Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Eesti 17. sajandil  ROOTSIAEGNE KULTUURIELU
Celia Rees  “Nõialaps” / “Witch Child” 2000 <ul><li>“ Mina olen Mary. Ma olen nõid. Või “Kuradi käsilane”, “nõialaps”, nag...
 
 
 
 
 
Õige või vale väide?  Luterlus ja katoliiklus <ul><li>Liivi sõja ajal taastusid muinasaegsed kombed. </li></ul><ul><li>Kes...
Eesti ajaloo atlase kaart 67 lk. 69:  Rahvakoolid 1694  <ul><li>Mis soodustas rahvakoolide rajamist? </li></ul><ul><li>Mis...
Eesti ajaloo atlase kaart 67 lk. 69:  Rahvakoolid 1694 <ul><li>Millal Saaremaale koolid tekkisid? </li></ul><ul><li>Millis...
Tartu Ülikooli avamine 1632: Johan Skytte avakõnest  <ul><li>„ Sellest kõrgest heateost peavad osa saama mitte ainult aade...
Tartu Ülikooli avamine 1632: Johan Skytte avakõnest <ul><li>Et see aga seni pole sündinud, selle eest kandku vastutust nee...
 
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Eesti 17. sajandil. Kultuurielu

1,394 views

Published on

8. klassidele loodud esitlus. Viide autori koduleheküljelt: http://eluoneksam.edicypages.com

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Eesti 17. sajandil. Kultuurielu

  1. 1. Eesti 17. sajandil ROOTSIAEGNE KULTUURIELU
  2. 2. Celia Rees “Nõialaps” / “Witch Child” 2000 <ul><li>“ Mina olen Mary. Ma olen nõid. Või “Kuradi käsilane”, “nõialaps”, nagu mõned ütlevad...” </li></ul><ul><li>[Mary dokumendid, päevik 1659] </li></ul>
  3. 8. Õige või vale väide? Luterlus ja katoliiklus <ul><li>Liivi sõja ajal taastusid muinasaegsed kombed. </li></ul><ul><li>Keskajal oli katoliiklik usk segunenud muinasusuga. </li></ul><ul><li>Luteri kirik saavutas kindlama positsiooni Eestimaal alles 17. sajandi keskel. </li></ul><ul><li>Poola aja mõjul pooldasid Liivimaa talupojad luterlust, mõisnikud aga katoliiklust. </li></ul><ul><li>Ülikooli professorid täitsid kirikupea ülesandeid. </li></ul><ul><li>Luteri kirik pidi aitama Eesti- ja Liivimaad rootsistada. </li></ul><ul><li>Riigiusust kõrvalekaldumist ei sallitud. </li></ul><ul><li>Rootsi aja lõpuks oli suur osa pastoreid rahvakooli haridusega. </li></ul><ul><li>Nõiaprotsesse olid keskajal rohkem kui uusajal. </li></ul><ul><li>Viimane nõid hukati Eestis 1699. aastal. </li></ul><ul><li>Piibli tõlkimise vajadus arendas eesti kirjakeelt. </li></ul>
  4. 9. Eesti ajaloo atlase kaart 67 lk. 69: Rahvakoolid 1694 <ul><li>Mis soodustas rahvakoolide rajamist? </li></ul><ul><li>Mis olid maarahva lugema õpetamise eeldusteks? </li></ul><ul><li>Kes õpetasid talurahvast? </li></ul><ul><li>Kus koolmeistrid õppisid? </li></ul><ul><li>Miks 1694. aasta on rahvakoolide kõrghetk? </li></ul><ul><li>Kui palju siis rahvakoole oli? </li></ul>
  5. 10. Eesti ajaloo atlase kaart 67 lk. 69: Rahvakoolid 1694 <ul><li>Millal Saaremaale koolid tekkisid? </li></ul><ul><li>Milliseid kooli tüüpe Sa kaardilt leiad? </li></ul><ul><li>Kummas kubermangus on tihedamalt koole, kas Eestimaal või Liivimaal? </li></ul><ul><li>Kus asus küla- või mõisakoole? </li></ul><ul><li>Kus asusid küla- või mõisakoolid lähestikku hoonega kihelkonnakooliga? </li></ul>
  6. 11. Tartu Ülikooli avamine 1632: Johan Skytte avakõnest <ul><li>„ Sellest kõrgest heateost peavad osa saama mitte ainult aadel ja linnakodanikud, vaid ka vaesed talupojad, kellel seni oli täiesti keelatud midagi õppida, et ühes nende kehaga oleks võimalik omandada ka nende hing ja teha nad pärisorjadeks. Nüüd aga oleks iseäranis suur heategu, et ka need alamast seisusest inimesed, kellel on puudust ihutoidust, siiski võiksid omandada vaimuvara (mis on mugavaks vahendiks saavutamaks ka muud). [Järgneb] </li></ul>
  7. 12. Tartu Ülikooli avamine 1632: Johan Skytte avakõnest <ul><li>Et see aga seni pole sündinud, selle eest kandku vastutust need, kes selles süüdi. /.../ Annaks Jumal, et rüütelkond sellest aru saaks ja selle järgi toimiks. Siis tuleks suure hävitamise järel uus suur ülesehitamine. Lõpuks soovis ta..., et see ülikool oleks tarkuse kabel, vooruste eluase, kunstide kindlus, igasuguste teaduste avalik turg. Ja et sinna oleks avatud juurdepääs kõikidele rahvustele päikese all.“ </li></ul>

×