5. Laenukulutused
IFRS (IAS 23)
RTJ 5.16
IFRS nõuab teatud
juhtudel kapitaliseerimist
Ei kapitaliseerita
Mõju aruandlusele:
Varade suurendamine
Kulude suurendamine
Audit | Tax | Advisory
5
6. IAS 23 Laenukulutused
Laenukasutuse kulutused:
a) intress arvelduskrediidilt ning lühi- ja pikaajalistelt laenudelt;
b) laenudiskontode või -preemiate amortisatsioon;
c) laenuvõtmisega kaasnevate lisakulutuste amortisatsioon;
d) IAS 17 „Rendid” kohaselt kajastatud kapitalirendiga seotud
finantskulud; ja
e) välisvaluutalaenudest tekkivad valuutakursi vahed määral, mil neid
on võimalik käsitleda intressikulu korrigeerimisena.
Kapitaliseerimiskõlblikud
laenukasutuse kulutused, mis on otseselt seotud
tingimustele vastava vara soetamise, ehitamise või
tootmisega, on sellised laenukasutuse kulutused, mida ei
oleks tekkinud, kui tingimustele vastavale varale ei oleks
kulutusi tehtud.
Audit | Tax | Advisory
6
7. Mittefinantsvarad (1)
Mittefinantsvarad
RTJ arvestuspõhimõte
IFRS arvestuspõhimõte
Materiaalne
Põhivara
● Soetusmaksumus
miinus akumuleeritud
kulum ja võimalikud
väärtuse langusest
tulenevad allahindlused
● Soetusmaksumus miinus
akumuleeritud kulum ja
võimalikud väärtuse
langusest tulenevad
allahindlused
● Ümberhindluse mudel
● Õiglane väärtus (kui on
võimalik hinnata)
● Ümberhindluse mudel
● Soetusmaksumus
miinus akumuleeritud
kulum ja võimalikud
väärtuse langusest
tulenevad allahindlused
(kui pole hinnata võimalik)
Kinnisvarainvesteering
● Soetusmaksumus miinus
akumuleeritud kulum ja
võimalikud väärtuse
langusest tulenevad
allahindlused
Audit | Tax | Advisory
7
8. Mittefinantsvarad (2)
Mittefinantsvarad RTJ arvestuspõhimõte
Immateriaalne
põhivara
● Soetusmaksumus
miinus akumuleeritud
kulum ja võimalikud
väärtuse langusest
tulenevad allahindlused
IFRS arvestuspõhimõte
● Soetusmaksumus miinus
akumuleeritud kulum ja
võimalikud väärtuse
langusest tulenevad
allahindlused
● Ümberhindluse mudel
Müügiks
hoitavad
põhivarad
----------------
● Madalaim: bilansiline
(jääk)maksumus või
õiglane väärtus, millest on
maha arvatud
müügikulutused.
Audit | Tax | Advisory
8
9. IAS 16 Põhivara
Arvestuspõhimõte: ümberhindlus
Põhivara regulaarne ümberhindlus
Positiivne tulemus
Negatiivne tulemus
Koondkasumiaruanne
Kasumiaruanne
● Kumuleerunud ümberhindluse tulu
kajastatakse omakapitalis ümberhindluse
reservi real.
● Ulatuses, milles väärtuse suurenemine
katab sama vara varasemat väärtuse
vähenemisest tulenenud kahjumit,
kajastatakse kasumiaruandes.
Audit | Tax | Advisory
9
10. Informatsiooni avalikustamine
Eesti Hea Raamatupidamistava:
RTJ 15
Taksonoomia
Aastaaruande kontroll-leht
IFRS:
Avalikustamise nõuded igas standardis
Avalikustamisele kuuluva info kontroll-leht (Disclosure
checklists)
- Riskid
- Uute/muudetud standardite mõju aruandlusele
Audit | Tax | Advisory
10
16. Standardite ja tõlgenduste formaat
Blue book – ainult kehtivad standardid, ei sisalda vastu võetud
standardeid, isegi kui neid on lubatud varem rakendada
Red Book – kehtivad + vastu võetud, tulevikus jõustuvad standardid
Green Book – A Guide through IFRS – kehtivad standardid ja
tõlgendused, samuti väljatöötamisel kasutatud teoreetilised alused, pluss
ristviited jm annotatsioonid. Ei sisalda dokumente, mis kuuluvad
tühistamisele ega neid, mis on asendatud uuemate standarditega, kuid
on formaalselt veel kehtivad
Audit | Tax | Advisory
16
17. EL direktiiv
Eesmärk:
Administratiivkoormuse vähendamine
Aruannete võrreldavuse suurendamine
Eristamine:
Ettevõtted jaotatakse 4ks gruppiks => 98% Eesti ettevõtetest väiksed või
mikroettevõtted
Aruandlus:
• Bilanss ja kasumiaruanne
• Informatsiooni avalikustamine minimaalses ulatuses
• Tegevusarunded – väiksed ja mikroettevõtted võivad olla vabastatud
Audit
Audit | Tax | Advisory
17
18. EL direktiiv
Eesti:
98% - väiksed või mikroettevõtted
Aruandlus pole informatiivne => investorid, kreeditorid,
pangad...
Taksonoomia?
IFRS?
Statistika...
Audit | Tax | Advisory
18
19. Villems Donoway OÜ
Crowe Horwath International liige
donoway@crowehorwath.ee
www.donoway.eu
www.crowehorwath.ee
Tel +372 68 25 750
Audit | Tax | Advisory
19
Editor's Notes
Maailmatasemel on IFRS ja SME…Kumbki pole EE-s kasutusel:on EU aktsepteeritudEU-s aktsepteeritaksemuudatusihiljemRTJ pole ka 100% SME-gakooskõlas
IAS 36. 10 Irrespective of whether there is any indication of impairment, an entityshall also:(a) test an intangible asset with an indefinite useful life or anintangible asset not yet available for use for impairment annuallyby comparing its carrying amount with its recoverable amount. Thisimpairment test may be performed at any time during an annualperiod, provided it is performed at the same time every year.Different intangible assets may be tested for impairment atdifferent times. However, if such an intangible asset was initiallyrecognised during the current annual period, that intangible assetshall be tested for impairment before the end of the currentannual period.(b) test goodwill acquired in a business combination for impairmentannually in accordance with paragraphs 80–99.RTJ 5 - 47. Kui ettevõttel ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata immateriaalse vara kasulikkueluiga, amortiseeritakse see vara kuni 10 aasta jooksul. (SME IFRS 18.20, 19.23).81. Käesoleva juhendi rakendamisel võib ettevõte erandina teha valiku firmaväärtuse jamuude immateriaalsete varade, mida seni käsitleti määramata elueaga varadena,amortiseerimise alustamiseks kas:(a) edasiulatuvalt alates selle aruandeperioodi algusest, millele käesolevat juhenditrakendatakse (st eluiga määratakse käesoleva juhendi rakendamise perioodi algbilansikuupäeval ning sellest kuupäevast alustatakse amortiseerimist, olenemata sellest, mituaastat tagasi on immateriaalne vara arvele võetud), võrdlusandmeid ei korrigeerita; või(b) alates firmaväärtuse arvelevõtmise hetkest, st võrdlusandmed korrigeeritakse nii, nagufirmaväärtust oleks alati amortiseeritud.Eeltoodud valikut rakendatakse kõikidele ettevõtte bilansis kajastatud firmaväärtusteleühtmoodiRTJ 11 - 47. Firmaväärtuse edasisel kajastamisel lähtutakse juhendis RTJ 5 „Materiaalne jaimmateriaalne põhivara“ paragrahvides 44-49 kirjeldatud põhimõtetest
RTJ 5- 80. Juhul kui ettevõtte varasem arvestuspõhimõte laenukasutuse kulutuste puhul olinende kapitaliseerimine, võib ettevõte käesoleva juhendi rakendamisel erandina tehajärgneva valiku:(a) laenukulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse edasiulatuvalt alates sellearuandeperioodi algusest, millele käesolevat juhendit rakendatakse; st võrdlusandmeid eikorrigeerita ja varasemalt kapitaliseeritud laenukulutusi amortiseeritakse edasi; või(b) laenukulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse tagasiulatuvalt, st võrdlusandmedkorrigeeritakse nagu ettevõte arvestuspõhimõte oleks alati olnud laenukulutustekandmine kulusse.Eeltoodud valikut rakendatakse ühtmoodi kõikidele varadele, mille soetusmaksumusselaenukulutusi kapitaliseeriti.
6 Laenukasutusekulutusedvõivadsisaldadajärgmist:a) intressarvelduskrediidiltninglühi- japikaajalisteltlaenudelt;b) laenudiskontodevõi -preemiateamortisatsioon;c) laenuvõtmisegakaasnevatelisakulutusteamortisatsioon;d) standardi IAS 17 „Rent” kohaseltkajastatudkapitalirendigaseotudfinantskulutused; jae) välisvaluutalaenudesttekkivadvaluutakursivahedselmääral, mil neid on võimalikkäsitledaintressikulukorrigeerimisena.7 Olenevaltasjaoludestvõivadtingimustelevastavateksvaraobjektideks olla muuhulgasjärgmisedvaraobjektid: a) varudb) tehased c) elektrijaamad d) immateriaalsedvaraobjektid e) kinnisvarainvesteeringud.Finantsvaradjasellisedvarud, midatoodetaksevõimingilmuulviisilvalmistatakselühikeseajavahemikujooksul, ei ole tingimustelevastavadvaraobjektid. Lisaksei ole tingimustelevastavadvaraobjektidsellisedvarad, mis on juba nendesoetamiseajalvalmisotstarbekohasekskasutamiseksvõimüügiks.8 Ettevõtekapitaliseeriblaenukasutusekulutused, mis on otseseltseotudtingimustelevastavavaraobjektisoetamise, ehitamisevõitootmisega, osanasellevaraobjektimaksumusest. Ettevõtekajastabmuidlaenukasutusekulutusikulunasellelperioodil, millaltal need tekivad.
38 Materiaalse põhivara ühe liigi objektid hinnatakse ümber üheaegselt, et vältida varade valikulist ümberhindlust ja hoida ära finantsaruannetes eri kuupäevadel ja erinevatel alustel mõõdetud soetusmaksumuste ja väärtuste segunemist. Varade liike võib ka jooksvalt ümber hinnata, kui varade liigi ümberhindlust teostatakse lühikese ajavahemiku jooksul ja ümberhindlusi ajakohastatakse.39 Kui vara bilansilist (jääk)maksumust ümberhindluse tulemusel suurendatakse, kajastatakse seda suurendamist kreeditkandega otse omakapitalis ümberhindluse reservi real. Suurendamist kajastatakse aga kasumiaruandes ulatuses, mil see katab sama vara ümberhindlusest eelnevalt kasumiaruandes kajastatud väärtuse vähenemisest tulenenud kahjumeid.40 Kui vara bilansilist (jääk)maksumust ümberhindluse tulemusel vähendatakse, kajastatakse seda vähendamist kasumiaruandes. Ümberhindlusest tulenev vähendamine debiteeritakse aga otse omakapitali ümberhindluse reservi real ulatuses, mis ei ületa sama vara varasemast ümberhindlusest tulenevat reservi kreeditsaldot.
IFRS7p32 The disclosures required by IFRS 7 paras 33-42 focus on the risks that arise from financial instruments and how they have been managed. These risks typically include, but are not limited to, credit risk, liquidity risk and market risk.14. Qualitative disclosuresIFRS7p33 For each type of risk arising from financial instruments, disclose: (a) the exposures to risk and how they arise; (b) objectives, policies and processes for managing the risk and the methods used to measure the risk; and (c) any changes in (a) or (b) from the previous period.Характер и размер рисков, связанных с финансовыми инструментами 31 Предприятие должно раскрыть информацию, позволяющую пользователям финансовой отчетности оценить характер и размер связанных с финансовыми инструментами рисков, которым предприятие подвержено на конец отчетного периода. 32 Раскрытие информации, требуемое в пунктах 33–42, определяет риски, которые возникают в связи с финансовыми инструментами, а также то, как осуществляется управление рисками. Эти риски обычно включают кредитный риск, риск ликвидности и рыночный риск, но не ограничиваются ими. 32A Раскрытие качественной информации в контексте раскрытия количественной информации позволяет пользователям соединить соответствующие раскрытия и, таким образом, сформировать общее представление о характере размере рисков, возникающих в связи с финансовыми инструментами. Взаимодействие между количественным и качественным раскрытием информации способствует такому раскрытию информации, которое позволит пользователям лучше оценить риски предприятия.
