1. Zooloogia elukad!

2. Hk. kammloomad

3. Alampõhikond. Esmasuussed Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ) Hk. Lameussid Platyhelmithes Klassid: ripsussid, ainupõlvsed, imiussid, paelussid.

4. Klass ripsussid silmad, noolekujuline pea, suu on kõhu all, neel on välja sirutanud –võib vahel juhtuda

5. Klass ainupõlvsed tagakehas mitu iminappa. Lame keha. Võib olla ka ema ja isa kokku kasvanud.

6. Alampk. Esmasuussed Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)

7. Hk. Gnathostomulida (lõugsuud) sile keha, tundeharjakesed peapiirkonnas.

8. Hk. Rotifera (keriloomad)

9. Hk. Gastrotricha (ripskõhtsed) keha pinnal ripsmed ja ogad. Sabahark. Omapärane kehakuju.

10. Hk. Entoprocta (kummarlooamad) Kinnitub jalale

11. Hk. Ectoprocta (sammalloomad) Moodustab kolooniaid.

12. Hk. Brachiopoda (käsijalgsed) kinnitub jalaga pinnasesse. Sümmeetria tasapind on kahest poolest läbi.

13. Hk. Phoronida (pärgussid)

14. Hk. Echiura (kidavaglad) kärsamoodi asi on ebamäärasem kui kärssussidel ja kidakärssussidel. Pärak lõppeb tagaosas.

15. Hk. Sipuncula (konuvaglad) pärak lõppeb selja peal

16. Alampk. Esmasuussed Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ) Hk. Limused Mollusca Klassid: karbid, teod, peajalgsed

17. Klass karbid tüüpiline kehasisene jalg, mille ta välja pistab. Sümmeetriatasapind läheb kahe poole vahelt

18. Alamhk. Esmasuussed Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ) Hk. Rõngussid Annellida Klassid: hulkharjasussid, vööussid

19. Klass hulkharjasussid kehavälised lõpused, lüliline keha

20. Alamhk. Esmasuussed Ülemhk. Ecdysozoa

21. Hk. Nematoda (ümarussid) sile, lülid puuduvad, saba ja pea suht ühesugused

22. Hk. Kinorhyncha (siilussid) peal on kroonilaadne ogadekompleks.

23. Hk. Priapulida (keraskärssussid) „Penis worm“

24. Hk. Loricifera (rüüloomad)

25. Alamhk. Esmasuussed Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ) Hk. Lülijalgsed Arthropoda Alamhk. Lõugtundlased Chelicerata Klassid: hiidjalgsed, odasabalised, ämblikulaadsed --- seltsid: skorpionilised, ebaskorpionilised, koibikulised, ämblikulised, lestad.

26. Klass hiidjalgsed Sea Spider

27. Alamhk. Esmasuussed Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ) Hk. Lülijalgsed Arthropoda Alamhk. Tetraconata (vähid ja putukad) Klassid: lõpusjalgsed, mõlajalgsed, pimevähid, aerjalgsed, karpvähid, hooghännalised, insecta (välislõugsed putukad), ülemvähid

28. Klass lõpusjalgsed

29. Klass mõlajalgsed

30. Klass aerjalgsed

31. Klass karpvähid karp on ümber. Pisikesed jalad karbipoolmete vahel. Hästi väikesed. Zooplanktoni koosseisus.

32. Klass hooghännalised „springtails“

33. Alamhk. Esmasuussed Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ) Hk. Lülijalgsed Arthropoda Alamhk. Tetraconata (vähid ja putukad) Klass ülemvähid Seltsid: müsiidilised, põnguskilbilised, kakandilised, kirpvähilised, hiigelvähilised, kümnejalalised.

34. Selts müsiidilised Meenutavad krevette!

35. Selts põnguskilbilised jalad ettepoole, ümar keha, pikk saba.

36. Selts kakandilised palju laiu plaate

37. Selts kirpvähilised kaardus keha, jalad on igale poole laiali.

38. Selts hiilgevähilised

39. Selts kümnejalalised

40. Alamhk. Esmasuussed Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ) Hk. Lülijalgsed Arthropoda Alamhk. Tetraconata (vähid ja putukad) Klass insecta (välislõugsed putukad)

41. Selts harjashännalised

42. Selts ühepäevikulised larvae Tagumine tiivapaar on väiksem kui esimene. Tiivad seljapeal kokku, sabal pikad „jätked“

43. Selts röövritsikalised

44. Selts nahktiivalised sabajätked, tiivad kokku pakitud väikeste kattetiibade alla (kõrvahark)

45. Selts kevikulised

46. Selts Zoraptera (tsorapterilised)

47. Selts ripstiivalised

48. Selts nokalised kehakuju lapik, pead ja rindmikku katavad kilbid, tagakeha peamiselt paljas, kattetiibasid pole. Pea allapoole suunatud.

49. Selts võrktiivalised tiibade peal hästi tüüpiline võrgumuster. Suured tiivad. Suured silmad.

50. Selts kaamelkaelalised

51. Selts suurtiivalised

52. Selts ehmestiivalised

53. Selts koonulised