3. Elulugu
Puškin alustas õpinguid 1811. aastal Peterburi eeslinna Tsarskoje Selo
lütseumis koos hilisemate Venemaa kuulsate kirjandustegelastega Ivan
Puštšini, Wilhelm Küchelbeckeri ja Anton Delwigiga. 1820. aastal Peterburis
avaldas ning levitas ta Peterburis autoritaarse keisrivõimu vastase epigrammi,
mille eest ta saadeti administratiivkorras asumisele Lõuna-Venemaale
(Jekaterinoslav, Kišinjov ja Odessa), kus ta kirjutas romantilised poeemid
"Kaukaasia vang", "Bakhtšisara purskkaev", "Vennad röövlid". 1823. aastal
alustas ta värssromaani "Jevgeni Onegin". 1824. aastal saadeti Puškin
keisrivõimu poolt asumisele Venemaa põhjapiirkondadesse, vanematekoju
Mihhailovskojesse, kus asudes jätkas tööd romaaniga "Jevgeni Onegin" ning
kirjutas ka romaani "Boris 1830. aastal abiellus Aleksandr Puškin Natalja
Gontšarovaga. Enne pulmi külastas ta Boldino mõisa, kuhu ta oli sunnitud
jääma pikemaks ajaks piirkonnas levinud nakkushaiguste tõttu. Seda Puškini
kirjandusperioodi nimetatakse Boldino sügiseks. Puškin abiellus 1831. aasta 15.
mail ning kolis seejärel Peterburi, kus ta kogus arhiividest materjale ning
kirjutas nende alusel ajaloolised teosed "Dubrovski", "Kapteni tütar" ja
"Pugatšjovi lugu".
4. Duell ja surm
Duelli käigus esimesena püstolist tule avanud d'Anthes haavas
surmavalt Puškinit, kes haavatuna tegi vastulasu, millega haavas
d'Anthesi rindkere piirkonda. d'Anthesi pääsemise kohta on kasutusel
versioon, mille kohaselt ta kandis "alatult" vormiriietuse all teras
kürassi, millelt rikošetiga põrganud kuul ainult riivas ta paremat kätt
ning tekitas rindkerepõrutuse. d'Anthesi enda seletuse kohaselt põrkas
aga Puškini lastud kuul tema mundrinööbist, mis päästis sellega ta elu.
7. Perekond
Aleksandr Puškin oli abielus 1831. aastast Natalja Nikolajevna
Puškinaga (sündinud Gontšarova), kellega neil olid lapsed:
Maria Puškina, (abielus Hartung) (1832 – 7. märts 1919),
Aleksandr Puškin, (6. juuli 1833– 19. juuli 1914),
Grigori Puškin, (14. mai 1835 – 5. juuli 1905),
Natalja Puškina, (1. abielus Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku
Kantselei III osakonna (Venemaa keisririigi poliitilise politsei) juhataja
Leonti Dubelti poja Mihhailiga (1822–1900); 2. abielu krahv
Merenbergiga) (23. mai 1836 – 10. märts 1913).
8. Välislingid
Malle Salupere: Eestimaa oli täis Pushkini sugulasi,
Postimees 8. september 1999
Poola, Kreeka ja Panama saavad Puškini monumendi
Postimees, 11. jaanuar 2009
Gustav Suits, Posthuumne Puškin, Looming 1937, nr.
2
Jüri Šumakov, Tartu – Mihhailovskoje, Looming
1939, nr. 3
Aleksander Puškin, Valik luulet, 1936
9. Minu lemmik luuletus
Mulle meeldivad kõik Puškini teosed, kuid minu
kõige lemmik luuletus on ´´Mäletan imiline hetk´´.
