2. Karboksüülhapped on mürgised, moodustavad
vesikiksidemeid vee ja iseendaga, väikse C-ahelaga
lahustuvad vees hästi, vees mittelahustuvad
ohutud, vedelad või tahked.Kasutamine :HCOOH-
sipelghape, CH4COOH- äädikhape, rasvhapped-
plastide lisand, korrosiooniinhibiitor, polümeeride
valmistamine, puuviljades, marjades(õun- ja
sidrunhape)
3. Karboksüülhappe tüviühendi nimetusele lisatakse –
hape (või dihape).
CH3CH2COOK propaanhape
CH3CH2CHClCOOH 2-klorobutaanhape
Kui karboksüülrühma süsinikku ei saa tüviühendi
ahelasse võtta, näiteks tsüklilise ühendi korral,
kasutatakse nimetust karboksüülhape.
HO- -COOH -
4-hüdroksütsükloheksaankarboksüülhape
Karboksüülhappe aniooni nimetus tuletatakse
happe nimetusest: liide –hape asendatakse liiteka –
aat.
CH3COONa naatriumetanaat
4. Karboksüülrühm koosneb karbonüülrühmast ja
hüdroksüülrühmast. Karbonüülühendite puhul oli
karbonüülrühma süsiniku ja hapniku vaheline
kaksikside tugevasti polariseeritud, sest süsiniku
elektronpilv oli nihutatud veidi hapniku aatomi
poole, mille tulemusena süsiniku aatomil on
positiivne ja hapniku aatomil negatiivne osalaeng.
Hapniku ja vesiniku vaheline side katkeb kergesti ja
vesinikioonide eraldumisel põhjustavad
karboksüülhapped lahuses happelisi omadusi.
Pildi allikas: et.wikipedia.org
5. Madalamad karboksüülhapped (kuni
propaanhappeni) on terava lõhnaga värvuseta
vedelikud, mis segunevad veega kergesti.
Kõrgemad karboksüülhapped on värvuseta või
valged, õlijaid või tahked, vees vähe lahustuvad
ained.
6. Karboksüülhapete füüsikalised omadused on
tingitud nende võimega moodustada oma
molekulide vahele vesiniksidemeid.
Vesiniksidemete moodustumise tõttu molekulide
vahele võivad karboklhsüüapped ühineda omavahel
dimeerideks (kahekaupa paarideks) ja nii isegi
moodustada ahelaid. Vesiniksidemete tekke tõttu
on karboksüülhapete sulamis- ja
keemistemperatuurid tunduvamalt kõrgemad kui
vastavatel alkoholidel.
7. Karboksüülhapete toksilisus on seotud nende
happelisusega. Nimelt vees mittelahustuvad
karboksüülhapped ei saa organismi sattununa oma
happelisust ilmutada, kuna nad ei saa vees
dissotseeruda ioonideks. Sel põhjusel on need ka
ohutumad.
8. Mõned karboksüülhapped on aga väga
mürgised, kuna võivad organismis muutuda
toksilisteks aineteks. Näiteks kõik
halogenokarboksüülhapped on mürgised ja
umbes 0,5 grammi fluroetaanhapet võib
osutuda täiskasvanud inimesele surmavaks.
9. Kasutamine : HCOOH- sipelghape, CH4COOH-
äädikhape, rasvhapped- plastide lisand,
korrosiooniinhibiitor, polümeeride valmistamine,
puuviljades, marjades(õun- ja sidrunhape)