2. Sotsiaalsed riskirühmad
Neisse rühmadesse kuuluvatel inimestel on:
tervisele ebasoodsamad elu- ja
töötingimused,
kehvemad võimalused tervislikeks valikuteks,
probleeme tervise- ja tervishoiuteenuste
kättesaadavusega ning
üldjuhul tervist ohustav kõrgenenud
riskikäitumine.
(Tallinna rahvastiku tervise arengukava)
5. Tallinna RAK eesmärke
• Luua tallinlastele võimalused ja tingimused, et
saavutada tervena elatud eluea pikenemine.
• Saavutada linnaelanike keskmise eeldatava
eluea tõus.
• Saavutada laste varajase arengu püsiv
paranemine kõigis Tallinna linnaosades.
• Saavutada kooli minevate laste krooniliste
haiguste esinemissageduse langus.
• Saavutada laste (0–14 a) vigastussuremuse
langus.
6. Kergesti haavatavad perede
tüüpprobleemid:
• vanemate vähene võimekus pääseda tööle ja
seda säilitada;
• sellega seotud - ka rasked - rahalised
probleemid;
• vanemate või hooldajate ning laste vaimse ja
füüsilist tervise häiritus;
• mitterahuldav elamispind või kodutus;
• puudulik juurdepääs õppimise ja vaba aja
veetmise võimalustele;
• suhete kokkuvarisemine täiskasvanute vahel ja
täiskasvanute ning noorukite vahel.
7. Sellised probleemid kalduvad
üksteist tugevdama ja
märkimisväärne risk on selleks,
et pere probleemid püsivad
põlvkonnast põlvkonda.
8. Hetkvõte tüüpilisel nädalal sotsiaalhoolekandes
vastuvõetud lastest Westminsteris 2001
Probleemi olemus Lapsi Protsent
koguarvust
Väärkohtlemine või 500 18
hooletussejätmine
Puue 210 7
Vanemate haigus või puue 215 8
Perekond on akuutse stressi 500 18
seisundis
Perekonna düsfunktsionaalsus 315 11
Sotsiaalselt vastuvõtmatu käitumine 95 3
Vähene sissetulek 765 27
Vähene vanemlik tegutsemine 190 7
Muu 25 1
10. Riiklikud ja kohalikud perede
võtmeprioriteedid Westminsteris
Tuua kõik kodud rahuldavale tasemele;
vähendada tervise ebavõrdsust;
parandada ajutises majutuses elavate perekondade
elukvaliteeti;
parandada juurdepääsu varaste eluaastate teenustele,
eriti kodutute perekondade ja teismeliste vanemate
puhul;
julgustada võtma töötavate perekondade/
lastehoolduse maksukrediiti;
suurendada kohalike inimeste tööhõivevõimalusi;
parandada haavatavate laste varast määratlemist ja
tõhusaid sekkumisi nende jaoks;
keskenduda nii laste kui ka vanemate vajadustele;
aidata perevägivalla ohvreid.
11. Laste olukorda parandavad eesmärgid
Tallinna RAK-s
1. Luua eeldused ja tingimused lapse optimaalseks
arenguks perede teadlikkuse ja asjakohaste oskuste
parendamisega;
2. soodustada optimaalset tervise arengut väikelapseeas
lapse rinnapiimaga toitmise ja lapsevanemate hoolivate
lähedussuhete toetamise teel;
3. tagada lapse õigeaegne immuniseerimine ja
nõustamine, terviseprobleemide õigeaegne avastamine
ja varajane sekkumine;
4. soodustada lapse elamist, mängimist ja õppimist
turvalises kodukeskkonnas;
5. soodustada tervist edendava arengukeskkonna
järjepidevat parendust lasteaedades;
6. tagada lastega peredele ja sotsiaalselt tundlikele
elanikkonna gruppidele võimalus majanduslikult toime
tulla.
12. Mida lapsed vajavad?
• Toetus – lapsed vajavad tuge, hoolitsust ja armastust
perekonnalt, naabritelt ja paljudelt teistelt inimestelt. On
vaja positiivseid toetavaid keskkondi pakkuvaid
organisatsioone ja institutsioone.
• Jõustamine – lapsed vajavad kogukonnapoolset
väärtustamist ja võimalusi teisi aidata. Selleks peab
kogukond olema turvaline ja tunduma turvaline.
• Piirid ja ootused – lapsed peavad teadma, mida neilt
oodatakse ja kas tegevused ja käitumised on “normi piires"
või “väljaspool piire."
• Konstruktiivne ajakasutus - lapsed vajavad
konstruktiivseid, kasvu rikastavaid võimalusi loovtegevuste,
noorsooprogrammide näol.
13. “Sotsiaal-emotsionaalne kompetentsus
näitab võimet mõista, sooritada, juhtida
ja väljendada elu sotsiaalseid ja
emotsionaalseid aspekte” (Cohen, 2001).
Sotsiaal-emotsionaalne õppimine on
sotsiaal-emotsionaalse kompetentsuse
edendamise protsess ja meetodid.
14. Sotsiaal- emotsionaalse
kompetentsuse sisu
• Eneseteadlikkus: teadlikkus enda tunnetest ja võimetest;
enesekindlus.
• Sotsiaalne teadlikkus: võime näha ja mõista teiste
seisukohti; väärtustada erinevaid gruppe ja neis osaleda.
• Enesejuhtimine: võime reguleerida oma emotsioone;
südametunnistus; visadus.
• Suheteoskused: tervete suhete loomine ja säilitamine;
läbirääkimine konflikti korral; vajadusel abi otsimine.
• Vastutustundlik otsustamine: riskide hindamine ja heade
otsuste vastuvõtmine; teiste respekteerimine; isiklik
vastutus oma otsuste eest.
15. Sotsiaal-emotsionaalse õppimise
tähtsus
• Sotsiaal-emotsionaalne kirjaoskus vähendab vägivalda
ja edendab prosotsiaalseid käitumisi (Schonert-Reichl,
Smith, & Zaidman-Zait, 2002; Weissberg & Greenberg,
1998).
• Õpilaste poolt klassis demonstreeritavad prosotsiaalsed
käitumised on paremad akadeemilise edu ennustajad kui
standardiseeritud testi tulemused (Wentzel, 1993).
• Akadeemilist edukust 8. klassis saab paremini ennustada
laste 3. klassi sotsiaal-emotsionaalse kompetentsuse kui
hinnete järgi (Caprara jt., 2000).
16. Muutumise taust
Toimivad ennetusprogrammid kasutavad
laiahaardelist raamistikku, kus perekonnad,
kaaslased, koolid ja kogukonnad töötavad
partneritena mitmiktulemuste nimel.
Igas kogukonnas on vaja koordineeritud
koostööstrateegiate ja –programmide kogumit
(Dryfoos, 1997).
Vaja on arvestada lapse arengu mitmete
mõjusfääride olulisust.
17. Järeldused
Ühiskonna tuleviku jaoks on ülitähtis, et tehakse
kindlaks tegurid, mis aitavad lastel saada
kompetentsemateks, hoolivateks täiskasvanuteks ja
produktiivseteks kodanikeks.
Meil kõigil on panus laste emotsionaalse ja sotsiaalse
kompetentsuse arendamises ja seda soodustavate või
takistavate protsesside kindlakstegemises.
Need andmed näitavad vajadust koordineeritud
jõupingutuste järele laste positiivse akadeemilise ja
sotsiaal-emotsionaalse arengu edendamises kogukonna
koolides.
