskkonnaministeerium
9
Viljandi muuseumid
10
Suure-Jaani Linnavalitsus
36
Seljametsa muuseum Muuseum ,
ekskursioonid
KOV,
omatulu,
projektid
Kurgja talumuuseum PM11
Muuseum,
ekskursioonid,
toitlustamine,
koolitused
RE, omatulu,
projektid
Info- ja
külastuskeskused
Soomaa Rahvuspargi keskus Tõramaal KKA Soomaa rahvuspargi
info
Olustvere Turismiinfokeskus
Vähesed nimetatud turismiteenuse pakkujatest tegutsevad vaid kitsalt ühes piirkonnas oma
territooriumil, vaid sõltuvalt oluliselt ümbritsevatest oludest, teistest ettevõtjatest ja asutustest.
11
Põllumajandusministeerium
37
LISA 2 - Eesti ökoturismi kvaliteedimärgis EHE
EHE on Eesti ökoturismi kvaliteedimärgis loodus- ja kultuuriturismi toodetele. Kõik
turismiettevõtted, kes soovivad mõnele oma tootele taotleda EHE-märki, peavad vastama viiele
üldisele nõudele:
• Turismiettevõte pakub loodus- ja kultuuripärandiga seotud elamusi
• Turismiettevõtte tegevust iseloomustavad keskkonnanõuetega arvestamine, kõrge
elamuskvaliteet, külalislahkus ja püüdlus pideva arengu poole
• Ettevõte on registreeritud Eestis
• Turismiettevõte tunneb ja täidab Eesti seadusi ja tegevust puudutavaid nõudeid
• Vähemalt üks turismiettevõtte võtmeisikutest on läbinud koolituse „Eesti ökoturism ja
EHE-märgis“ Kogu personal oskab lühidalt selgitada EHE-märgi olemust.
EHE-märgise mõõdupuud ehk kriteeriumid on:
• sihtkoha taluvuspiiridega arvestamine
• kohaliku majanduse toetamine
• tegevuse keskkonnasõbralikkuse tagamine
• loodus- ja kultuuripärandi kaitse aktiivne toetamine
• suunatus avastamisrõõmule, teadmistele ja respektile
• kvaliteet ja turvalisus
EHE-märgise väljaandjaks on EHE-märgise nõukogu, kuhu kuuluvad MTÜ Eesti Maaturism,
Eesti Ökoturismi Ühenduse, EAS Turismiarenduskeskuse, liikumise Kodukant ja Eestimaa
Looduse Fondi esindajad.
38
LISA 3 – Kasutatud allikad
1. EAS Turismiarenduskeskuse turismi tootearenduse strateegia aastateks
2008-2011. Tööversioon 2009
2. Eesti loodusturismi pakkumise uuring . 2008
3. Eesti Riiklik Turismiarengukava aastateks 2007–2013
4. Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21. 2005.
5. Eesti ökoturismi kvaliteedimärgis EHE 2009-2013
6. Kõpu valla planeering aastani 2015. 2. köide – Arengustrateegia. 2005
7. Lõuna-Eesti turismi arengustrateegia aastani 2010. SA Lõuna-Eesti Turism 1999-2000
8. Paikuse valla puhkemajanduse ja turismi arengukava 2013. 2006
9. Pärnu maakonna puhke- ja turismimajanduse arengukavast 2009-2013. Tööversioon 2009
10. RMK Sakala puhkeala kasutuskorralduskava. Kabli 2006
11. Rohelise Jõemaa piirkonna starteegia 2008 -2013
12. Rohelise Jõemaa piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2005 –
2015
13. Saarde valla arengukava aastateks 2006 – 2011
14. Soomaa piirkonna avaldus konkursil „Eesti avastamata aarded 2009“ osalemiseks
15. Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2000-2010
16. Soomaa rahvuspargi Kõrtsi-Tõramaa külastuskeskuse arengukava. 2008 Tõramaa.
17. Soomaa rahvuspargi külastajate rahuolu uuring. Pilootprojekt. TÜ Pärnu kolledz 2005.
18. Surju valla arengukava aastateks 2004 – 2012
19. Suure-Jaani valla arengukava 2007 – 2015
20. Tori valla arengukava aastateks 2004–2014
21. Vändra Valla Arengukava 2005 – 2010
22. Ökoturismi mõju loodusele ja kohalikule kogukonnale Soomaa rahvuspargis. Juta Pertel,
Bakalauruse töö , Tallinna ülikool. 2006
39

More Related Content

More from Aivar Ruukel

30 aastat loodusturismi Eestis. Tagasivaade algusesse.pdf
30 aastat loodusturismi Eestis. Tagasivaade algusesse.pdf30 aastat loodusturismi Eestis. Tagasivaade algusesse.pdf
30 aastat loodusturismi Eestis. Tagasivaade algusesse.pdf
Aivar Ruukel
 
Soomaa haabjakultuur UNESCO turismivõrgustikus
Soomaa haabjakultuur UNESCO turismivõrgustikusSoomaa haabjakultuur UNESCO turismivõrgustikus
Soomaa haabjakultuur UNESCO turismivõrgustikus
Aivar Ruukel
 
Dug-out boats masterclass
Dug-out boats masterclassDug-out boats masterclass
Dug-out boats masterclass
Aivar Ruukel
 
Community involvement and research on haabjas heritage.pdf
Community involvement and research on haabjas heritage.pdfCommunity involvement and research on haabjas heritage.pdf
Community involvement and research on haabjas heritage.pdf
Aivar Ruukel
 
Soomeugrilaste ruhed ja haabjad.pdf
Soomeugrilaste ruhed ja haabjad.pdfSoomeugrilaste ruhed ja haabjad.pdf
Soomeugrilaste ruhed ja haabjad.pdf
Aivar Ruukel
 
Development of water-based Ecotourism
Development of water-based EcotourismDevelopment of water-based Ecotourism
Development of water-based Ecotourism
Aivar Ruukel
 
Vikingeskibsmuseets forskningsforum - Expanded dugout canoes from Estonia’s S...
Vikingeskibsmuseets forskningsforum - Expanded dugout canoes from Estonia’s S...Vikingeskibsmuseets forskningsforum - Expanded dugout canoes from Estonia’s S...
Vikingeskibsmuseets forskningsforum - Expanded dugout canoes from Estonia’s S...
Aivar Ruukel
 
Soomaa viis aastaaega
Soomaa viis aastaaegaSoomaa viis aastaaega
Soomaa viis aastaaega
Aivar Ruukel
 
Hõimurahvaste ühepuupaadid
Hõimurahvaste ühepuupaadidHõimurahvaste ühepuupaadid
Hõimurahvaste ühepuupaadid
Aivar Ruukel
 
Estonian Expanded Logboat in UNESCO’s Intangible Cultural Heritage list
Estonian Expanded Logboat in UNESCO’s Intangible Cultural Heritage listEstonian Expanded Logboat in UNESCO’s Intangible Cultural Heritage list
Estonian Expanded Logboat in UNESCO’s Intangible Cultural Heritage list
Aivar Ruukel
 
Üleujutused haabjapärandi säilitajana
Üleujutused haabjapärandi säilitajanaÜleujutused haabjapärandi säilitajana
Üleujutused haabjapärandi säilitajana
Aivar Ruukel
 
Haabjas - Tradition and Stories
Haabjas - Tradition and StoriesHaabjas - Tradition and Stories
Haabjas - Tradition and Stories
Aivar Ruukel
 
Case Study: Soomaa Tourism Region
Case Study: Soomaa Tourism RegionCase Study: Soomaa Tourism Region
Case Study: Soomaa Tourism Region
Aivar Ruukel
 
How to interpret Rural Lifestyle to foreign customers
How to interpret Rural Lifestyle to foreign customersHow to interpret Rural Lifestyle to foreign customers
How to interpret Rural Lifestyle to foreign customers
Aivar Ruukel
 
Soomaa lootsikukultuur ja selle jätkusuutlikus
Soomaa lootsikukultuur ja selle jätkusuutlikusSoomaa lootsikukultuur ja selle jätkusuutlikus
Soomaa lootsikukultuur ja selle jätkusuutlikus
Aivar Ruukel
 
Pärnu linna, Pärnumaa, Soomaa ja Matsalu rahvuspargi kestliku turismi uuring...
Pärnu linna, Pärnumaa, Soomaa ja Matsalu rahvuspargi  kestliku turismi uuring...Pärnu linna, Pärnumaa, Soomaa ja Matsalu rahvuspargi  kestliku turismi uuring...
Pärnu linna, Pärnumaa, Soomaa ja Matsalu rahvuspargi kestliku turismi uuring...
Aivar Ruukel
 
Miks (ühepuu)lootsik ja miks UNESCO-staatus on väärtuslikud?
Miks (ühepuu)lootsik ja miks UNESCO-staatus on väärtuslikud?Miks (ühepuu)lootsik ja miks UNESCO-staatus on väärtuslikud?
Miks (ühepuu)lootsik ja miks UNESCO-staatus on väärtuslikud?
Aivar Ruukel
 
Ecotourism in Europe 2022
Ecotourism in Europe 2022Ecotourism in Europe 2022
Ecotourism in Europe 2022
Aivar Ruukel
 
Sustenaablus turismis
Sustenaablus turismisSustenaablus turismis
Sustenaablus turismis
Aivar Ruukel
 
Säästev turism ja ökoturism 1995
Säästev turism ja ökoturism 1995Säästev turism ja ökoturism 1995
Säästev turism ja ökoturism 1995
Aivar Ruukel
 

More from Aivar Ruukel (20)

30 aastat loodusturismi Eestis. Tagasivaade algusesse.pdf
30 aastat loodusturismi Eestis. Tagasivaade algusesse.pdf30 aastat loodusturismi Eestis. Tagasivaade algusesse.pdf
30 aastat loodusturismi Eestis. Tagasivaade algusesse.pdf
 
Soomaa haabjakultuur UNESCO turismivõrgustikus
Soomaa haabjakultuur UNESCO turismivõrgustikusSoomaa haabjakultuur UNESCO turismivõrgustikus
Soomaa haabjakultuur UNESCO turismivõrgustikus
 
Dug-out boats masterclass
Dug-out boats masterclassDug-out boats masterclass
Dug-out boats masterclass
 
Community involvement and research on haabjas heritage.pdf
Community involvement and research on haabjas heritage.pdfCommunity involvement and research on haabjas heritage.pdf
Community involvement and research on haabjas heritage.pdf
 
Soomeugrilaste ruhed ja haabjad.pdf
Soomeugrilaste ruhed ja haabjad.pdfSoomeugrilaste ruhed ja haabjad.pdf
Soomeugrilaste ruhed ja haabjad.pdf
 
Development of water-based Ecotourism
Development of water-based EcotourismDevelopment of water-based Ecotourism
Development of water-based Ecotourism
 
Vikingeskibsmuseets forskningsforum - Expanded dugout canoes from Estonia’s S...
Vikingeskibsmuseets forskningsforum - Expanded dugout canoes from Estonia’s S...Vikingeskibsmuseets forskningsforum - Expanded dugout canoes from Estonia’s S...
Vikingeskibsmuseets forskningsforum - Expanded dugout canoes from Estonia’s S...
 
Soomaa viis aastaaega
Soomaa viis aastaaegaSoomaa viis aastaaega
Soomaa viis aastaaega
 
Hõimurahvaste ühepuupaadid
Hõimurahvaste ühepuupaadidHõimurahvaste ühepuupaadid
Hõimurahvaste ühepuupaadid
 
Estonian Expanded Logboat in UNESCO’s Intangible Cultural Heritage list
Estonian Expanded Logboat in UNESCO’s Intangible Cultural Heritage listEstonian Expanded Logboat in UNESCO’s Intangible Cultural Heritage list
Estonian Expanded Logboat in UNESCO’s Intangible Cultural Heritage list
 
Üleujutused haabjapärandi säilitajana
Üleujutused haabjapärandi säilitajanaÜleujutused haabjapärandi säilitajana
Üleujutused haabjapärandi säilitajana
 
Haabjas - Tradition and Stories
Haabjas - Tradition and StoriesHaabjas - Tradition and Stories
Haabjas - Tradition and Stories
 
Case Study: Soomaa Tourism Region
Case Study: Soomaa Tourism RegionCase Study: Soomaa Tourism Region
Case Study: Soomaa Tourism Region
 
How to interpret Rural Lifestyle to foreign customers
How to interpret Rural Lifestyle to foreign customersHow to interpret Rural Lifestyle to foreign customers
How to interpret Rural Lifestyle to foreign customers
 
Soomaa lootsikukultuur ja selle jätkusuutlikus
Soomaa lootsikukultuur ja selle jätkusuutlikusSoomaa lootsikukultuur ja selle jätkusuutlikus
Soomaa lootsikukultuur ja selle jätkusuutlikus
 
Pärnu linna, Pärnumaa, Soomaa ja Matsalu rahvuspargi kestliku turismi uuring...
Pärnu linna, Pärnumaa, Soomaa ja Matsalu rahvuspargi  kestliku turismi uuring...Pärnu linna, Pärnumaa, Soomaa ja Matsalu rahvuspargi  kestliku turismi uuring...
Pärnu linna, Pärnumaa, Soomaa ja Matsalu rahvuspargi kestliku turismi uuring...
 
Miks (ühepuu)lootsik ja miks UNESCO-staatus on väärtuslikud?
Miks (ühepuu)lootsik ja miks UNESCO-staatus on väärtuslikud?Miks (ühepuu)lootsik ja miks UNESCO-staatus on väärtuslikud?
Miks (ühepuu)lootsik ja miks UNESCO-staatus on väärtuslikud?
 
Ecotourism in Europe 2022
Ecotourism in Europe 2022Ecotourism in Europe 2022
Ecotourism in Europe 2022
 
Sustenaablus turismis
Sustenaablus turismisSustenaablus turismis
Sustenaablus turismis
 
Säästev turism ja ökoturism 1995
Säästev turism ja ökoturism 1995Säästev turism ja ökoturism 1995
Säästev turism ja ökoturism 1995
 

Soomaa Jätkusuutliku Turismi Arengustrateegia 2009-13

  • 1. Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arendamise strateegia 2009-2013
  • 2. Niiskete metsaribade ja suuremate tukkadega vaheldudes kulgevad need soised niidud kumbagi kätt kaugele lõunasse ja põhja, ühinedes all suure Öördi rabaga ja ülal Valgeraba kaudu tohutu laia Kuresooga. Kümned kilomeetrid aina muinasmaad soode ja tasandike lindudele. Silmitseme huviga läbi kiikri seda ülev-metsikut maastikku. Ants Murakin “Läbi Paani riigi“ 1929.a. Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arengustrateegia Strateegia koostamises panustasid: Tõnu Aavasalu, Merle Adams, Kuno Erkman, Eedi Haas, Avo Hansberg, Indrek Hein, Dagmar Hodger, Urmas Kase, Tiit Kask, Annely Kesküll, Tõnu Kiviloo, Urve Kolk, Asso Kommer, Tiina Korts, Tõnis Korts, Aimar Kuill, Ly Laanemets, Hille Lapp, Taivo Lehesmets, Agu Leivits, Enda Link, Maigi Loite, Kerly Luige, Mehis Luuken, Liina Lõoke, Algirdas-Andrus Martsoo, Murel Merivee, Heiki Mägi, Tarmo Männigo, Raivo Olesk, Toomas Parm, Rait Parts, Kadi Rebassoo, Aivar Ruukel, Katrin Ruumet, Keily Rändvee, Rein Rändvee, Jaen Soer, Heitti Sosi, Tiiu Umal Tellija: Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon Koostaja: Aivar Ruukel, koostöös Soomaa turismiasjalistega Rahastanud: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Heaks kiitnud: Soomaa Koostöökogu 2
  • 3. Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................4 1. SOOMAA PIIRKONNA ASUKOHT JA KIRJELDUS.............................................................5 1.1 Soomaa piirkonna asukoht..........................................................................................................5 1.2 Soomaa turismipiirkonna kirjeldus..............................................................................................6 1.3 Soomaa piirkonna turismiasjalised............................................................................................12 1.4 Soomaa turismipiirkonna külastaja...........................................................................................14 2. Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arendamise strateegia.................................................16 2.1 Jätkusuutliku turismi põhimõtted .............................................................................................16 2.2 Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arengueeldused .........................................................16 2.3 Koostöö põhimõtted.................................................................................................................17 2.4 Soomaa piirkonna turismitsoneering........................................................................................18 2.5 Turismi trendid ja arengusuunad...............................................................................................22 2.6 Soomaa potentsiaalsed sihtturud ja sihtrühmad.......................................................................22 2.7 Soomaa arengueelduste koondhinnang....................................................................................24 3. Soomaa piirkonna visioon, eesmärgid ja tegevused..................................................................27 3.1 Strateegilised eesmärgid...........................................................................................................27 3.2 Valdkondi läbivad arengusuunad..............................................................................................27 4. Tegevused 2009 - 2013...............................................................................................................28 LISA 1 Soomaa piirkonna turismiteenuse pakkujad.....................................................................34 LISA 2 - Eesti ökoturismi kvaliteedimärgis EHE .........................................................................38 LISA 3 – Kasutatud allikad ...........................................................................................................39 3
  • 4. SISSEJUHATUS Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arengustrateegia on esimene kõnealuse piirkonna erinevaid turismiasjalisi1 hõlmav strateegia. Siiski pole strateegia sündinud päris tühjale kohale, Soomaa rahvuspargi külastuskorraldust käsitleb 1999. aastal valminud kaitsekorralduskava. Laiemalt piirkondlikku turismipotentsiaali ja arenguvõimalusi kajastavad suuremal või vähemal määral, Pärnu maakonna puhke- ja turismimajanduse arengukava, Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava, Viljandi maakonna strateegia piirkonna valdade arengudokumendid, külade kavad ja RMK Sakala puhkeala kasutuskorralduskava, Rohelise Jõemaa piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava ning Rohelise Jõemaa piirkonna strateegia. Kuigi eelnimetatud dokumendid kajastavad kõik turismi ja selle arendamist Soomaa rahvuspargis ei hõlma ükski eelnimetatud strateegiatest kogu piirkonna turismiarengut terviklikult. Strateegia sündis piirkondliku looduskaitseorganisatsiooni, maavalitsuste, kohalike omavalitsuste, turismi- ja piirkonna arengut suunavate mittetulundusorganisatsioonide ja turismiettevõtjate koostöös. See on dokument, kus erinevad Soomaa turismiasjalised on kokku leppinud ühises visioonis ja arengueesmärkides ning planeerinud ühiseid samme soovitu saavutamiseks. Strateegia eesmärgiks on soodustada piirkonna jätkusuutliku turismi arengut ja seeläbi looduskaitseliste eesmärkide saavutamisele kaasa aitamine. Strateegia: • määrab ära piirkonna jätkusuutliku turismi põhimõtted ja annab tegevusjuhised järgmiseks 5 aastaks; • annab aluse tegevuste eelisjärjestamiseks ja tegevusplaanide koostamiseks; • tagab turismiatraktsioonidena kasutatavate looduskaitseliste väärtuste säilimise; • annab turismiasjalistele suuna, milliste põhimõtete alusel arendada Soomaal turismitooteid; • loob alusdokumendi piirkonna jätkusuutliku turismi rahastamiseks. Eesmärgi saavutamiseks määrab käesolev strateegia Soomaa piirkonna tsoneeringu, jätkusuutliku turismi põhimõtted, analüüsib piirkonna turismipotentsiaali ja arengueeldusi ning kavandab tegevusi kuidas piirkonnas jätkusuutlikku turismi arendada. Piirkonna turismistrateegia koostamine algatati seoses Soomaa rahvuspargi PAN Park võrgustikuga liitumise protsessi algatamisega. PAN Parks võrgustik on põlislooduse kaitsealade võrgustik, mis 2009. aasta alguses ühendab 11 rahvusparki Euroopa erinevatest maadest. PAN Park võrgustiku idee ühendab põlislooduse kaitse ja jätkusuutliku turismi. Turismistrateegia koostamise juures (suvi 2008 - kevad 2009) on sisuloomest olulisem olnud protsess - kõigi turismiasjaliste kaasamine. Paralleelselt dokumendi väljatöötamisega on toimunud ka Soomaa piirkonna asjaliste hulgas mitmeid olulisi muutusi: • kaitseala valitsemise reform keskkonnaministeeriumi haldusalas, mille käigus muutus kaitseala valitsemine ja kaitse korraldamine; • kaitsealadel asuva külastusinfrastruktuuri haldajaks sai reformi käigus Riigimetsa majandamise keskus; • asutati MTÜ Soomaa Turism; • anti välja esimene Soomaa kõiki turismiteenuste pakkujaid koondav ühine kataloogi. 1 Vt punkt 1.3 Soomaa piirkonna turismiasjalised 4
  • 5. • Soomaa koostöökogu asus PAN Pargi sertifitseerimisprotsessi garandi rolli. 1. SOOMAA PIIRKONNA ASUKOHT JA KIRJELDUS 1.1 Soomaa piirkonna asukoht Soomaa rahvuspark asub Pärnu madaliku idaosas Madal- ja Kõrg-Eesti piiril. „Soomaa“ nime autoriks loetakse professor Teodor Lippmaad, kes möödunud sajandi kolmekümnendatel koostatud taimegeograafilises jaotuses nimetas Vahe-Eesti lõunapoolset osa Soomaaks. Koos põhjapoolse Kõrvemaaga moodustab Soomaa Vahe-Eesti metsade- ja soorikka vööndi. Soomaa turismi arendamise mõjupiirkonna (Vt Skeem 1 Soomaa piirkonna asukoht) all käsitletakse piirkonda, kus säästvat turismi (eriti loodusturismi) seostatakse tugevalt Soomaa rahvuspargiga, ehk kõnealust piirkonda külastavad turistid saavad “Soomaa elamuse”. Kõnealune piirkond ei vasta üks ühele ühelegi varem eksisteerivale geograafilisele jaotusele, vaid on määratud Soomaa turismiasjaliste konsensuse alusel lähtuvalt senisest kogemusest. Piir pole absoluutne ja ei väida, et “Soomaa elamust” poleks võimalik tekitada väljaspoole neid piire, siiski leiame, et praktiliselt oleks seda raske korraldada. Edaspidi kasutatakse Soomaa turismi mõju- ja elamuspiirkonna mõiste asemel lihtsustavalt mõistet Soomaa turismipiirkond. Skeem 1 Soomaa piirkonna asukoht 5
  • 6. Soomaa turismipiirkond paikneb Saarde, Surju, Paikuse, Tori ning Vändra vallas Pärnu maakonnas ja Suure-Jaani, Pärsti ning Kõpu vallas Viljandimaal. Osaliselt ulatub ka turismipiirkond ka Saarepeedi valda Viljandimaal, Sauga valda Pärnumaal ja Türi valda Järvamaal. Vt skeem 2. Skeem 2 Vallad, milles asub Soomaa turismipiirkond Soomaa piirkonna piiride määramisel on lähtutud: • Rahvuspargist ja "Suur Soomaa" kaitsekorraldusliku terviku printsiibist; • turismi arendamise mõjualast, kus tooted ja teenused turustavad või võiks turustada ennast Soomaa elamuse kaudu; • Soomaa maastikuregioonist; • Pärnu ja Viljandi maakondade piiridest; • Suurematest maanteedest (Pärnu - Ikla, Valga - Uulu; Kilingi-Nõmme – Viljandi; Viljandi – Imavere ja Suure- Jaani Vändra); • piiri hägususest- piir ei ole absoluutne, ühisosa leidmise võimalus ja avatuks jäämine. 1.2 Soomaa turismipiirkonna kirjeldus Soomaa turismipiirkond on arenenud lühikese perioodi vältel. Kuigi kõnealuses piirkonnas on pika aja jooksul kujunenud välja üksikud tõmbekeskused, pole need olnud varem seotud ühtsesse võrgustikku. Soomaa turismipiirkonna areng sai alguse 1993. aastal kui moodustati Soomaa 6
  • 7. rahvuspark ning loodi esimesed võimalused rahvuspargi ala külastamiseks. Mõningase vahega tekkisid esimesed turismiteenuste pakkujad, misjärel algas ka juba koordineeritum külastuskorraldus rahvuspargis, milleks andis head võimalused Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava koostamise protsess. Senini pole aga rahvuspargi külastuskorraldust käsitletud piirkondlikul tasandi. Samuti pole Soomaa turismipiirkonnale koostatud spetsiaalset külastajate ega turu uuringut, ega hinnatud klientide eelistusi. 2005 aasta suvel viidi Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzi poolt läbi Soomaa rahvuspargi külastajate rahulolu-uuring, millest selgus, et Soomaa külastuse peamised motivatsioonitegurid on kaunis looduskeskkond, uus sihtkoht ning aktiivne puhkus. Samuti sobivus lühipuhkuseks ja eelmiste külastuste meeldivad kogemused. Vastajad hindasid kõrgelt võimalust olla vaikuses, tutvuda rabadega ja osaleda kanuumatkadel. Negatiivsete teguritena toodi välja sääskede rohkus ja välismaalaste poolt ka ainult eestikeelsed infostendid. Teatavat rahulolematust väljendati ka teeolude ja mobiililevi osas. Siiski on Soomaa rahvuspargi turismipiirkonda iseloomustav andmestik üpris lünklik ning suures osas on käesoleva strateegia koostamisel vajalik lähtuda hinnangutest ja oletustest. Soomaa turismi piirkonnas tegutseb mitmeid erineva tegevusvaldkonnaga turismiteenuse pakkujaid, suur osa ettevõtjatest tegeleb turismiga põhitöökoha kõrvalt. Vt LISA 1 Soomaa piirkonna turismiteenuse pakkujad. Antud nimestik kirjeldab informatsiooni, mis on leitav internetist 2009. aasta jaanuarikuu seisuga, see nimestik ei kajasta ettevõtete rolli piirkonna maine kujundamisel. Nimestikust on aga võimalik järeldada, et piirkonnas ei domineeri jätkusuutlikke turismipõhimõtteid mittejärgivad ettevõtted, mistõttu strateegias kavandatud põhimõtteid on aktiivse tegutsemise korral võimalik rakendada kogu piirkonnas. Soomaa turismipiirkonna loodusväärtused Soomaa turismipiirkonna loodusväärtuste kõige esinduslikum ala on loomulikult Soomaa rahvuspark, kuid piirkonnas on mitmeid teisigi kaitsealasid ning hulgaliselt väärtuslikke loodusalasid väljaspool kaitsealasid. Kaitsealadel on külastusvõimalused loodud ennekõike Soomaa rahvusparki, aga ka Navesti looduskaitsealale, Kurgja maastikukaitsealale ja Saarjõe looduskaitsealale. Turismi võtmes on suurim tõmbekeskus Soomaa rahvuspark, mis piirkonna kaitsealadest on olulisim loodusturismi sihtkoht ja paljudele ettevõtjatele tähtsaim turismiressurss. Turismi seisukohast on huviväärseimad2 : 1. ulatuslikud suhteliselt puutumatud rabad , nende seas Eesti suurim raba Kuresoo; 2. looduslikes looklevates sängides voolavad jõed; 3. jõgede regulaarsed üleujutused; 4. lammi- ja soometsad; 5. luhaniidud; 6. taimedest siberi võhumõõk, niidu-kuremõõk, käpalised; 7. lindudest kotkad, rähnid, kakud, rohunepp ja rukkirääk; 8. imetajatest põder, metssiga, kobras ja kõik suurkiskjad – hunt, ilves ja karu. 2 Mitte tingimata antud tähtsuse järjekorras. 7
  • 8. Soomaa piirkonnas on rajatud järgmised külastusvõimalused loodusväärtustega tutvumiseks, vt Skeem 3 Looduse vahendamiseks rajatud külastusrajatised: 1. Kuuraniidu õpperada, Soomaa RP3 ; 2. Ingatsi matkarada ja vaatetorn, Soomaa RP; 3. Meiekose matkarada, Soomaa RP; 4. Oksa laudrada ja vaatetorn, Soomaa RP; 5. Tõramaa puisniidu matkarada ja vaatetorn, Soomaa RP; 6. Öördi matkarada, Soomaa RP; 7. Riisa rabarada ja vaatetorn, Soomaa RP; 8. Tipu küla kultuurilooline rada, Soomaa RP; 9. Keskuse Koprarada, Soomaa RP; 10. Läti vaatetorn, Soomaa RP 11. Toonoja matkarada, Soomaa RP; 12. Hüpassaare matkarada, Soomaa RP; 13. Lemmjõe keelemetsa matkarada, Soomaa RP; 14. Sakala tee matkarada, Kurgja MKA, Navesti MKA, Saarjõe MKA; 15. Saeveski metsaonn, Saarjõe MKA; 16. Vanapagana maja, Saarjõe MKA; 17. Saarjõe loodusrada, Saarjõe MKA; 18. Labidakivi lõkkekoht, kaitsealuse üksikobjekti vahetus läheduses; 19. Kurgja talumaastik, Kurgja MKA Kultuuriväärtused Soomaa rahvuspargi asustusel on huvitav ajalugu. Inimasulad tekkisid juba kiviajal, läbi sajandite on asustus püsinud hõre, suhteliselt isoleerituna muust maailmast. Turismis on tähtis koht nii vaatamisväärsustel kui suulisel pärimusel – lugudel, legendidel ja nende jutustamisel. Turismi seisukohast on piirkonna olulisemad kultuuriväärtused on: 1. Viiendaks aastajaks kutsutav üleujutus ja sellega seotud eluolu; 2. Eelnevast tingitud ühepuupaatide kasutamise kultuur ja valmistamise oskus; 3. Soomaad läbiv veetee, mis on olnud Hansa kaubateeks Pärnu ja Viljandi vahel; 4. Pärnu-Viljandi talitee ja hulk kohalikke taliteid, mis on käinud üle soode; 5. Traditsiooniline taluelu, esinduslikem näide on Kurgja talumuuseum, häid näiteid leiab ka eraalgatusena toimivates turismitaludes (Vaike talu); 6. Taliteede sõlmpunktides tegutsenud kõrtsid (Oksa, Tõramaa); 7. Ajaloolised isikud – C.R Jakobson, L. Koidula, A. Pulst, M.Saar, V.Reimann, J.Köler, vennad Kapid; 8. Arhitektuuriväärtused – Olustvere mõis, Suure-Kõpu mõis, Tori kõrtsihoone jt.; 9. Käsitöö ja piirkonnale omane toit 10. Nõukogude armee pärand – raketibaasi jäänused Kikeperas, Tohvri küla. 3 Siin ja edaspidi lühendid RP=rahvuspark, MKA=maastikukaitseala, LKA=looduskaitseala, HA=hoiuala 8
  • 9. 9 Skeem 3 Looduse vahendamiseks rajatud külastusrajatised
  • 10. Aktiivsed tegevused ja sündmused Lisaks loodus- ja kultuuriväärtustele on turisminõudluse tegelikeks tekitajateks – tõmbeteguriteks erinevad sündmused ja aktiivse puhkuse tegevused. Tegevused ja sündmused ärgitavad külastajaid Soomaa turismipiirkonda tulema, loovad külastuselamuse ja aitavad kaasa Soomaa kui sihtkoha kuvandi kujunemisele. Soomaa turismipiirkonnas harrastatavad aktiivse puhkuse viisid on: 1. Veematkad jõgedel kanuude, kummipaatide ja haabjatega; 2. Kalastus; 3. Jalgsimatkad laudteedel ja matkaradadel; 4. Räätsamatkad rabades; 5. Hobumatkad; 6. Suusamatkad rabades ja tõukekelgumatkad jõejääl; 7. Õppematkad (soomaastike, taimede, seente jm õppimise eesmärgil). Soomaa piirkonnas regulaarselt toimuvad sündmused: 1. looduslik tähtsündmus – viies aastaaeg; 2. Soomaa Sõprade Seltsi korraldatavad talgud ja matkad; 3. Suure-Jaani muusikapäevad; 4. Haabjaehituse laagrid; 5. keskkonna ja loodushariduslikud üritused RMK Sakala puhkealal (Sakala tee matkapäev, perepäev Lõhavere Linnamäel jne.); 6. rahvakalendri tähtpäevade tähistamine; 7. külaseltside üritused; 8. kultuuriüritused Toris, Paikusel, Vändras, Suure-Jaanis, Kõpus, Kilingi-Nõmmes. Soomaa turismipiirkonna positsioon Eesti turismis Eesti kui reisisihi turunduses on üheks väärtuseks metsik loodus ja selle sümboliks sood. Soomaa rahvuspark on suurte rabade näidisala ja seda positsiooni kinnitab ja võimenda Euroopa põlislooduse kaitsealade PAN Parks sertifikaadi taotlemine. EAS turismi arenduskeskus ja ka MTÜ Eesti Maaturism jagavad Eesti kolmeks regiooniks – Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti. Soomaa jääb peaaegu võrdses osas nii Lääne-Eestisse kui Lõuna- Eestisse. Ühelt poolt tekitab paiknemine korraga kahes regioonis segadust, teiselt poolt aga 10
  • 11. pakub kahe Soomaast huvitatud turismikeskuse olemasolu Pärnu ja Viljandi näol ka kaks korda suuremaid võimalusi koostööks turismimarsruutide ja -toodete arendamisel ning turundamisel. Kahe regiooni piirile jäämine toetab Soomaa positsiooni inimmõjudest vähe mõjutatud põlislooduse alana – Eesti Põlislooduse Pealinnana. Eestimaa viiendikeks jaotav siseturismikontseptsioon nimetab piirkonda Jõemaaks. Selles kontseptsioonis on võimalused Soomaa positsioneerimiseks Muistse Veetee turismiruumi ja koostööks lisaks Pärnule ja Viljandile ka Tartuga. Veetee teavitamise suursündmuseks on Laulupeo tule liikumine vett pidi Tartust Viljandi ja Pärnu kaudu Tallinna 2009.a. Viljandi ja Pärnu vahel kasutatakse kohalike traditsioonilisi paate haabjaid. Soomaaga sarnasesse turisminiši kuuluvad mitmed teised kaitsealad, näiteks Matsalu, Vilsandi, Lahemaa ja Karula rahvuspark, Nigula LKA, Endla LKA, Alam-Pedja LKA jt. Ühelt poolt on nimetatud piirkonnad Soomaale konkurentideks, teiselt poolt loovad aga võimalusi koostöövõrgustike loomiseks, ühiste tootepakettide koostamiseks ja ühiseks turunduseks. Soomaa piirkonna unikaalsed väärtused Unikaalsed väärtused (ehk USP-d4 )on need piirkonna omadused, mis ahvatlevad potentsiaalseid turiste külastusotsust tegema. Need on piirkonna konkurentsivõime aluseks, võimaldavad eristada Soomaad teistest looduturismi sihtkohtades. Mis eristab Soomaa teistest sihtkohtadest ja annab põhjuse siia tulla? − viies aastaaeg ja ka kõik aastaajad - viis aastaaega; − puutumatud ja põlised loodusmaastikud - rabad; − looduse asukad - kiskjad, kotkad; − hõre asustus, metsloomade sage nägemine maanteetee ääres, − (müstiline) vaikus, pimedus ja valgus - (pole valgusreostust); − Indrek Hein, Edu Kuill , Algis Martsoo ja teised kohalikud giidid, kelle pärast Soomaale tullakse; − pärandkultuur, rippsillad, pukksillad, heinategu luhaheinamaadel; − säilinud ürgse paaditüübi - jämedast haavatüvest õõnestatud haabja, ehitamise ja kasutamise tava; 4 USP, Unique selling point 11
  • 12. − üks Eesti viiest rahvuspargist, soode-rabade näidisala, põlislooduse pealinn - tulevane PAN Park; − Kuresoo on Eesti suurim raba, Kuresoo lõunaservas asub Euroopa kõrgeim rabarinnak. 1.3 Soomaa piirkonna turismiasjalised Turismiasjalisteks nimetatakse erinevaid üksikiskuid ja organisatsioone, kel on turismi suhtes mingi oma huvi või keda turism mõjutab. Sellised asjalised on kohalikud kogukonnad, erinevad institutsioonid, riigi- ja vallaasutused, MTÜ-d, ettevõtted. Asjaliste osalus ja toetus on turismistrateegia välja töötamises ja elluviimises hädavajalik. Soomaa turismiasjalised on: 1. Kohalikud elanikud – rahvuspargi territooriumile jäävad Riisa küla Tori vallast, Tipu küla Kõpu vallast ja Sandra küla Suure-Jaani vallas. Huvi – nii rahvuspargi elanikel kui ka laiemalt piirkonna elanikel on huvi olla kaasatud, rääkida kaasa turismi arengu juhtimises. Samuti on kohalike elanike huvi see, et turism ei häiriks nende igapäeva elu privaatsust; 2. Kohalikud omavalitsused – Paikuse, Tori, Vändra, Saarde ja Surju vald Pärnumaalt ning Suure-Jaani, Pärsti ja Kõpu vald Viljandimaalt. Huvi – piirkonna atraktiivsuse tõstmine, tulubaasi suurendamine, tööhõive kasv ja seeläbi sotsiaalse heaolu kasv; 3. Pärnu ja Viljandi maavalitsused. Huvi – piirkonna atraktiivsuse tõstmine, infrastruktuuri parandamine, külastajate arvu kasv; 4. Keskkonnaamet (KKA) alustas tööd 1. 02. 2009, on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu keskkonna- ja looduskaitses. Huvi – looduskaitsemeetmete maksimaalne rakendamine; 5. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) huvi on tagada riigi metsade majandamine arvestades säästva metsamajanduse printsiipe ning luua võimalusi riigimetsas puhkamiseks. Muu hulgas on RMK ülesandeks kaitsealadel asuvate turismirajatiste rajamine ning hooldamine; 6. Roheline Jõemaa Koostöökogu (RJK) on piirkonna ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute koostöös LEADER programmi raames kohalikku initsiatiivi arendav organisatsioon. Tegevuspiirkond on sh Soomaa turismipiirkond. Tegevuse esmärgid on fikseeritud Rohelise Jõemaa piirkonna strateegias 2007 -2013 ja strateegia elluviimine tagatud rahastatud rakenduskava meetmete kaudu 2007 - 2010. Huvi – piirkonna areng, sotsiaalse heaolu kasv; 7. Soomaa Turism MTÜ (ST) on piirkonna turismiasjalisi, eelkõige ettevõtjaid ühendav mittetulundusühing, mis tegeleb turismiettevõtluse arengu toetamisega Soomaa piirkonnas läbi koolituse, kvaliteedikontrolli, info haldamise ja jagamise. Huvi- turismi arendamine, teadlike külastajate hulga kasv, Soomaa piirkonna ühisturundus; 8. Viljandimaa turism MTÜ – huvi turismiareng Viljandi maakonnas; 9. Pärnumaa Turism SA - huvi turismiareng Pärnu maakonnas; 10. Tipu Looduskool on MTÜ, mille eesmärgiks on vana Tipu koolimaja baasilt arendada välja looduskool, koos ööbimis- ja toitlustusvõimaluse, kus saab pikemaid koolitustsükleid korraldada. Huvi – areng Tipu külas; 12
  • 13. 11. Külaseltsid. Lubjassaare, Vastemõisa, Kildu, Riisa, Sandra, Rätsepa, Tipu, Teesoo, Supsi ja Seruküla, Kootsi, Puiatu jne külades. Huvi – vastavalt oma kohaliku piirkonna areng; 12. Eesti Haabjaselts . Huvi – haabjakultuuri populariseerimine; 13. Soomaa Sõprade Selts on 1997.a. Loodud MTÜ. Huvi – Soomaa rahvuspargi valitseja toetamine; 14. Kinnistute omanikud kes ei ela kaitsealal; 15. Turismiettevõtjad (Vt LISA 1 Soomaa piirkonna turismiteenuse pakkujad. Huvi – ettevõtluse arendamine, minimaalsed piirangud, turistide arvu kasv; 16. Loodusteadlased ja -kaitsjad. Huvi – loodusliku seisundi säilitamine võimalikult suurel alal ja teaduslike uuringute teostamine; 17. Jahiseltsid, kelle jahimaad asuvad piirkonnas. Huvi – oma tegevuspiirkonnas jahipidamine, säästliku ulukivaru majandamine, kaitsealadel ulukite arvukuse reguleerimine arvestades hea jahindustava järgimist ning jahinduse arendamine vastavalt jahimaakorralduskavale; 18. Kalamehed. Huvi Soomaa jõgedel kalastust harrastada; 19. Soomaa külastajad (vaata Viga: viidatud allikat ei leitud) Huvi – külastajatele mõeldud infrastruktuuri väljaarendamine, võimaluste mitmekesistamine, piirangute viimine miinimumini; 20. Soomaa Koostöökogu (SKK) on 2006. a. Viljandi Maavalitsuse poolt kokku kutsutud asutustevaheline komisjon, kuhu kuuluvad Soomaa rahvuspargi arengut mõjutavad huvigrupid. Soomaa koostöökogu ülesandeks on erinevate huvigruppide vahelise koostöö toimimine ning infovahetuse tagamine. Huvi on erinevate Soomaa rp seotud olevate institutsioonide organisatsioonide koostöö arendamine ja informatsiooni vahetamine. Soomaa koostöökogu täidab Soomaa rahvuspargi jaoks ka kohaliku PAN Pargi grupi (Local PAN Park Group) rolli, kuna hõlmab kõiki vajalikke asutusi ja organisatsioone, kelle tegevus mõjutab rahvuspargi arengut ja kes omakorda on mõjutatud rahvuspargist. 13
  • 14. 1.4 Soomaa turismipiirkonna külastaja Piirkonna turismiettevõtjate korraldatud ajurünnakul tuvastati 12 seni olulisemat Soomaad külastavat turistide rühma, kelle puhul hinnati nende mõjusid piirkonna looduskeskkonnale, kogukonna elukeskkonnale, majandusele ning samuti oli vaatluse all külastajate omavaheline mõju. Tabel 1 Soomaa külastajate grupid5 Sihtrühm Mõju Osakaal Loodusele Kohalikule kogukonnale Majandu- sele Teistele sihtrühmadele 1. Õpilased nii Eestist kui välismaalt keskmine + / - + / - + + / - 2. Jahituristid, väljaspool rahvusparki vähene + +/- ++ + / - 3. Eesti asutused, seminarid, suve- ja talvepäevad suur + + / - ++ + / - 4. Pered ja sõpruskonnad, enamasti Eestist suur + + + + 5. Kalastajad Eestist keskmine + / - - - +/- 6. Seljakotirändurid, rändurid enamasti välismaalt keskmine + + +/- + 7. Linnu- ja loomavaatlejad, loodusfotograafid nii Eestist kui välismaalt vähene + + + + 8. Seiklusturistid - kanuu, ratsa, ATV, enamasti Eestist suur + / - + / - + + / - 9. Eesti läbuturistid, iseseisvate piknike pidajad keskmine - - + / - - 10. Kultuurihuvilised - muuseumid, haabjad nii Eestist kui välismaalt vähene + + + + 11. Karavanituristid enamasti välismaalt vähene + + + + 12. Invaturistid vähene + + + + ++ väga positiivne mõju + positiivne mõju +/- neutraalne mõju - negatiivne mõju 5 Tegemist on turismiettevõtjate ajurünnakuna sündinud hinnanguna. Süvitsiminevate järelduste tegemiseks on vajalik põhjalikum uuring. 14
  • 15. Erinevate turistide mõju hinnangud • Looduskeskkonnale Oluline tegur on see, kas turistid on koos giidiga või omapäi. Eelkõige kehtib see õpilasgruppide ja seiklusturistide puhul, kelle käitumine palju sõltub giidist (õpilaste puhul ka õpetajast). Oluline on ka külastajate informeeritus kaitseala piirangutest ja külastaja meelespeast. • Jahiturismis on kliendid alati teadlikud ja organiseeritud. • Probleemne grupp on kalamehed, kelle puhul on teistest külastajatest sagedasem rämpsu maha jätmine. • Seiklusturismi valdkondadest on kanuusõidu mõju neutraalne, ATV, maastur aga negatiivsed. • Kohalikule kogukonnale Oluline tegur on see, kas turistid on koos giidiga või omapäi. Eelkõige kehtib see õpilasgruppide ja seiklusturistide puhul, kelle käitumine palju sõltub giidist (õpilaste puhul ka õpetajast). • Firmagruppide ja seiklusturistidega puhul on hea kui pole otsest kontakti kohalikega. • Kalamehed kipuvad kohalikke maaomanikke mitte kelleksi pidama ja neist „üle jalutama“. • kohalikule majandusele • Õpilasgruppide positiivne mõju seondub sellega, et nad enamasti külastavad nädala sees tööpäevadel ja laagreid peetakse mitmepäevastena. • Jahituristid ja korporatiivkliendid on väga tulusad grupid. • Seljakotimatkajad pole väga tulusad kuna käivad üksikult, nende maht võiks olla suurem. • Keskmisest tulusam on individuaalturist, kes kasutab rendiautot. • Looma- ja linnuvaatluses seni väike mõju, puudub tootearendus. • Karavanituristidele on vaja luua infrastruktuur • Invaturistid on suure potentsiaaliga. • Mõju teistele turistide sihtrühmadele • Mitmete sihtrühmade (õpilased, firmad, seiklusturistid) puhul on tähtsaim ajaline ja ruumiline planeerimine, et nad ei satuks teiste rühmadega kokku • Erihuvidega teadlike turistide mõju on teistele gruppidele positiive, teavitavad ka teisi väärtustest. 15
  • 16. 2. Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arendamise strateegia 2.1 Jätkusuutliku turismi põhimõtted Jätkusuutliku turismi mõiste osas on peaaegu kõigil oma nägemus selle sisust. Siin strateegias käsitletakse jätkusuutlikuna turismi, kus turismi arengut hinnatakse lähtuvalt looduslikest, keskkonnaalastest, majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest indikaatoritest. Turism on jätkusuutlik, kui: • see toimib terves looduskeskkonnas seda kahjustamata; • see toimib isemajandava majandusharuna; • see toetab elujõuliste kogukondade toimimist. Soomaa põhiväärtuseks on tema puutumatu ja põline loodus. Samas on siin, rasketest oludest hoolimata aastatuhandeid kestnud inimtegevus. Soomaalased on kohanenud loodusega ja kohandanud loodust. Soode ja jõgede piirkonnas on kujunenud eristuv elulaad, kombed. See väheasustatud ning vähe muudetud ala on suurepärane näide looduse ürgsetest rütmidest ja inimeste elust nende rütmide järgi. Rahvuspark on rajatud just nende väärtuste säilimiseks. Turismi arendamine rahvuspargis või rahvuspargi ressursse kasutades eeldab nimetud põhimõtetest aru saamist ja nende omaks võtmist, väärtustamist. Vastutustundlikku, loodusega ja kohalike pärandväärtustega arvestavat suhtumist, tuleb rakendada turismitoodete pakkumisel, külastajate vastuvõtu planeerimisel, ettevõtluse laiendamisel ja kõigel muul sellega seonduval. 2.2 Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arengueeldused Selleks, et Soomaa piirkonnas saaks arendada hästitoimivat jätkusuutlikku turismi on vajalikud mitmed eeltingimused: VAATAMISVÄÄRSUSEST • Soomaa turismipiirkond sõltub väga oluliselt Soomaa rahvuspargi ökoloogilisest seisundist, sh: o Rahvuspargi ja kogu piirkonna looduslikest väärtustest ja nende soodsast seisundist; • Piirkonna atraktsioonide unikaalsusest, mitmekesisusest ja rohkusest , sh lisaks rahvuspargi loodusele ka piirkonna üldine ilme, kultuuripärandiobjektid, vaatamisväärsused jms; JUURDEPÄÄSETAVUSEST-KÄTTESAADAVUSEST • Piirkonna kommunikatsioonidest: o Bussiliiklusest ja selle tihedusest; o Teede kvaliteedist; o Side ja telekommunikatsioonide kvaliteedist. • Väärtuste vahendamine: o Rahvuspargis rajatud infrastruktuurist (rajad, tornid, laagriplatsid, paadisillad); o Külastuskeskuse toimimisest; 16
  • 17. • Piirangute optimaalsusest o Kaitsealade külastamise võimalikkus; o Loodusturismirajatiste kasutamise võimalikkus. TEGEVUSTEST • Pakutavate teenuste mitmekesisusest, unikaalsusest, rohkusest ja kvaliteedist; • Pakutavate huvikohtade mitmekesisusest, unikaalsusest, rohkusest ja kvaliteedist; • Teenuseid siduvate programmide mitmekesisusest, rohkusest ja kvaliteedist; HÜVEDEST JA TUGITEENUSTEST • Majutusvõimaluste mitmekesisusest, rohkusest ja kvaliteedist; • Toitlustusvõimaluste mitmekesisusest, rohkusest ja kvaliteedist. Kõikides valdkondades on praegu olemas baaskvaliteet, kuid arenguks on vajalik parandada erinevates valdkondades pakutavate teenuste kvaliteeti ühiste juhiste ja standardite järgi ja mitmel juhul suurendada pakutava mitmekesisust. 2.3 Koostöö põhimõtted Soomaa Koostöökogu koordineeriv roll Soomaa Koostöökogu on ümarlaud, kuhu kuuluvad kõigi Soomaa piirkonnaga seotud asjaliste esindajad. Koostöökogu roll on kooskõlastada riigisektori, mittetulundusühigute ja eraettevõtete tegevusi ja suunata jätkusuutliku turismi arengut Soomaa piirkonnas. Koostöö eelduseks kõigi 17 Joonis 1 Turistide elamused sõltuvad turismiasjaliste poolt pakutavatest toodetest ja teenustest ning ala väärtuslikkusest.
  • 18. asjaliste vahel on informatsiooni jagamine, kaasamine ja mõistev suhtumine. Koostöökogu käib koos neli korda aastas ja teeb ettepanekuid esilekerkinud probleemide lahendamiseks. PAN Pargi sertifitseerimisprotsessis on Soomaa Koostöökogul kohaliku PAN Pargi grupi staatus. Turismiettevõtete koostöö rahvuspargi valitsejaga Turismiettevõtte, Keskkonnaameti ja Riigimetsa Keskuse vaheline kolmepoolne koostööleping on soovituslik kõigile Soomaa rahvuspargi alal turismiteenust pakkuda soovijaile. Leping kohustab turismiettevõtet - täitma head tava - regulaarselt edastama külastusandmeid - osalema külastajate uuringu-monitooringu programmis (veebipõhine tagasiside küsitlus) Kuidas turismiettevõte saab taotleda PAN Pargi sertifikaati? Turismiettevõttele PAN Pargi sertifikaadi taotlemine eeldab turismiettevõttelt: 1. Tema ja Keskkonnaameti vahelise kehtiva koostöölepingu olemasolu; 2. Eesti ökoturismi kvaliteedimärgise EHE (Vt Lisa 1) kasutamisõiguse olemasolu6 ; 3. Nende kahe tingimuse olemasolul või turismiettevõte esitada avalduse Soomaa koostöökogule; 4. Soomaa Koostöökogu otsustab PAN Pargi sertifikaadi omistamise 5. Positiivse otsuse korral sõlmib turismiettevõte lepingu PAN Park Foundation-iga MTÜ Soomaa Turism MTÜ Soomaa turism ühendab Soomaa turismipiirkonna jätkusuutlikke turismiarenduspõhimõtteid järgivaid ettevõtteid, kelle eesmärgiks on turundada Soomaa rahvusparki ja selle mõjupiirkonda ühtsetel alustel tervikliku sihtkohana. MTÜ Soomaa Turism teeb koostööd Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni ning Soomaa Koostöökoguga tagamaks kaitsealasid turustavate info õigsuse ning selle kooskõla kaitsekorraga ning piirkonna ühtsete arengupõhimõtetega. Avatud suhtlemine Soomaa piirkonna jätkusuutlikuks arenguks on oluline tagada kõigi asjaliste omavaheline aktiivne suhtlemine ja infovahetus. Soomaa koostöökogu tagab vaid infovahetuse ja koostöö regulaarsuse. 2.4 Soomaa piirkonna turismitsoneering Soomaa PAN Pargi piirkonna turismi-tsoneerimise eesmärk on negatiivse turismimõju vähendamine ja samas positiivsete mõjude suurendamisele kaasa aitamine. Turismitsoneeringu lähtepõhimõtted: − kaitsealuste objektide kaitsekorrast; − väljakujunenud turismikoridoridest (maanteed, jõed) ja matkaradade võrgust; − rahvuspargi kaitsekorralduskava turismindusliku tsoneeringust; − omavalitsuste (Suure-Jaani, Kõpu, Saarde, Surju, Paikuse, Tori, Vändra) planeeringutes sätestatust ; 6 Eeldused 1 ja 2 ei pea järgnema üksteisele eeltoodud järjekorras. 18
  • 19. − väljakujunenud turismialasest maakasutusest; − kohaliku kogukonna soovidest; − turismipotentsiaalist. Turismitsoneeringu eesmärk Tsoneering on piirkonnas aluseks järgmiste põhimõtete väljatöötamisel: • Erinevate turismiliikide korraldamisel (näiteks loomade ja lindude vaatluseks, matkamiseks, aga ka ATV-sõiduks) - sätestab tsoonis soositud turismiliigid ja soovitamatud (keelatud) turismiliigid ja –viisid; • Turismi ja muude inimetegevuste vahekordade määramiseks (näiteks loomade vaatlus turism versus ulukite arvukuse reguleerimine); • Külastusintensiivsuse planeerimisele ja juhtimisele (intensiivne versus vähekülastatav tsoon); • Iseseisvate külastajate suunamisel ja giidivajaduse määramisel ; • Turismiinfrastruktuuri uuendamisel ja laiendamisel (viidad, infotahvlid, lõkke- ja puhkekohad, matkarajad, vaatetornid) Skeem 4 Soomaa piirkonna üldtsoneering Piirkond on üldiselt jagatud 4 vööndi (Vt. Skeem 4 Soomaa piirkonna üldtsoneering): • Rahvuspargi ala (39640 ha) - Kõige tundlikum, atraktiivsem ja kõnekam ala. Turismialased tegevused on kaitseeeskirjadega korraldatud. Rohelist mõttelaadi ja 19
  • 20. keskkonda hoidvat käitumist, tooteid, teenuseid, protsesse eksponeeriv ala. Tootmises on meelelahutus. Tulu on tsooni hinnast, piirangutest ja unikaalsusest tulenev. • Rahvuspargi piirkonna kaitsealade ala (10770 ha) – väikestel elupaigalaikudel liike ja kooslusi hoidvad alad, turism allub kaitsekorra reeglitele. • Rahvuspargi vahetu mõju ala (~52240 ha) - Rahvuspargi vahetu ümbrus. Soomaa otsese mõju ja orienteerituse tsoon. Asustus on soovitud. Piirkonnas nii püsielanikud kui ka hooajalised asukad. Keskused on arenenud, teenused kättesaadavad. Hea füüsiline ja sotsiaalne infrastruktuur. Tegutsevad mitmed Soomaa lugu oma toodetes ja teenustes kasutavad turismiettevõtted. Majandusel ei ole rangeid piiranguid, ega ka rahvuspargi alast tulenevaid eeliseid. Piirkonda läbivad kaitsealale viivad liikumisteed ja piiril “Soomaa väravad”. Teeäärsed talukohad ja maastik häälestavad Soomaa külastajaelamuseks ja seega peavad olema korrastatud ja kõnelema Soomaa loo sissejuhatust. • Rahvuspargiga nõrgalt seotud ala (~118300) Soomaaga lõdvemalt seotud piirkonnad, mis on ühenduslüliks majanduslikult elavamate piirkondadega, suuremate keskustega (Pärnu, Tallinn, Viljandi), aktiivse liikluse tuiksoontega (Via Baltica). Turismis loovad oma väärtustega koostöövõrgustikku .Tootmine on Soomaa mõjuala piiranguteta. Soomaa pikaajalise jätkusuutliku arengu tagamisel ääretult oluline, et antud piirkonnas ei kavandataks jätkusuutliku turismi põhimõtetega oluliselt vastuolus olevaid tegevusi. Teenuste ja tegevuste spetsiifiliselt on täpsemalt tsoneeritud rahvuspark ja selle vahetu ümbrus, vt . Siin on lisaks eeltoodud tsoneeringule täpsustatud järgmised vööndid: • Kogukonna tabualad – katavad piirkonnas (eriti turismirajatiste vahetus mõjualas) elevate inimeste õuealad, kus kehtivad igal pool omanike poolt kehtestatud reeglid. Soomaa elanikud ei ole “vaatamisväärsus” kui nad seda ei soovi. Turismiteenuse pakkujad ja iseseisvad külastajad peavad aktsepteerima kohalike elanike privaatsusvajadust. • Turismirajatiste mõjualad – õppe- ja matkaradade vahetu ümbrus, mida mõjutavad külastajad. Need on tsoonid, kus tuleb kõne alla turismiinfrastruktuuri arendamine ja uute rajatiste püstitamine; • Veeteede mõjualad – veematkade poolt mõjutatud jõgede vahetu ümbrus. Piirkonnad, mida veematkadel osalejad külastavad. • Soovituslikult giidiga külastatavad alad – looduslikult raskesti juurdepääsetavad “põlislooduse elamuse” alad, giidi kasutamine vajalik nii looduslike väärtuste kui ka külastajate endi kaitseks. • Alad, kus eesmärgiks on külastamise minimeerimine – looduslikult häirivustundlikud alad, kus külastamine võimalik kooskõlastatult. • Keelualad – külastamine täielikult keelatud. 20
  • 21. 21 Skeem 5 Rahvuspargi vahetu mõjuala tsoneering
  • 22. 2.5 Turismi trendid ja arengusuunad Turismitoodete ja teenuste väljatöötamisel tuleb arvestada põhilised tulevikutrende: 1. Demograafilise olukorra muutumine: vanus, haridus, perekonnaseis, sissetulek jne. Vananev ühiskond pöörab senisest enam tähelepanu mugavusele, neil on rohkem aega, eriti väljapool suve, nad on endiselt aktiivsed ja huvituvad asjadest, millele neil varem pole olnud aega. Ka noored on hakanud enam reisima, kuid nad tarbivad teistsuguseid tooteid, külastades eelkõige sõpru ja tuttavaid. 2. Külastajate elustiili, ootuste ja vajaduste muutumine, millega kaasneb suurenev nõudlus elamustoodete järele. Suureneb erihuvidel põhinevate reiside osakaal (individuaalreisid, elamusreisid, harrastusega seotud reisimine), puhkusel olles soovitakse kulutada, soovitakse lõõgastuda, tegelda lemmiktegevustega, tutvuda uute kohtade ja inimeste elulaadiga, osaleda kultuuri- ja spordiüritustel, saada uusi elamusi, pannakse endid proovile. Puhkusele seatakse seega kõrgemaid ootusi, mille eesmärgiks on igapäevasest rutiinist väljatulek ja kvaliteetne puhkus puhtas keskkonnas. Trendikad valdkonnad on spaa- jaa wellnesstoote pakkumise areng ja mitmekesistumine. 3. Reisieelistuste ja -kestuse muutumine (rohkem lühimaa- ja lühema kestusega reise). Ühe pika reisi asemel aastas soovitakse teha mitu lühemat reisi areneb nn aastaringse aktiivse puhkamise liik, suur nõudlus on nädalalõpureisidele. Kuid tehakse ka pikki, isegi kuid kestvaid reise nagu näiteks ümbermaailmareisid, palverännakud, ülipikad matkad või mitme riigi külastus. 4. Kiire areng turismi jaoks olulise infrastruktuuri osas nagu sadamad, lennuväljad, raudtee, maanteed jne., uute transpordiühenduste nagu lennu-, laeva-, rongiliinide avamine, interneti areng, reisimist soodustava viisapoliitika lihtsustamine eriti Eesti jaoks, Schengeni viisaruumi avanemine, majanduskasv ja üldise heaolu tõus toob kaasa turismi aktiivsuse suurendamise, samas võib see kaasa tuua pakkumiste külluse, mis omakorda pingestab hinna ja kvaliteedi suhet. 5. Keskkonnasõbralikkus: üha suuremat tähtsust hakkab mängima sihtriigi keskkonnasõbralikkus, turvalisus ja eripära. Kokkuvõtvalt võib öelda, et nn „tuleviku turisti“ ootused on üha enam seotud tema enda individuaalsete vajadustega, nad ootavad uusi elamusi nende jaoks uues kultuurilises, psüühilises ja emotsionaalses keskkonnas - nad otsivad uusi kogemusi, näiteks ebaharilikke keskkondi ja kultuure, isiklikku ja füüsilist täiustumist või emotsionaalset arengut. Turistid ei soovi enam lihtsalt reisi, vaid meeldejäävat - just nendele mõeldud unustamatut reisielamust või –kogemust ning kiiresti kättesaadavaid teenuseid. 2.6 Soomaa potentsiaalsed sihtturud ja sihtrühmad EAS Turismiarenduskeskuse 2005-2007 aastatel läbiviidud uuringud Eesti potentsiaali kohta puhkuse sihtkohana erinevates sihtturgudel annavad selge signaali, et loodusturismil on suur arengupotentsiaal kõigil uuritud sihtturgudel. Looduse osatähtsus reisimotiivina oli kõige suurem 22
  • 23. sakslaste hulgas, kellest 81% oleks Eestisse reisides huvi looduskaunite paikade külastamise vastu. Vanusegrupp 35-54 puhul on huvi looduse vastu isegi 95% külastajate seas. Tabel 2 Soomaa potentsiaalsed sihtturud ja sihtrühmad Eesti Loodushuvilised, firmad ja asutused, seiklusturistid, õpilased, pered , kalastajad Saksamaa Loodushuvilised, pered, kultuurihuvilised, seljakotirändurid Soome Pered, kultuurituristid, loodushuvilised, õpilased Rootsi Loodushuvilised, pered, õpilased Läti Pered, firmad ja asutused, loodushuvilised, õpilased Venemaa Pered, firmad ja asutused, kalastajad Holland Seljakotirändurid, pered, seiklusturistid, kultuurihuvilised Inglismaa Linnu- ja loomavaatlejad Kesk-Euroopa Loodushuvilised, linnu- ja loomavaatlejad, seljakotirändurid Kaugemad maad – USA, Austraalia, Jaapan Seljakotirändurid, loodushuvilised, Soomlastest tunneb looduskaunite paikade ja aktiivsete tegevuste vastu looduses huvi vastavalt 55% ja 40% vastanutest, mis teeb kokku loodushuvilisteks 95% võimalikest Eesti külastajatest. Rootsi sihtturu analüüsist selgus, et 29% Eestit 2006 aastal külastanud turistidest matkas Eestit külastades looduses ning 16% tegeles looduses aktiivsete harrastustega. Edaspidi on looduses viibimisest huvitatud 69% ning aktiivsetest tegevustes looduses 42% võimalikest Eestisse reisijatest. Venemaa sihtturu puhul15 pakkus tegevustest ja vaatamisväärsustest Eestis kõige enam huviloodus – seda 80% vastanute jaoks. Samaväärne huvi oli venelastel arhitektuuri vastu ning veidi vähem ligi 70% huvitus kultuurist ja kultuurisündmustest. Suurbritannia turu puhul tunneks looduse vastu huvi 85% võimalikest Eesti külastajatest, seevastu kultuurisündmuste ja ööelu pakuks huvi umbes pooltele vastanutele. Ka lätlaste puhul on huvi looduse vastu kõrge, 81% vastanutest. Sihtrühm Ootused7 7 Siin ei kajastata infomaterjalide ja teeninduse keele ootusi. Eeldatakse, et kõigil sihtgruppidel on nii sise- kui välisriigi sihtturg. 23
  • 24. Loodushuvilised Infomaterjalid, külastuskeskus, liikumisskeemid, kaardid, laagriplatsid, giiditeenus-juhendamine. Firmad ja asutused Valmisolek suurte gruppide teenindamiseks, huvitavad tegevused, giiditeenus-juhendamine, toitlustamine Seiklusturistid Giiditeenus-juhendamine, varustuse laenutus, infomaterjalid, liikumisskeemid, kaardid, laagriplatsid. Õpilased- kooliekskursioonid Valmisolek suurte gruppide teenindamiseks, bussidega juurdepääsetavad rajatised, toitlustamisvõimalused, giiditeenus- juhendamine, odavad lahendused, suveniirid, külastuskeskus Pered Parklad ja peatumiskohad, infomaterjalid, viidastatud teed, laagriplatsid, kämpingud, interaktiivsed tegevused lastele, söögikohad, külastuskeskus Kultuurihuvilised Infomaterjalid, külastuskeskus, kaardid, muuseumid, giiditeenus- juhendamine Seljakotirändurid Infomaterjalid, külastuskeskus, liikumisskeemid, kaardid, laagriplatsid. Erivajadustega külastajad Külastuskeskuses pakutavate teenuste kättesaadavus, loodusradade kättesaadavus Erihuviga külastajad (kalastajad jne) Kaardid, eriinfo, laagriplatsid 2.7 Soomaa arengueelduste koondhinnang Arengueelduste hetkeseisust annab ülevaate SWOT analüüs, mis on meetod protsessi, nähtuse olukorra vms. eri külgede analüüsiks. Järgnevalt on ära toodud säästva turismi töörühma poolt tuvastatud Soomaa tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud, Tabel 3 Soomaa turismipiirkonna SWOT analüüs. Tabel 3 Soomaa turismipiirkonna SWOT analüüs Tugevused Nõrkused 1. rahvuspargi staatus 2. väärtuslik ja mitmekesine loodus 3. karismaatilised liigid (kiskjad, kotkad) 4. unikaalsed ja atraktiivsed üleujutused 5. matkaradade ja rajatiste hea seis 6. ettevõtete klaster on olemas, eelkõige majutus ja kanuumatkad 7. rikkalik ja huvipakkuv kultuuripärand 8. Soomaa on Eestis tuntud looduspuhkuse sihtkoht 1. ühekülgsed turismitooted 2. teenuste ja toodete ebaühtlane kvaliteet 3. turismialase statistika piiratus ja uuringute vähesus 4. turismi- ja teenindusharidusega inimeste vähedus 5. piiratud transpordiühendus ja ebapiisav infrastruktuur (teeolud) 6. külastuskeskuse heitlik toiminine 24
  • 25. 9. väike ja tubli kogukond 10. hea koostöö turunduses nii Viljandi kui Pärnuga 11. Soomaa koostöökogu toimib kõigi asjaliste foorumina 12. omavalitsuste ühistegevus Rohelise Jõemaa koostöökogus 7. giiditeenus ebapiisav (maht, oskused, teadmised, spetsialiseeritus) 8. toitlustusteenuse pakkumise vähesus 9. puudub ühistransport Tõramaale 10. sääsed ja parmud 11. transiit läbi rahvuspargi 12. viidastus ebapiisav Võimalused Ohud 1. looduspuhkuse ja säästva turismi populaarsuse tõus 2. Soomaa saab Euroopas tuntud põlislooduse sihtkohaks 3. teeninduskvaliteedi tõus ja kliendile suunatud teenindus, 4. kliendikeskne tootearendus 5. ühine turundus 6. Tipu Looduskooli väljaarendamine 7. haabja teemapargi väljaarendamine 8. tootearendus muuseumite baasilt (Tori, Hüpassaare, Kurgja, Lubjassaare jt) 9. taliteede pärandilt tootearendus 10. muistse kaubatee arendamine rahvusvaheliseks turismimarsruudiks 11. kiviaja küla väljaehitamine 12. ülikoolide jt. uurimisgruppide kaasamine 13. Soomaa „väravate“ võrgustiku tugevdamine – Paikuse, Tori, Vändra, Suure-Jaani, Kõpu, Kilingi-Nõmme 14. majanduslanguse taustal kasvab väljamineva turismi arvelt siseturism 15. Kohalike suurem kaasatus turismi 16. Üldise elukvaliteedi tõus 1. turismi koordineerimatu iseeneselik areng 2. looduskaitsereformide ettearvamatus 3. aministratiivreformide ettearvamatus 4. infrastruktuuri parendamisse ja korrashoidu ei jätku riigi vahendeid 5. konfliktid eramaa omanike ja külastajate vahel 6. turismiasjaliste koostöö ei laabu 7. elanikonna jätkuv vähenemine ja vananemine 8. noorte ja haritute väljaränne. 9. asfalttee tulekuga kaasneb koormuse, kiiruse, saastatuse, transiidi kasv 10. intensiivse tegevusega kaasnev loodusressursside ületarbimine, elurikkuse vähenemine, elupaikade hävimine ja loodusmaastike muutumine 11. üldise majandusliku languse pärssiv mõju turismiettevõtlusele 12. kliimamuutuste ja keskkonna halvenemise mõjul reisimine väheneb Soomaa piirkonna suurimaks tugevuseks on vaieldamatult puhas, mitmekesine ja põline loodus, mille säilitamiseks on loodud Soomaa Rahvuspark. Tugevuseks võib veel pidada hõredat inimasustust, mis võimaldab piirkonna külastajal ja ka kohalikul elanikul tunda ennast piirkonnas mugavalt ja nautida soovi korral üksindust. Üks olulisim turismitrend on urbaniseerunud ühiskonna kasvav soov minna puhkamiseks linnakeskkonnast välja ning veeta oma vaba aeg looduses. Soomaa kaubamärk on esialgu tuntud küll ainult Eestis, kuid rahvuspargi staatus ja liitumine Euroopa põlislooduse võrgustikuga PAN Parks annab piirkonnale hea eelduse välisturgudel edu 25
  • 26. saavutamiseks ja teadlike loodushuviliste klientide leidmiseks. Piirkonna kultuuriajalooline ressurss annab lisandväärtust looduslikule ressursile ning aitab piirkonna turismitoodet mitmekesistada. Oluliseks väljakutseks on piirkonna valdade, RMK, KKA, turismiettevõtjate ja teiste turismiasjaliste koostöö toimimine. Soomaa Koostöökogul on siin kooskõlastav roll. Turismitoodete mitmekesisuse loomiseks ja kvaliteedi parandamiseks on tähtis Rohelise Jõemaa Koostöökogu tegevus. Soomaa piirkonna ühisturunduse kujundamiseks ja teostamiseks on oluline MTÜ Soomaa Turism tegevuse käivitamine ja jätkusuutlikkuse tagamine. 26
  • 27. 3. Soomaa piirkonna visioon, eesmärgid ja tegevused Üldine visioon: Aastaks 2030 on Soomaa teadliku külastaja poolt väärtustatud, looduslike protsessidena säiliv põlislooduse ja ajalolooliste kultuurmaastike näidisala koos tugeva ja ühtekuuluva kogukonnaga Jätkusuutliku turismi visioon: Euroopa põlislooduse võrgustikku kuuluv Soomaa rahvuspark koos oma mõjupiirkonnaga on Baltimaade populaarseim loodusturismi sihtkoht, mille turismitoode põhineb põlislooduse elamusel, Soomaa omapäral, kultuuripärandil ja kvaliteetsetel teenustel, mida pakuvad koostööna piirkonna turismiettevõtjad ja -asjalised. Turism ei ole mitte eesmärk omaette vaid vahend säästva arengu tagamiseks 3.1 Strateegilised eesmärgid 1. Ökoloogiline eesmärk - turism Soomaal väärtustab ning toetab looduskaitseliste eesmärkide saavutamist ja ei kahjusta piirkonna looduskeskkonda 2. Majanduslik eesmärk - turism loob piirkonnas töökohti ja ettevõtlusvõimalusi ning toetab traditsiooniliste majanduharude jätkusuutlikkust 3. Sotsiaalne ja kultuuriline eesmärk - turism toetab kohaliku kogukonna heaolu, elulaadi säilimist ja ei kahjusta piirkonna sotsiaalset keskkonda 4. Turismiarenduslik eesmärk – Soomaa turimitooted ja -teenused on kvaliteetsed ja turismiettevõtted konkurentsivõimelised ning jätkusuutlikud 3.2 Valdkondi läbivad arengusuunad 1. Kliendikesksus, kus elluviidava mõõdupuuks on Soomaad külastavate turistide rahulolu, piirkonnas veedetud aeg ja nende kulutused reisi jooksul. 2. Identiteet, mille kaudu on võimalik säilitada, jätkata ja tutvustada Soomaa loodust, kultuuripärandit ja traditsioone järgides säästliku turismi põhimõtteid. 3. Koostöö, mis seob omavahel Soomaa piirkonna erinevad isikud, huvirühmad, ettevõtted ja institutsioonid, on suunatud Soomaa konkurentsivõime tõstmisele. Järgnevas tegevuskavas kasutatavate lühendite seletus: KKA – Keskkonna Amet Pärnu-Viljandi regioon KIK – Keskkonna Investeeringute Keskus KOV – Kohalikud omavalitused 27
  • 28. RJK – Rohelise Jõemaa Koostöökogu MTÜ RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus SAPT – Sihtasutus Pärnumaa Turism SKK – Soomaa Koostöökogu SSS - Sooma Sõprade Selts MTÜ ST – Soomaa Turism MTÜ VT – Viljandimaa Turism MTÜ 4. Tegevused 2009 - 2013 4.1 Ökoloogiline eesmärk - turism Soomaal toetab looduskaitseliste eesmärkide saavutamist ja ei kahjusta piirkonna looduskeskkonda Eesmärk /tegevus Tähtaeg / ajakava Teostajad ja toetajad Rahastamis- allikad Eesmärk 4,1,1 Kehtestatud on piisavad reeglid ja rakendatakse sobivaid kaitsekorralduslikke meetmeid Tegevus 4,1,1,1 Soomaa RP Kaitsekorralduskava uuendamine (KKK 2010 - 1019) 2010 KKA riigieelarve Tegevus 4,1,1,2 Külastuskorralduskava ja- reeglite kehtestamine (kkk osana) 2010 KKA eelarve Tegevus 4,1,1,3 Turismimõjude hindamise (LAC) metoodika välja töötamine. 2009 KKA , RMK eelarve Tegevus 4,1,1,4 Mobiilpositsioneerimise projekt külsatuseireks 2009-2013 KKA RMK KIK Tegevus 4,1,1,5 Koostöölepingute sõlmimine ettevõtjate ja KKA ja RMK vahel. 2009 KKA, RMK, ettevõtjad eelarve Eesmärk 4,1,2 Info jagamine on piisav, selgitamaks kehtivaid reegleid ja võimalikke kahjusid Tegevus 4,1,2,1 trükiste väljaandmine 2009-2013 RMK, KKA Riigieelarve KIK teised fondid Tegevus 4,1,2,2 veebilehe pidev täiendamine 2009-2013 RMK, KKA Tegevus 4,1,2,3 PR; partnerite ja asjaliste kaudu oma sõnumite edastamine 2009-2013 RMK, KKA Riigieelarve KIK teised fondid Tegevus 4,1,2,4 viidastus ja infostendid 2009-2013 RMK, KKA Eelarve KIK teised fondid Eesmärk 4,1,3 mõjusid vähendavaid rajatisi on piisaval Tegevus 4,1,3,1 Rajatiste hooldus ja arendamine printsiibil „hajutatud kontsentreerimine“ 2009-2013 RMK Eelarve, KIK Tegevus 4,1,3,2 teede ja kommunikatsioonide arendamine 2009-2013 teedevalitsus Eelarve EU fondid Tegevus 4,1,3,3 Loodus-ja kultuuriväärtuste arendamine ja parem eksponeerimine 2009-2011 RJK, ettevõtted, Meede 3 LEADER 28
  • 29. MTÜd Eesmärk 4,1,4 Külastuskeskus toimib rahvuspargi tutvustamise, uurimise ja vahendamise kohana Tegevus 4,1,4,1 külastuskeskuse arengukava rakendamine 2009-2013 RMK KKA Eelarve KIK teised fondid Tegevus 4,1,4,2 Külastajate ja turismimõju uuringute pidev teostamine 2009-2013 KKA, RMK, Ülikoolid Eelarve KIK teised fondid 29
  • 30. 4.2 Majanduslik eesmärk - turism loob piirkonnas töökohti ja ettevõtlusvõimalusi ning toetab traditsiooniliste majanduharude jätkusuutlikkust Eesmärk /tegevus Tähtaeg / ajakava Teostajad ja toetajad Rahastamis- allikad Eesmärk 4.2.1 Uute töökohtade tekkimine Tegevus 4.2.1.1 Turismiettevõtjate koolitusvajaduse uuring ja vastavate koolituste korraldamine 2009 RJK, Ülikoolid Teised fondid LEADER Tegevus 4.2.1.2 Konkurentsivõime tõstmine tootmises ja teeninduses 2009-2013 Ettevõtjad RJK Meede 1 LEADER Tegevus 4.2.1.3 Investeeringud kohalike toodete ja teenuste ellukutsumiseks ning arendamiseks. 2009-2013 Ettevõtjad RJK LEADER EAS PRIA Eesmärk 4,2,2 Ettevõtlusvõimaluste loomine Tegevus 4.2.2.1 Kohalike elanikele koolitused turismiettevõtluse alustest ja ökoturismist 2009-2013 ST, RJK RJK teised fondid Tegevus 4.2.2.2 Giidikoolitused 2009-2013 ST, LKK KIK teised fondid Tegevus 4.2.2.3 Kohaliku suveniiri väljatöötamine ja tootmine 2009-2013 Ettevõtjad st rjk LEADER Tegevus 4.2.2.4 Toitlustuse ja transpordi teenuste lisandumine 2009-2013 Ettevõtjad EAS teised fondid Eesmärk 4.2.3 Traditsiooniliste majandustegevuste säilimine turismi toetusel Tegevus 4.2.3.1 Kohaliku toidu tootmine väikeste põllumajandusüksuste baasil, toiduvõrkustiku loomine 2009-2013 Ettevõtjad RJK Meede 1 LEADER Tegevus 4.2.3.2 Ettevõtluse mitmekesistamine 2009-2013 Ettevõtjad RJK Meede 1 LEADER Eesmärk 4.2.04 Uute säästvate majandustegevuste arendamine Tegevus 4.2.4.1 Kaugtöö arendamine, E-turundus, turismi- uuringud 2009-2013 Ettevõtjad EAS , teised fondid 4.2.4.2 Käsitöötubade rajamine ja seadmete soetamine; 2009-2013 Ettevõtjad, RJK LEADER 30
  • 31. 4.3 Sotsiaalne ja kultuuriline eesmärk - turism toetab kohaliku kogukonna heaolu, elulaadi säilimist ja ei kahjusta piirkonna sotsiaalset keskkonda Eesmärk /tegevus Tähtaeg / ajakava Teostajad ja toetajad Rahastamis- allikad Eesmärk 4,3,1 Kohalikud külakeskused kui infokeskused Tegevus 4.3.1.1 Tipu koolimaja looduskooli arendamine 2009-2013 Tipu KIK teised fondid Tegevus 4.3.1.2 Külamajade ehk multifunktsionaalsete teenustekeskuste võrgu väljaarendamine 2009-2013 MTÜd Meede 4 LEDER Tegevus 4.3.1.3 Projekteerimis- ja planeerimistööd, arendusdokumendid, tasuvusuuringud. 2009 MTÜ-d Meede 4 LEADER Eesmärk 4.3.2 Teenuste säilimine ja parenemine turismiarengu toel Tegevus 4.3.2.1 Bussiliikluse säilimine ja parenemine 2009-2013 KOV-d Eelarve teised fondid Tegevus 4.3.2.2 Internetiühenduse parenemine 2009-2013 KOV-d Eelarve teised fondid Tegevus 4.3.2.3 Kauplus-auto suveperioodil 2010 ettevõtjad Tesied fondid Eesmärk 4.3.3 Soomaa identiteedi ja koostöö Tegevus 4.3.3.1 Piirkondliku identiteeti tugevdavate ja piirkonna atraktiivsust suurendavate ürituste ning traditsioonide ellukutsumine ja arendamine. 2009-2013 RJK, KKA, RMK ettevõtted, MTÜd Meede 3 LEADER Tegevus 4.3.3.2 Kohaliku käsitöö ja suveniiiride tootmine 2009-2013 MTÜd, ettevõtted Eearve teised fondid Tegevus 4.3.3.3 Kultuuriväärtuste kaitse ja parem eksponeerimine loomemajanduse arendamise kaudu 2009-2013 RJK Meede 3 LEADER Tegevus 4.3.3.4 Miljööväärtus, arhidektuur ja külamaastik 2009-2013 RMK, KIK ettevõtjad Eelarve KIK teised fondid Tegevus 4.3.3.5 Laulupeo tule tulemine mööda musitset veeteed Viljandist Pärnu 2009 RJK, Haabja Selts LEADER, Kulka Tegevus 4.3.3.6 Kalevipoja, kuradi j.t. mütoloogiliste tege- lastega seotud turismimarsruuti koostamine 2009-2010 Ettevõtjad Eelarve, teised fondid Tegevus 4.3.3.7 Laada korraldamine kord aastas 2010-2013 Teised fondid Eesmärk 4.3.4 Soomaa külastuskeskus on Soomaa külade kokkusaamiskoht Tegevus 4.3.4.1 Rahvaürituste korraldamine kohalikele 2009-2013 RMK, KKA, RJK, ST Eelarve KIK teised fondid Tegevus 4.3.4.2 Soomaa loodust ja kultuuri tutvustavate teemaõhtute korraldamine 2009-2013 RMK KKA ST Eelarve KIK teised fondid 31
  • 32. 4.4 Turismiarenduslik eesmärk – Soomaa turimitooted ja -teenused on kvaliteetsed ja ja turismiettevõtted konkurentsivõimelised Eesmärk /tegevus Tähtaeg / ajakava Teostajad ja toetajad Rahastamis- allikad Eesmärk 4.4.1 Turismitooted on kvaliteetsed kooskõlast säästva turismi põhimõtetega ja tuginevad Soomaa eripärale (s.o kultuur, traditsioonid, ajalugu, pärimused, toit, käsitöö) Tegevus 4.4.1.1 Koolitused kohalikest väärtustest, pärandist ja tooteks vormimise tehnikatest 2009-2013 ST, RJK, ettevõtjad LEADER Tegevus 4.4.1.2 Õppereisid Eestis pärandi- ja ökoturismiga tutvumiseks 2009-2013 ST, RJK ettevõtjad LEADER Tegevus 4.4.1.3 Õppereisid PAN Parkidesse kogemuste omandamiseks 2010-2013 ST, RJK, KKA EU Fondid Tegevus 4.4.1.4 Ökoturismi kvaliteedimärgise EHE õppepäevad 2009-2013 RJK , ST LEADER Tegevus 4,4,1,5 PAN Parki sertifitseerimise alased koolitused 2009-2009 KKA KIK, teised fondid Eesmärk 4.4.2 Turundus on sihtgrupikeskne Tegevus 4.4.2.1 Soomaa turismikataloogi, kaartide ja trükiste väljaandmine ja levitamine 2009-2013 ST, RJK, KKA, RMK LEADER, ettevõtjad, KIK Tegevus 4.4.2.2 Messidel osalemine 2009-2013 ST, RJK EAS teised fondid Tegevus 4.4.2.3 Turundusprojekt välisturgudele 2009-2011 ST EAS Toetus Tegevus 4.4.2.4 Soomaa ürituste kalender, väljundiga Internetis 2009 SSS, SKK Eelarve teised fondid Tegevus 4.4.2.5 Soomaad tutvustavad FAM- tuurid ajakirjanikele ja reisikorraldajatele 2009 RJK, ST, RMK, ettevõtjad LEADER Tegevus 4.4.2.6 Koostöö reisikorraldajatega 2009-2013 ST, ettevõtjad Eelarve teised fondid Tegevus 4.4.2.7 Koostöö Eesti tasandil ja rahvusvaheliselt 2009-2013 ST eetevõtjad Eelarve teised fondid Tegevus 4.4.2.8 Koduleht ja turundus internetis 2009-2013 KKA, ST, RJK, RMK, ettevõtjad Eelarve teised fondid Tegevus 4.4.2.9 Turu-uuring Soomaa sihtgruppidest 2009 VT, SAPT, RJK LEADER Tegevus 4.4.2.10 Soomaa videofilmi tootmine, erinevates keeltes 2010 ST , SSS teised fondid Tegevus 4.4.2.11 Soomaa reisijuhi kirjutamine ja kirjastamine, erinevates keeltes 2010 RJK, RMK, ST Eelarve teised fondid Eesmärk 4.4.3 Turismiinfrastruktuur rahuldab nii turiste kui teisi asjalisi Tegevus 4.4.3.1 Turismiinfopunktide (Tõramaa, Olustvere, 2009-2013 RMK, ST, Eelarve 32
  • 33. teistes asumites) koostöö info kogumiseks ja levitamiseks RJK , KOV-id, Olustvere teised fondid Tegevus 4.4.3.2 Turismiinfopunktide käivitamine Toris ja Kõpus 2009 KOV Eelarve teised fondid Tegevus 4.4.3.3 Majutusteenuse arendamine ja mitmekesistamine 2009-2013 Ettevõtjad EAS PRIA teised fondid Tegevus 4.4.3.4 Toitlustusteenuse arendamine, restoran Soomaa südames? 2010-2011 Ettevõtja EAS PRIA teised fondid Tegevus 4.4.3.5 Soomaa „väravate“ väljaehitamine 2009-2010 RJK KOV Meede 5 LEADER Tegevus 4.4.3.6 Haabjaehituse teemapargi väljaehitamine Karuskosel 2009-2013 ettevõtjad EAS PRIA teised fondid Tegevus 4.4.3.7 Kiviaja küla väljaehitamine Paikuse vallas 2009-2013 Paikuse vald Eelarve, teised fondid Tegevus 4.4.3.8 Infotahvlite ja suunaviitde inventuur ja uuendamine 2009-2013 RMK KKA Eelarve KIK teised fondid Tegevus 4.4.3.9 Jõgede äärsete peatuspaikad, paadisildade, lõkkekohtade inventuur ja uuendamine 2009-2013 RMK KKA ettevõtjad Eelarve KIK teised fondid Eesmärk 4.4.4 Kommunikatsioon ja koostöö Tegevus 4.4.4.1 Ajalehe välja andmine ja levitamine 2009-2013 SKK Eelarve teised fondid Tegevus 4.4.4.2 Internetipõhised suhtlusgrupid ja -listid 2009-2013 SKK, ST Eelarve teised fondid Tegevus 4.4.4.3 MTÜ Soomaa Turism organisatsiooni areng 2009-2013 ST Leader teised fondid Tegevus 4.4.4.4 Soomaa Koostöökogu kvartaalsed kooslolekud 2009-2013 SKK Eelarve teised fondid Tegevus 4.4.4.5 Turismiasjaliste kvartaalsed? ümarlauad 2009-2013 ST, RJK Eelarve teised fondid Tegevus 4.4.4.6 Parima praktika näitete andmebaasi loomine 2009-2013 ST, Ülikoolid VT, SAPT Eelarve teised fondid Tegevus 4.4.4.7 Välispiirkondadega ühiste turismitoodete ja -pakettide arendamine 2009-2013 Ettevõtjad, ST VT, SAPT Eearve , teised fondid Tegevus 4.4.4.8 Konverentsi korraldamine kogemuste ja ideede vahetamiseks (vähemalt kord aastas) 2009-2013 RJK ST SKK VT, SAPT Teised fondid Tegevus 4,4,4,9 Turismistrateegia ja tegevuskava regulaarne täiendamine ning uuendamine 2009-2013 SKK, RMK, KKA, RJK, ST 4.5 Kava uuendamine–jätkusuutliku turismistrateegia kaasaegsus, jätkumine järgmistel perioodidel Tegevus 4.5.1 Tegevuskava uuendamine vastavalt vajadusele koostöökogude nõupidamistel 2009-2013 Kõik asjalised Tegevus 4.5.2 Tegevuskava uuendamine strateegia perioodi lõpus 2013 Kõik asjalised 33
  • 34. LISA 1 Soomaa piirkonna turismiteenuse pakkujad Soomaal pakutavaid turismiteenuseid ja - tooteid võib jagada järgmiselt : • Majutus • Toitlustus • Matka- ja reisikorraldus • Seminarid • Transport • Muuseumid ja atraktsioonid • Giidid Ühed turismiettevõtted pakuvad vaid üht-kaht teenust, teised aga kombinatsiooni erinevatest teenustest. Majutust, toitlustust ja matkasid komplektselt pakkuvaid ettevõtteid nimetame puhkekeskusteks. Loetelu Soomaal turismiteenuseid pakkuvatest ettevõtetest: Tegevus- valdkond Ettevõtte nimi või kaubamärk ja veebiaadress Teenused Turism põhi- tegevus Puhkekeskus Vanaõue puhkekeskus vanaoue.ee Majutus, toitlustus, saun, seminarid matkakorraldus JAH Olustvere Turismikeskus olustvere.edu.ee/loss/ Majutus, toitlustus, ratsutamine, seminarid JAH Ritsu talu / Veelaager veelaager.ee Majutus, toitlustus, saun, matkakorraldus JAH Junsi puhkekeskus junsi.ee Majutus, toitlustus, saun, matkakorraldus JAH Riisa rantso riisarantso.ee Majutus, toitlustus, saun, matkade vahendus JAH Ponka puhketalu ponkaland.com Majutus, toitlustus, seminarid, matkade vahendus JAH Klaaramanni puhkemaja klaaramanni.ee Majutus, seminarid, toitlustus, saun, matkade vahendus JAH Energia talu energiatalu.ee Majutus, toitlustus, saun, matkakorraldus EI Reiu Puhkekeskus reiu.ee Majutus toitlustus, matkakorraldus JAH Majutus Aasa puhkemaja hot.ee/aasapuhkemaja Majutus, EI Linnamehe puhketalu linnamehe.ee Majutus, seminarid JAH Livonia hostel livoniamatkad.ee Majutus JAH Hostel Soomaa hostelsoomaa.ee majutus JAH 34
  • 35. Hiiekivi turismitalu hiiekivi.ee Majutus Miki puhkemaja majutus Hostel Pargi web.zone.ee/pargihostel Majutus Kõpu spordihoone Majutus EI Postikooli puhkemaja Majutus Lodja jahimaja rmk.ee Majutus Sürgavere spordihoone hostel s- jaani.ee/syrgavere Majutus Kumely kodumajutus kumely.ee Majutus Puhkemaja Joosep joosep.ee Majutus Vahelaane talu majutus Suure-Jaani jahimaja rmk.ee majutus Männituka talu majutus Kuuvalguse talu majutus Sõnni talu majutus Saeveski metsaonn rmk.ee majutus Lüiste-Alt puhketalu hot.ee/lyiste Majutus Toitlustus Sookolli Söögituba Välitoitlustus, catering JAH Kodukorts kodukorts.ee Toitlustus Jõesuus JAH Kohvik Arturi Juures Toitlustus Suure-Jaanis JAH Kossu Pub Toitlustus Vändras JAH Helmondi Peo ja Toidutare helmond.ee Toitlustus JAH Kilingi Villa kilingivilla.ee Toitlustus Kilingi-Nõmmes JAH Matka- korraldus Püstkojamatkad pystkojamatkad.com Veematkad, rabamatkad, saun Edela loodusmatkad loodusmatkad.ee Veematkad, rabamatkad, saun Tori matkakeskus tori.ee Veematkad, rabamatkad, saun Soomaa.com/ Karuskose soomaa.com Veematkad, rabamatkad, saun, talvematkad Soomaa Matkad hot.ee/soomaamatkad Veematkad, saun Venesauna talu Ratsutamine, ekskursioonid EI Seikle vabaks seiklevabaks.ee Matkad Jõesuu Jõematkad joematkad.ee Matkad, laagriplats, saun 35
  • 36. Atraktsioonid Raja talu miniloomad Miniloomaaed, ekskursioonid, lasteüritused JAH Vaike talu Ekskursioonid, toitlustamine, ürituste korraldamine EI Tähetorn Orion hot.ee/tahetornorion Ekskursioonid Valma-Tamme talu Kiiking kiiking.ee/?id=77 Kiiking EI Tori Hobusekasvatus torihobune.ee Ratsutamine, hobumatkad, ekskursioonid Tori Käsitöökoda arteljee.ee käsitöökursused Haabjakoda haabjas.blogspot.com/ haabjakursused Madi talu hot.ee/maditalu Muuseum, matkarada Peebu parvsaun livonia.ee/saun Saun, laagriplats Vihtra ATV Klubi atvklubi.ee ATV Noortelaagrid Tagametsa laager Laagrid, suurüritused EI Spordiseltsi Kalev Urumarja Spordibaas Spordilaagrid EI Pärnumaa Skautide ja Gaidie Malev laagrid Ei Soomaa piirkonnas on lisaks eraettevõtjatele aktiivsed ka mitmed riigiasutused, vt Tabel 4 Soomaa piirkonnas turismisektoris aktiivsed riigiasutused. Tabel 4 Soomaa piirkonnas turismisektoris aktiivsed riigiasutused Tegevus- valdkond Asutuse nimi Haldav asutus Teenused Rahastus Loodusturism RMK KKM8 Loodusrajad, vaatetornid, metsamajad, majutus, ürituste korraldamine, loodusmajad RE, omatulu (mets) Muuseumid Hüpassaare talu Mart Saare majamuuseum VM9 Muuseum, ekskursioonid RE, omatulu Tori muuseum Tori vald Lubjassaare talu Johann Köleri majamuuseum VM Muuseum, majutus, üritused, ekskursioonid RE, Omatulu, projektid Heliloojate Kappide majamuuseum SJLV10 Muuseum, ekskursioonid KOV, omatulu, projektid 8 Keskkonnaministeerium 9 Viljandi muuseumid 10 Suure-Jaani Linnavalitsus 36
  • 37. Seljametsa muuseum Muuseum , ekskursioonid KOV, omatulu, projektid Kurgja talumuuseum PM11 Muuseum, ekskursioonid, toitlustamine, koolitused RE, omatulu, projektid Info- ja külastuskeskused Soomaa Rahvuspargi keskus Tõramaal KKA Soomaa rahvuspargi info Olustvere Turismiinfokeskus Vähesed nimetatud turismiteenuse pakkujatest tegutsevad vaid kitsalt ühes piirkonnas oma territooriumil, vaid sõltuvalt oluliselt ümbritsevatest oludest, teistest ettevõtjatest ja asutustest. 11 Põllumajandusministeerium 37
  • 38. LISA 2 - Eesti ökoturismi kvaliteedimärgis EHE EHE on Eesti ökoturismi kvaliteedimärgis loodus- ja kultuuriturismi toodetele. Kõik turismiettevõtted, kes soovivad mõnele oma tootele taotleda EHE-märki, peavad vastama viiele üldisele nõudele: • Turismiettevõte pakub loodus- ja kultuuripärandiga seotud elamusi • Turismiettevõtte tegevust iseloomustavad keskkonnanõuetega arvestamine, kõrge elamuskvaliteet, külalislahkus ja püüdlus pideva arengu poole • Ettevõte on registreeritud Eestis • Turismiettevõte tunneb ja täidab Eesti seadusi ja tegevust puudutavaid nõudeid • Vähemalt üks turismiettevõtte võtmeisikutest on läbinud koolituse „Eesti ökoturism ja EHE-märgis“ Kogu personal oskab lühidalt selgitada EHE-märgi olemust. EHE-märgise mõõdupuud ehk kriteeriumid on: • sihtkoha taluvuspiiridega arvestamine • kohaliku majanduse toetamine • tegevuse keskkonnasõbralikkuse tagamine • loodus- ja kultuuripärandi kaitse aktiivne toetamine • suunatus avastamisrõõmule, teadmistele ja respektile • kvaliteet ja turvalisus EHE-märgise väljaandjaks on EHE-märgise nõukogu, kuhu kuuluvad MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Ökoturismi Ühenduse, EAS Turismiarenduskeskuse, liikumise Kodukant ja Eestimaa Looduse Fondi esindajad. 38
  • 39. LISA 3 – Kasutatud allikad 1. EAS Turismiarenduskeskuse turismi tootearenduse strateegia aastateks 2008-2011. Tööversioon 2009 2. Eesti loodusturismi pakkumise uuring . 2008 3. Eesti Riiklik Turismiarengukava aastateks 2007–2013 4. Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21. 2005. 5. Eesti ökoturismi kvaliteedimärgis EHE 2009-2013 6. Kõpu valla planeering aastani 2015. 2. köide – Arengustrateegia. 2005 7. Lõuna-Eesti turismi arengustrateegia aastani 2010. SA Lõuna-Eesti Turism 1999-2000 8. Paikuse valla puhkemajanduse ja turismi arengukava 2013. 2006 9. Pärnu maakonna puhke- ja turismimajanduse arengukavast 2009-2013. Tööversioon 2009 10. RMK Sakala puhkeala kasutuskorralduskava. Kabli 2006 11. Rohelise Jõemaa piirkonna starteegia 2008 -2013 12. Rohelise Jõemaa piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2005 – 2015 13. Saarde valla arengukava aastateks 2006 – 2011 14. Soomaa piirkonna avaldus konkursil „Eesti avastamata aarded 2009“ osalemiseks 15. Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2000-2010 16. Soomaa rahvuspargi Kõrtsi-Tõramaa külastuskeskuse arengukava. 2008 Tõramaa. 17. Soomaa rahvuspargi külastajate rahuolu uuring. Pilootprojekt. TÜ Pärnu kolledz 2005. 18. Surju valla arengukava aastateks 2004 – 2012 19. Suure-Jaani valla arengukava 2007 – 2015 20. Tori valla arengukava aastateks 2004–2014 21. Vändra Valla Arengukava 2005 – 2010 22. Ökoturismi mõju loodusele ja kohalikule kogukonnale Soomaa rahvuspargis. Juta Pertel, Bakalauruse töö , Tallinna ülikool. 2006 39