1. „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“

2. "Mu isamaa, mu õnn ja
rõõm" on Eesti Vabariigi riigihümn, mille viisi
lõi 1848. aastal saksa
päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Ta kirjutas
selle viisi Johan Ludvig Runebergi luuletuse „Meie
maa” („Maamme”) muusika jaoks. Laul muutus
Soomes rahvuslauluks. Eestikeelsed sõnad kirjutas
laulule 1869. aasta alguses Johann Voldemar
Jannsen. Jannsenile oli
eeskujuks Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja Gustav
Felix Rinne 1868. aastal ilmunud laul "Hioma - ehk
issamaa laul".

3. Eestis lauldi seda esimest korda esimesel üldlaulupeol, mis
toimus 18.–20. juunil 1869. aastal. 1884. aastal Otepääl Eesti
rahvuslippuõnnistati, jäi ainukese isamaalise lauluna kõlama "Mu
isamaa, mu õnn ja rõõm". Koos rahvusliku liikumise ja
rahvusteadvuse kasvuga Eestis sai 19. sajandi lõpul "Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm" väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli
algselt üliõpilastele kirjutatud laul ka Soomes. Kui Eesti ja Soome
end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks
kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi
erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa
riigihümniks, Soomes riigihümninaMaamme-laul. Tsaarivalitsus
keelas laulu 1913. aastal. 1917. aastal poliitiliste sündmuste
teravnedes kõlas "Mu isamaa, mus õnn ja rõõm" hümnina ja
väljendas selgelt eesti rahva poliitilisi tundeid. Kui 1918. aastal 23.
veebruaril kuulutati Pärnus Endla teatri rõdult väljaEesti
Vabariik, järgnes sellele spontaanne "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"
ühislaulmine. Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu
isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks
pärast Vabadussõja lõppemist 1920.

4. 6. juunil 1935 kuulutas Peaministri asetäitja Kaarel
Eenpalu välja võistluse uue riigihümni
saamiseks, sõnade tähtajaga 1. septembril ja viisi
tähtajaga 31. detsembril 1935. Sõnad pidid
käsitama üldjoontes: rahva kangelasmeelt ja
kangelaslikku võitlust ajaloo kestes; kindlat ja
lootusrikast usku rahva tulevikku ja igavikku;
armastust ja kiindumust kodumaa kauni
looduse, eesti keele ja rahvuslikkude tõuvooruste
vastu; eestluse üldaateid, mille kaudu kõvendatakse
sidet ka väliseestlastega; hõimuaadet; rahva töö- ja
kodukultust, rahva võimsat tungi vaimse
eneseteostamise poole

5. Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal oli "Mu
isamaa, mu õnn ja rõõm" keelatud. Avalikult
hümni laulmine tõi kaasa repressioonid, kuid
laul ei ununenud. Igal õhtul hilja, pärast
sealsete saadete lõppu, võis seda meloodiat
kuulda ka Soome raadiost. Soome ametlike
delegatsioonide külakäikude puhul
olid Nõukogude Eesti parteijuhid ja ametnikud
sunnitud seda püsti seistes kuulama. Eesti
iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti
uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn.

6. "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"
muusika: Fredrik Pacius
sõnad: Johann Voldemar Jannsen
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!
Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull' truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!