3. 1977l aienes Sah ha ara Sahelis 21 milj . ha aastas ja 1980 - datel l evis Maur e ta a nias Sah h a a ra lõunasse 6 km aastas. Sahelista on kõrbeks muutunud j uba 80 %
4.
5.
6. Rahvastiku kasv Vaesus Kõrbestumine Terrorism Liigilise mitmekesisuse vähenemine Osoonikihi hõrenemine Erosioon Märgalade hävimine AIDS-i levik Maavarade ammendumine Nälg Vihmametsade pindala vähenemine Mulla vaesumine Põhjavee reostumine Mageveevarude puudus Kliimamuutus Veekogude reostumine
8. Manner Rahvastik ( milj) % Maa rahvastikust a Pin d ala (milj. km²) % Maa pin d- alasta Tihedus ( in ./km²) Aasia 4 000 62 % 43,8 29 % 91 A a frika 900 14 % 30,2 20 % 30 Euroopa 690 11 % 10,4 7 % 66 P õ hj a -Ame e rika 510 8 % 24,5 16 % 21 Lõuna -Ame e rika 370 6 % 17,8 12 % 21 Austra al ia ja O k ea a nia 33 1 % 8,5 6 % 4 Antarktika 0 0 % 14,1 9 % 0 Maa 6 503 100 % 149 100 % 44
11. Rahvastiku tihedus maailmas riigiti aastal 2006 Arvud näitavad inimesi ruutkilomeetril www.worldmapper.org/index.htm l
12.
13.
14. Mida tumedam värv seda suurem on slummide osakaal antud riigi linnades
15.
16.
17.
18.
19.
20. 1979 – 30000 elanikku. 2006- ca 12 milj. elanikku
21.
22.
23.
24.
25.
26.
27.
28.
29.
30.
31.
32. Aastane muutus Soome kodumajapidamiste jäätmete hulgas võrdlus aastad 2005/2004 Käsittely yhteensä Aines- käyttö Energia- käyttö Hävitys- poltto Kaato- paikka 1000 tonnia vuodessa Kotitalous ja muut sekalaiset jätteet 2 108,1 200,0 160,0 54,5 1 693,6 - josta ongelmajätettä 28,6 0,0 0,0 7,3 21,3 Kotitalous ja muut sekalaiset jätteet 1 935,1 174,7 123,8 56,6 1 580,0 - josta ongelmajätettä 29,4 0,0 0,0 7,7 21,7
33.
34.
35. Aastal 2002 oli esikohal Venemaa 1439 kg elaniku kohta aastas.
44. Kui CO2 hulk atmosfääris tõuseb 450 ppm aastas , siis tõenäoliselt Gröönimaa ning Antarktika lääneosa jäämassid sulavad. Praegu tõus on 2 ppm aastas
55. 2008. aasta oli maailma kliimamõõtmiste ajaloos kaheksandaks kõige soojem, teatab AP. Maailma keskmine temperatuur oli 2008. aastal 20. sajandi keskmisest kõrgem umbes 0,17 kraadi võrra. Kõik maailma ajaloo 10 kõige soojemat aastat on esinenud pärast 1997. aastat
56.
57.
58.
59.
60.
61.
62.
63.
64.
65.
66.
67. KRAAVITATUD RABA MUUTUB LOODUSE TERVENDAJAST (PUHTA VEE SÄILITUSALAST) SELLE REOSTAJAKS: KUIVENDATUD JA KUIVENDUSEST MÕJUTATUD SOODES HÄVIB (MINERALISEERUB JA HAIHTUB SÜSIHAPPEGAASINA ÕHKU VÕI KANTAKSE VOOLUVEEGA MINEMA) IGAL AASTAL LIGIKAUDU 5 MILJONIT TONNI SINNA VAREM AASTATUHANDETEGA TALLETATUD ORGAANILIST AINET. NII VÕIVAD MEIE KUIVENDATUD SOOD OSUTUDA TÖÖSTUSE JÄREL TEISEKS OLULISEKS SÜSIHAPPEGAASI ATMOSFÄÄRI PAISKAJAKS JA KASVUHOONEEFEKTI SOODUSTAJAKS.
68.
69.
70.
71. Google Earth / NASA / TerraMetrics Rückgang der nordischen Nadelwälder: Die Wälder in Skandinavien, dem Norden Russlands und Nordamerika umfassen fast ein Drittel der weltweiten Waldfläche. Mit dem Klimawandel erhöht sich der auf sie wirkende Stress durch Pflanzenschädlinge, Feuer und Stürme. Ihr Absterben würde nicht nur den Lebensraum vieler Tiere und Pflanzen vernichten, sondern auch eine massive Freisetzung von Kohlendioxid bedeuten.
72. Dominik Baur Verschwinden der Amazonas-Wälder: Ein Großteil der Niederschläge im Amazonasbecken stammt aus über dem Wald verdunstetem Wasser. Ein Rückgang der Niederschläge in einem wärmeren Erdklima und die Abholzung des Regenwaldes könnten den Wald an eine kritische Grenze bringen.
