Assoorid ja Madeira reisi lühiülevaade

1. Madeira
2019
Marje Loide

2. Madeira üldinfo
• Madeira on Atlandi ookeanis umbes 600 km
kaugusel Aafrikast asuv saarestik.
• Saarestiku elanikud on portugallased ja see
kuulub Portugalile autonoomse piirkonnana.
Viimased 600 aastat kuulub Madeira etniliselt,
kultuuriliselt, majanduslikult ja
poliitiliselt Euroopasse, kuigi on Aafrikale
lähemal. Portugali autonoomse piirkonnana
kuulub ta Euroopa Liitu.

3. Viki andmed
• Pealinn (ja suurim linn): Funchal
Keel: Portugali
Portugali valitsuse autonoomne piirkond
Pindala: kokku 801 km2
Elanikke: 254 876 (2017)
Valuuta: Euro (€)
Elekter: 230 V / 50 H.

4. Madeira üldinfo
Asustatud: 1420. aastal.
Pindala: 741 km². Madeira on 57 km pikk ja 22 km lai.
Pealinn: Riigi pealinn on Lissabon, elanikke 565 000. Madeira pealinn on
Funchal, elanikke 150 000.
Rahvaarv: 280 000.
Riigikord: Vabariik.
Kõrgeim mäetipp: Pico Ruvio 1862 m.
Ajavahe: Portugalis on kell 2 tundi Eesti ajast taga.
Helistamine: Madeirale helistades tuleb ette valida + 351.

6. Vulkaaniline saar
• Madeira on vulkaanilise tekkega saarestik, mis
tekkis kunagise kuuma punkti kohale, nii ei ole
ta selles mõttes ühegi mandri osa.
• Saarestiku suurim, Madeira saar on suure, üle
6 km kõrguse kilpvulkaani veepealne osa. See
vulkaan kuulub Aafrika plaadil asuvasse Tore
ahelikku.

9. Saare teke
• Saare moodustumine algas miotseenis üle 5
miljoni aasta tagasi ja
lõppes pleistotseenis umbes 700 000 aastat
tagasi. Sellele järgnes ulatuslik erosioon. Kuid
vulkaaniline tegevus saarel jätkus veel mõnda
aega, tekitades uusi laavavoole ja vanadele,
erodeerunud vulkaanidele uusi
vulkaanikoonuseid: viimased pursked toimusid
saare lääneosas 6500 aastat tagasi. Madeira
kõrgeim, Ruivo mägi ulatub 1861 m üle
merepinna, lisaks on saarel hulk teisigi rohkem
kui kilomeetrikõrgusi tippe.

10. Madeira saar

11. Üldandmed
• Pindala: 741 km²
• Elanikke: 250 000 (1991)
• Rahvastikutihedus: 337,4 in/km²
• Keskus: Funchal

12. Kliima
• Kliima on vahemereline: talv on pehme ja vihmane,
suvi on kuiv, kuid mitte väga kuum.
• Sademeid on aastas keskmiselt 641 mm. Kõige
vihmasemad kuud
on jaanuar (103 m), november (101 mm)
ja detsember (100 mm). Kõige kuivemad kuud
on juuli ja august (3 mm). Vihmapäevi on kõige rohkem
detsembris (13), kõige vähem juulis (1).
• Aasta keskmine temperatuur võib rannikul tõusta üle
+20 °C. Sisemaal, mägedes, on see madalam. Merevett
soojendab Golfi hoovuse kõige kuumem haru Kanaari
hoovus, mistõttu merevee temperatuur on suvel 26 °C
ja talvel 17 °C.

14. Kliima2
• Madeira on klassifitseeritud subtroopilise – vahemerekliima
saarena. Kuid põhinedes päikesepaistele, niiskusele ja
aastasele keskmisele temperatuurile on põhja ja lõuna
osade vahel märgatav erinevus. Samuti on kliima veidi
erinev erinevatel saartel. Saari mõjutab tugevalt Golfi
hoovus, mis toob pehme kliima.
Keskmine aastane temperatuur on ranniku 15º-22°C,
mägedes on jahedam.
• Keskmine aastane merevee temperatuur on 20 °C (talvel 18
°C ja suvel 23 °C
• Kõige külmem aeg on detsembrist – aprilli alguseni, mil
temperatuurid võivad langeda alla 20 °C .

16. Loodus
• Saarestik on mägine, kõrgus kuni 1859
meetrit. Ta koosneb rohkem kui 20 saarest,
millest ainult kaks suurimat, Madeira saar
ja Porto Santo on asustatud. Madeira saar on
pindalalt suurem kui kõik ülejäänud saared
kokku.

18. Ajalugu
• Plinius Vanem nimetab Purpurisaari Õnnelike saarte
ehk Kanaari saarte lähedal kohas, mis võib viidata
Madeirale.
• Plutarchos kirjeldas aastal 75 teoses "Sertorius"
aastal 72 surnud admirali Quintus Sertoriuse kohta, et
pärast naasmist tänapäeva Cádizist "ta kohtas
meremehi, kes olid äsja saabunud Atlandis olevatelt
saartelt, mida on kaks, mis on üksteisest eraldatud
kitsa väinaga ja nad asuvad Aafrikast 10
000 furlongi kaugusel. Nad nimetasid neid Õnnistatute
saarteks." Hinnanguline kaugus Aafrikast ja kahe saare
lähedus teineteisele meenutab Madeira ja Porto Santo
saart.

20. Veel ajaloost
• Madeira avastasid Portugali meremehed ajavahemikus
1418–1420. Seda peetakse Henrique
Meresõitja algatatud maadeavastusperioodil tehtud
esimeseks avastuseks. Kuid kaartidel esineb Madeira
juba aastal 1339.
• Saared asustati kiiresti pärast avastamist.
Mitteeurooplastest päriselanikke saartel ei olnud.
Esimene asula rajati Madeirale ajavahemikus 1420–
1425. Esimest korda kasutati nimetust "Madeira saar"
(Ilha de Madeira) 23. septembril 1433 maakaardil.

22. Reisiinfo
• Madeira saar on 520 km kaugusel Aafrika
rannikust ja 1000 km kaugusel Euroopa mandrist,
vaid 1,5 tunni lennuaja kaugusel Portugali
mandriosast. Madeira on ka teistest Euroopa
riikidest suhteliselt lühikese lennutee kaugusel,
lend kestab 2 tundi.
• Avastatud 15. sajandi alguses portugali
meresõitja João Gonçalves Zarco, Tristão Vaz
Teixeira ja Bartolomeu Perestrelo poolt, on
Madeira tänapäeval Portugali autonoomne
piirkond.

24. Jupike ajalugu
• 1921 pagendati Austria-Ungari viimane
keiser Karl pärast teist
ebaõnnestunud riigipöördekatset Ungaris
Madeirale. Ta suri järgmisel aastal Madeiral ja
on sinna ka maetud.
• 1. juulil 1976 andis Portugal Madeirale
laialdase autonoomia, omavalitsuse ja
seadusandliku kogu.

26. Loodus
• Madeira arhipelaag asub Tore-Madeira
kõrgendiku lõuna osas. Tema merealune
struktuur koosneb pikast reljeefist, mis ulatub
kuristiku põhjast kuni 3500m kõrgusele. Kõige
sügavam koht on u 150m sügavusel. Selle
kõrgendiku päritolu ei ole päris selge.
• Arhipelaag ise on vulkaaniliste saarte seeria, mis
on u 70 miljonit aastat vana. Madeira ja väiksem
Desertas saar on neist kõige nooremad (u 4,6-0,7
miljonit aastat vana). Saartel ei ole toimunud
vulkaanilist tegevust viimase 6000 a jooksul.

28. Rannad
• Rannad: Madeira rannad on enamasti kiviklibused ja tumeda liivaga.
Funchalis ei ole liivarandu. Päevitada ja ujuda saab hotelli basseinialal
või tasulistes merevee-ujulates. Suurim ja tuntuim neist on Lido, kõige
uuem Ponta Gorda. Ujula sissepääsupilet maksab u 3-6 eurot,
lamamistool või päikesevari u 1-2 eurot. Praia Formosa laavakivirand
asub Funchali lääneosas ja sinna viib buss nr 35.
•
Calheta Beach: Saare ainus pisike liivarand asub Calheta külas saare
lõunarannikul u 10 km Funchalist. Rannaliiv on toodud Marokost.
Lamamistool koos päikesevarjuga maksab u 1,5 eur, dušiga
riietuskabiini kasutamine u 1 eur. Selles piirkonnas on ka kiviklibused
rannad Jardim do Mar ja Paul do Mar, kus on head võimalused
surfamiseks.
Sexial: Sexial on ilus linnake saare põhjaosas ning seal on väike tumeda
liivaga rand Praia da Laje. Rannas on 2 looduslikku mereveebasseini.
Lähedusse jääb ka Jamaica tumeda liivaga rand.

32. Vahemaad Funchalist
•
Monte 6 km
Camara de Lobos 8 km
Machico 27 km
Ponta do Sol 35 km
Porto Moniz 60 km
Porto Santo 40 km
Lissabon 1000 km

35. Transport
• Buss: Funchalis ja selle lähiümbruses on hea
bussiühendus. Bussijuhilt ostes maksab linnasisese
bussi pilet 2 eurot. Soodsam on osta turistikaart pase
turistico, mis maksab u 17 eurot ning millega võib
nädala jooksul piiramatult linnaliini-bussiga sõita.
Mõned hotellid pakuvad tasuta bussitransfeeri
kesklinna.
• Takso: Taksod on kollased, külgedel sinised triibud.
Sisseistumistasu on 1.70 eurot , kilomeetri hind u 60
senti. Taksodel on taksomeetrid, kuid neid kasutatakse
vaid linna piires sõites. Linnas on sõidu
hinnaks keskmiselt u 3.50-5.50 eurot.

37. Funchali aiad
• Funchali suurimad vaatamisväärsused on
kahtlemata pargid, eraaiad ning botaanikaaiad.
Loodussõbrad kogu maailmast tulevad Madeirale
spetsiaalselt selleks, et vaadata Quinta do
Palheiro Ferreiro´t, mida peetakse siinsetest
lossiaedadest kõige ilusamaks.
• Silmarõõmu pakuvad ka Jardim Botanico ehk
Botaanikaaed ja Jardim Tropical ehk Monte aed
kus on taimi maailma erinevatest piirkondadest,
mitmed orhideeaiad

39. São Vicente
• saare põhjarannikul paiknevas võluvas Sao
Vicente külas on 700 m pikkused
laavatunnelid, mis tekkisid palju aastaid tagasi
viimase vulkaanipurske tagajärjel.
Vulkanoloogiakeskuses näidatakse 3D filmi
Madeira saare sünniloost. Pilet u 8 EUR, 5-14 a
lapsed u 6 EUR.

41. Porto Moniz
• Saare loodenurgas asuvast Porto Monizist
leiame omapärased looduslikud
mereveebasseinid, mis on moodustunud laavast
miljoneid aastaid tagasi. Nende kõrvale on
ehitatud supelkeskus, kus saab ujuda.

43. Kalaturg

44. lintsaba

46. Puuviljaturg