Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Juhan Kuke panus
Juhan KUKK
VR III/1

* 13.04.1885 Virumaa Salla vald
Käru küla
† 04.12.1942 Arhangelski oblast
KargopolLag
Haridustee
Salla-Käru vallakool 1893–1895
Väike-Maarja kihelkonnakool 1896–1897
Tartu reaalkool 1898–1904
Riia polütehnili...
Ühistegevuse edendaja
1906 Valga vastastikune krediidiühing –
asjaajaja-raamatupidaja
1910 Tartu eesti laenu- ja hoiuühisu...
Poliitikasse tulek
Estonia seltsimajas käis koos
Tallinna Eesti haritlaste klubi

Autonomistide rühma eestvedajad
Jüri Vil...
Veebruarirevolutsioonis
Tallinna eesti seltside liidus
Tallinna tööliste, soldatite ja elanike
saadikute nõukogus
Tallinna...
Tööerakondlane
Tööerakonna büroo asukoht

Tööerakonna juhatus
Esireas vasakult esimene Juhan Kukk
Maanõukogu liige
Rakvere linnavalitsuse
teadaanne
Juhan Kuke valimise kohta
Eestimaa kubermangu
maanõukogu liikmeks

Juhan...
Maavalitsuse rahaosakonna juhataja
Maavalitsuse liikmete
valimine Maanõukogu
koosolekul 12.10.1917

Rahaosakonna juhataja
...
Enamlaste aeg

Anton Teetsov

Käspert pöörab pearaamatupidaja poole nõudmisega, et
see asjad üle annaks. See vastab, et te...
Teel iseseisvusele
Juhan Kuke
sõnavõtt
Maanõukogu
vanematekogu
koosolekul
01.11.1917

Maanõukogu
vanematekogu
pöördumine
r...
Teel iseseisvusele
Vanemate Nõukogu koosolek
18. veebr. 1918 Haritlaste Klubi ruumides
Estonias.
Koos hrad: Jaakson, Saral...
Iseseisvusmanifest
Ferdinand Peterson

Juhan Kuke käega kirjutatud manifesti originaal
Iseseisvusmanifest
Pärnu
Tallinn
Paide
Tallinn, 24. veebruar 1918
Öö vastu 24. veebruari magasime koos praeguse teedeülema hra
Reinokiga Kadriorus, Keskühisuse d...
Tallinn, 24. veebruar 1918
Tarvis oli kõige kiiremalt tegutseda, et mitte linnas anarhia lahti ei
läheks ja et Maapäev oma...
Tallinn, 24. veebruar 1918
Samaks ajaks olid minu poolt kokku kutsutud „Estoniasse“ Haritlaste
klubi ruumidesse ka kõik Ta...
Tallinn, 24. veebruar 1918
Umbes kella 7 ajaks õhtul sain sel päeval esimest
korda koju. Kuid mahti puhkamiseks ei antud.
...
Ajutine valitsus
Ajutine Valitsus otsustas kogu ööks kokku
jääda. Lühike tukastus kõvadel pinkidel ja käes
oligi 25. veebr...
Välisesindajaks?

Eesti Vabariigi esindajad Peterburis
Julius Seljamaa
Johan Laidoner
Riikluse rajamise algus
Ajutise
valitsuse
koosoleku
protokoll
11.11.1918

Ajutise
valitsuse
üleskutse
11.11.1918
Ajutise valitsuse III koosseis
(27.11.1918 – 09.05.1919)

Ajutise
valitsuse
asukoht
novembris
1918
Rahaministrina
Sularaha hankimas:
• lahkuvalt Saksa võimult u. 1 miljon
• eraannetused ja -laenud u. 1,5 miljonit
• riigim...
Rahaministrina

Oma „raha“

Oma raha
Rahaministrina
Eesti Pank
Hilisem tegevus
Riigimees
Parlamendis

Majandusmees
Ühistegevuses

Asutav kogu (1919–20)
Riigikogu I koosseis (1920–23)
Ri...
Juhan Kukk (1885–1942)
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Manifestist põhikirjani. Juhan Kuke panus

601 views

Published on

Ajaloolane Ago Pajur tegi Eesti Vabariigi sünnipäeva ja Eesti Panga loomise tähistamiseks ettekande „Manifestist põhikirjani: Juhan Kuke panus".

24. veebruariga 1918 on dateeritud Tallinnas trükitud iseseisvusmanifest ning 24. veebruaril 1919 kinnitas Ajutine valitsus riigipanga põhikirja. Mõlema dokumendi koostajana nimetatakse Juhan Kuke nime. Kes oli Juhan Kukk ning milline oli tema roll manifesti ja põhikirja sünniloos?

Avalik loeng toimus 22. veebruaril 2014, Eesti Panga muuseumis

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Manifestist põhikirjani. Juhan Kuke panus

  1. 1. Juhan Kuke panus
  2. 2. Juhan KUKK VR III/1 * 13.04.1885 Virumaa Salla vald Käru küla † 04.12.1942 Arhangelski oblast KargopolLag
  3. 3. Haridustee Salla-Käru vallakool 1893–1895 Väike-Maarja kihelkonnakool 1896–1897 Tartu reaalkool 1898–1904 Riia polütehniline instituut 1905–1910 Tartu reaalkool Riia polütehniline instituut
  4. 4. Ühistegevuse edendaja 1906 Valga vastastikune krediidiühing – asjaajaja-raamatupidaja 1910 Tartu eesti laenu- ja hoiuühisus – asjaajaja 1911 Ühistegevusleht – toimetaja 1914 Ühistegevuse büroo – juhataja 1915 Ühistegevuse edendamise selts – esimees 1917 Eesti tarvitajate ühisuste keskühisus – nõukogu esimees Tartu eesti laenu- ja hoiuühisus
  5. 5. Poliitikasse tulek Estonia seltsimajas käis koos Tallinna Eesti haritlaste klubi Autonomistide rühma eestvedajad Jüri Vilms Otto Strandman
  6. 6. Veebruarirevolutsioonis Tallinna eesti seltside liidus Tallinna tööliste, soldatite ja elanike saadikute nõukogus Tallinna linnavolikogus Eestimaa kubermangu toitluskomitees
  7. 7. Tööerakondlane Tööerakonna büroo asukoht Tööerakonna juhatus Esireas vasakult esimene Juhan Kukk
  8. 8. Maanõukogu liige Rakvere linnavalitsuse teadaanne Juhan Kuke valimise kohta Eestimaa kubermangu maanõukogu liikmeks Juhan Kuke allkiri (nr 4) maanõukogu kvoorumiramatus
  9. 9. Maavalitsuse rahaosakonna juhataja Maavalitsuse liikmete valimine Maanõukogu koosolekul 12.10.1917 Rahaosakonna juhataja Juhan Kuke ringkiri
  10. 10. Enamlaste aeg Anton Teetsov Käspert pöörab pearaamatupidaja poole nõudmisega, et see asjad üle annaks. See vastab, et temal oma ülemuse poolt sarnast käsku ei ole ja sellepärast ka midagi üle anda ei saa. „Ah siis teie heaga üle anda ei taha?“ küsib Käspert juba õige kurjalt. Herra Teetsov kordab oma endist vastust ja selle peale käsutab Käspert soldatitele: „Ajage need inimesed siit välja“ ja demonstratiivses animarsis jalutavad kõik ametnikud Kooli uulitsalt välja. Käspert pitseerib kõik ruumid kinni ja seab vahid ustele. Kui aga järgmisel päeval Kingissepp tööle asub – leiab ta eest ainult kadastri arhiivi, millega midagi peale ei oska hakata, ja päevakorra raamatu, mille lehtede vahel mõnerublaline päeva saldo. Nüüd hakatakse endiseid ametnikka tagasi kutsuma. Keegi ei ole nõus. Ainult üks kirjutaja, mingisugune endine vene kiriku salmilaulja, asub enamlaste ettepanekul töösse, kuid ka tema ei oska sääl nähtavasti midagi ära teha. Johannes Käspert
  11. 11. Teel iseseisvusele Juhan Kuke sõnavõtt Maanõukogu vanematekogu koosolekul 01.11.1917 Maanõukogu vanematekogu pöördumine rahva poole
  12. 12. Teel iseseisvusele Vanemate Nõukogu koosolek 18. veebr. 1918 Haritlaste Klubi ruumides Estonias. Koos hrad: Jaakson, Saral, Raamot, Neggo, Kukk, Vilms, Päts. Harutatakse Eesti iseseisvuse manifesti projekti. Manifesti alusjooned kiidetakse ühel häälel hääks. Tema lõpulikuks redakteerimiseks valitakse komisjon herradest Kukk, Jaakson, Ast, Peterson, kes oma töö juba järgmiseks päevaks valmis peavad tegema.
  13. 13. Iseseisvusmanifest Ferdinand Peterson Juhan Kuke käega kirjutatud manifesti originaal
  14. 14. Iseseisvusmanifest Pärnu Tallinn Paide
  15. 15. Tallinn, 24. veebruar 1918 Öö vastu 24. veebruari magasime koos praeguse teedeülema hra Reinokiga Kadriorus, Keskühisuse direktori Namsingi korteris. […] Umbes kella 4 paiku hommikul äratasid meid tumedad mürtsud ja tugev akende põrisemine unest. Aknast välja vaadates oli mere poolt välgutaolisi sähvatusi näha, mille järele tugev mürin käis. Ajasime majarahva, kes tagumistes tubades magas, üles, et ühiselt selgusele jõuda, mis õieti lahti on. Elekter oli kinni, sellepärast tuli istuda ja nõu pidada pimedas. Mürtsude järele jõudsime lõpuks otsusele, et siin suurtüki laskmisega laevadelt tegemist, umbes Keila sihis. Mürtsutamine kestis umbes ½ tundi, siis jäi kõik jälle vaikseks. Katsusime uuesti magama jääda, kuid uni oli erutatud, ja umbes kella 6 ajal saime praeguselt kriminaalpolitsei ülemalt teate, et Saksa väed Keila ja Nõmme vahel seisvat ja et enamlased kogu oma krempliga Vene laevadele olevat põgenenud. Uulitsale tulles nägime mõnd vähemat enamlast Narva maanteed pidi alla kihutavat, kotid ja pambud vankril ja püss laskevalmis käes. Vist hilisemad kolijad…
  16. 16. Tallinn, 24. veebruar 1918 Tarvis oli kõige kiiremalt tegutseda, et mitte linnas anarhia lahti ei läheks ja et Maapäev oma kõrgemaid funktsioone teostada saaks. Kõige pealt tulid Vanemate kogu ja Maavalitsuse liikmed varjupaikadest üles otsida […] Minul isiklikult koos hrade Veileriga, Mikitaga ja Maavalitsuse liikme Petersoniga tuli rutuliselt korraldada juba varem valmis töötatud ja vanematekogu poolt heaks kiidetud manifesti trükkimist ja laialilaotamist. […] Asusime hommiku kella 10 paiku „Päevalehe“ trükikota Dunkri tänaval, käskjalge ladujate järele saates. Ladujad seletavad aga, et nemad ei julge isiklikult tööle muidu tulla, kuid neid mitte just otsekohe väevõimuga ei sunnita. Ei olnud midagi teha, tuli 2 püssimeest igale järele saata – ja töö algas […] Töö läks õige kiiresti ja juba kella 2 ajaks olid esimesed eksemplarid trükitud manifestist „Eestimaa rahvastele“ väljas…
  17. 17. Tallinn, 24. veebruar 1918 Samaks ajaks olid minu poolt kokku kutsutud „Estoniasse“ Haritlaste klubi ruumidesse ka kõik Tallinnas olevad Maapäeva ja Vanemate kogu liikmed. Päästekomitee oli seks ajaks ka juba omale avaliku asupaiga praegusse rahaministeeriumi majasse valinud ja Komitee liige Dr. Konik oli klubisse tulnud, et informatsioone sündmuste üle saada. Koosolek ei olnud mitte rohkearvuline, aga üks moment on minul siiski väga selgesti temast meelde jäänud. Kui Dr. Konik sisse astus, hakkas Maanõukogu liige V. Maasik, selleaegne sotsiaaldemokraat, etteheitvalt pärima, kelle loaga Päästekomitee on loodud ja iseseisvuse manifest välja kuulutatud. Tema nägevat siin Maapäeva võimu usurpeerimist. Dr. Koniku vastus oli siin väga selge ja lühike: kätt tasku poole ulatades ütles ta Maasikule: „veel üks sõna ja Teid kantakse siit välja!“
  18. 18. Tallinn, 24. veebruar 1918 Umbes kella 7 ajaks õhtul sain sel päeval esimest korda koju. Kuid mahti puhkamiseks ei antud. Käskjalg tuli Päästekomiteest, et kohe sinna ilmuks, nimelt Ajutise Valitsuse moodustamisele. Ees leidsin peale Päästekomitee liigete herra Poska ja Petersoni. Ajutise Valitsuse liigete nimekiri oli juba kokku seatud ja minult küsiti nõusolekut raha- ja riigivaradeministriks. Olin nõus, ehk küll mingi raha ega vara oma valitsemise alla vastu võtta seekord ei olnud. Rahaministeeriumi maja, kus Päästekomitee asus, oli täiesti sõjalaagri moodi. Kuulipildujad ustel, sõjamehed igasugustes mundrites, valgete sidemetega varrukatel, koolipoisid püssidega, ratsanikud jne. Eesruumis suur kuumavee katal, kus teed keedeti, ja kotid kuivikutega. Päästekomitee asukoht oli praegune rahaministri kabinett, kus paar pinki ja üks liht laud kogu mööbliks oli.
  19. 19. Ajutine valitsus Ajutine Valitsus otsustas kogu ööks kokku jääda. Lühike tukastus kõvadel pinkidel ja käes oligi 25. veebruari hommik. Kella 10 ajaks on vormilik Ajutise Valitsuse koosolek kokku kutsutud vastasolevatesse reaalkooli ruumidesse. Mõned ministrid, kes ööd kodus olid maganud, on aegsasti kohal. Rutuliselt võetakse vastu mõned dekreedid ja otsused, mis otsekohe avalikult teada antakse ühes Ajutise Valitsuse koosseisuga. Punkt kell 12 sõitis jalgrattal akende alt läbi esimene saksa sõdur, valge krüsanteem rinnas.
  20. 20. Välisesindajaks? Eesti Vabariigi esindajad Peterburis Julius Seljamaa Johan Laidoner
  21. 21. Riikluse rajamise algus Ajutise valitsuse koosoleku protokoll 11.11.1918 Ajutise valitsuse üleskutse 11.11.1918
  22. 22. Ajutise valitsuse III koosseis (27.11.1918 – 09.05.1919) Ajutise valitsuse asukoht novembris 1918
  23. 23. Rahaministrina Sularaha hankimas: • lahkuvalt Saksa võimult u. 1 miljon • eraannetused ja -laenud u. 1,5 miljonit • riigimaksud u. 1 miljon • siselaen 9 miljonit August Winnig Pehr Evind Svinhufvud • välislaen Soomelt 20 miljonit Alfred Sinisoff Joakim Puhk
  24. 24. Rahaministrina Oma „raha“ Oma raha
  25. 25. Rahaministrina Eesti Pank
  26. 26. Hilisem tegevus Riigimees Parlamendis Majandusmees Ühistegevuses Asutav kogu (1919–20) Riigikogu I koosseis (1920–23) Riigikogu esimees (1921–22) Riigikogu II koosseis (1923–26) Eesti ühistegelise liidu esimees 1919–30 ETK direktor 1923–24, 1926–30 Rahvapanga juhatuse esimees Tarvitajateühisuse Oma juhatuse liige Valitsuses Ettevõtluses rahaminister Strandmani valitsuses (1919) rahaminister Tõnissoni valitsuses (1919–20) kaubandus-tööstusmin. Piibu valitsuses (1920–21) teedeminister Piibu valitsuses (1920–21) kaubandus-tööstusminister Pätsi valitsuses (1921) Riigivanem 1922–23 Eesti Panga direktor 1924–26 Riigi turbatööstuse nõukogu esimees 1925–40 AS Balti puuvillavabriku juhat. esim. 1931–40 AS Kreenbalt direktor 1933–40 Organisatsioonides Kaubandus-tööstuskoja juhatuse liige Üleriikliku tekstiilitöösturite ühingu esimees Börsikomitee liige
  27. 27. Juhan Kukk (1885–1942)

×