Maailmasõja eelõhtul

1. Ajaloo spiraali matemaatiline
mudel
Rasmus Kisel
“The wisest were just the poor and simple
people. They knew the war to be a misfortune,
whereas those who were better off, and should
have been able to see more clearly what the
consequences would be, were beside
themselves with joy.”
− Remarque, "All Quiet on the Western front"
I. Sissejuhatus
Maailma suurim küsimus hetkel on ilmselt,
et kas Krimmi kriisikoldest kasvab välja
uus sõda – III maailmasõda. Kui nii peaks
minema, siis ei jää kindlasti puutumatuks
ka Eesti riik. Samal ajal, kui kriis aina
paisub, kõnnivad aga suur osa eestlasi ringi
nii rahuliku näoga, et neid nagu ei
huvitakski, mis toimub. Veelgi enam, sellal
kui Venemaa avaldab "muret" Eestis
elavate venelaste kohta – analoogset muret,
mille ettekäändel tungiti Krimmi –, käib
meie riigi eesotsas pehmelt öeldes
naeruväärselt idiootne poliitiline trall,
millele lõppu veel ei paista.
Tihtipeale öeldakse, et ajaloosündmused
korduvad spiraalina. Käesoleva töö
eesmärgiks on lühidalt ning võimalikult
arusaadavalt eelnevate ajaloosündmuste
põhjal leida võrrand, mis kirjeldaks seda
spiraali ning võimaldaks leida, millal peaks
uus sõda algama või olema alanud. Samuti
üritab kirjutis panna inimesi mõistma, et
oleme uue sõja lävel ning, et just meist
võib saada uus kadunud põlvkond, kui
maailma ja ka Eesti poliitikud samas taktis
jätkavad. Töö lugemisel tasuks kindlasti
meeles pidada, et:
 see on valmis kirjutatud üksikute
tundidega;
 selle on koostanud suhteliselt nõrga
humanitaartaustaga inimene;
 lihtsuse huvides on töö
matemaatiliselt brutaalne;
 mõned eeldused on võrdlemisi
subjektiivsed.
II. Ajaloo spiraal
Suhteliselt universaalselt võib läheneda,
kui eeldada, et ajaloo spiraali näol on tegu
logaritmilise spiraaliga, mis tähendab, et
polaarkoordinaatides saab seda kirjeldada
järgneva võrrandiga:
Selles võrrandis on , ja konstandid,
spiraali raadius teatud pöördenurga korral
ning pöördenurk. Graafikul näeb selline
spiraal välja ligilähedane järgmisega:
Joonis 1. Logaritmiline spiraal.
Joonisel 1 algab sõda algab parajasti seal,
kus lõikuvad spiraal ning must ajatelg –
seega toimub sõda just parajasti iga spiraali
täispöörde järel ehk perioodiga. Antud
hetkel oleme staadiumis, kus spiraal
hakkab või juba on lõikunud ajateljega

2. (joonisel 1 tumepunane ring number 4).
Sellisel juhul saame punkti 4 kindlasti
leida, kui teame kolme punkti sellel
spiraalil ehk vähemalt kolme eelnevat sõda
(saame avaldada spiraali joone võrrandis
konstandid ilma algpunkti määramise
probleemita). Sõdade valimisel tuleb olla
hoolikas, st tuleb alustuseks mõelda,
millisel ajaperioodil võib konstandid ja
tõesti lugeda konstantseteks. Selleks
tuleb aga mõelda sellele, mis võiksid nende
konstantide väärtusi kõige rohkem
mõjutada. Ühe võimalusena saab jõuda
järelduseni, et enim muudab neid
riikidevahelise suhtluse kiirus. See
tähendab, et peame leidma sõjad
ajavahemikust, mil kommunikeerumise
kiirus eri riikide vahel ei ole väga palju
muutunud. Loomulikult ei tähenda see, et
kiirus peaks olema täpselt sama.
Pisut ajalukku triivides leiame, et esimene
elektriline telegraaf nägi ilmavalgust aastal
1838 ning esimene telefon aastal 1876.
Kuna oluline on just riikidevaheline
kommunikatsioon, siis võib eeldada, et 19.
sajandi lõpuks oli igal suuremal riigil
võimalus teise riigiga ühendust võtta ka
ilma postihobuste või kohalereisimise abita
(sama nagu on ka tänapäeval). Siit jõuame
järelduseni, et sõjad, mille abil oma
spiraali "kalibreerida", peaks sõjad valima
19. sajandi lõpust või 20. sajandist, kuna
selleks ajaks oli toimunud hüppeline kasv
selles, kui kiiresti saavad riigid omavahel
infot vahetada. Valitavad sõjad peavad
kindlasti rahuldama veel ka tingimust, et
suurem osa maailma suurriikidest neis
oleks osalenud. Põgusa uurimise tulemusel
võib jõuda järelduseni, et kõige paremini
sobiksid järgnevad sõjad/rahutused
(sulgudes positsioon joonisel 1):
 Bokserite revolutsioon (1)
 Esimene maailmasõda (2)
 Teine maailmasõda (3)
Viimase kahe sõja valikut ei pea ilmselt
põhjendama, kuid Bokserite revolutsiooni
valimise kohta võib tekkida küsimusi.
Valisin just selle, kuna tema kasuks
räägivad nii mõnedki faktid, miks ta antud
kontekstis sobivaks valikuks osutub:
 hõlmas suuremal või vähemal
määral pea kõiki suurriike,
alustades Vene impeeriumist ja
lõpetades USAga;
 samaaegselt toimus ka Teine Buuri
sõda (spiraali jaoks on oluline just
suuremate konfliktide aeg);
 algas Qingi dünastia (tänapäevane
Hiina) siserahutustest nagu hetkel
ka kriis Krimmis.
Paneme tabelisse 1 kirja vastavate sõdade
algusdaatumid:
Algusdaatum Ekvivalentne
aasta
Bokserite
ülestõus
2. november 1899 1899,8
Esimene
maailmasõda
28. juuli 1914 1914,6
Teine
maailmasõda
1. september 1939 1939,7
Tabel 1. Sõdade algusdaatumid.
Defineerime spiraalil efektiivseks nulliks
Bokserite ülestõusu ehk aasta 1899,8 (on
ka joonisel sisuliselt 0). Sellisel juhul
saame järgneva kahe sõja raadiusteks
spiraalil:



3. Lisaks saame võrrandist (1) ka
võrrandisüsteemi:
{
Jagades võrrandid omavahel, leiame, et:
Kuna aga kahe sõja vaheline periood
(pööre spiraalil) on , siis:
ning seega võrrandi logaritmimisel:
( )
Teades, et Esimese maailmasõjani jõudes,
on tehtud üks pööre, siis . Seega
saame võrrandist :
Seega oleme saanud spiraalile võrrandi:
Selle spiraali graafik näeb välja järgmine:
Joonis 2. Spiraal .
Asetades võrrandisse tuleva sõja
raadiuse leidmiseks (kolmas
pööre), leiame, et:
Seega peaks suurem sõda olema alanud
juba aastal:
III. Kokkuvõte
On selge, et sedasorti arvutused ei saagi
sajaprotsendiliselt täpsed olla, kuna
kriisikoldeid on mitmeid, st, et sõja
alguseks võivad tulevased põlved pidada
ka näiteks Süüria kriisi sekkumist
välisjõudude poolt aastail 2012-2013 või
hoopis Gruusia kriisi aastast 2008. See
pole aga kõige olulisem osa. Oluline on
hoopis see, et praegusel hetkel tundub
maailma triivimine suure sõja poole
peaaegu et paratamatu. Seda enam, et ida
poolelt järeleandmisi oodata pole ning, et
lääs suhteliselt passiivselt asja suhtub.
Nukker tundub seis ka Eesti jaoks, kuna
võimuladviku prioriteedid tunduvad olevat
hoopis "riigimeeste" egodel. Seega tuleb
sõjaks valmistuda, sündmuste käigust
huvitada ning mõista, et võime juba
praegu elada hetkes, mida tulevikus
kutsutakse Kolmanda maailmasõja
eelõhtuks.