Gentrifikatsiooni uurimine Eestis, lõputöö kaitsmise ettekanne

1. Gentrifikatsiooni uurimine Eestis
Allan Aksiim

2. Eesmärk
• Selgitada kuidas ja mis tasemel on
gentrifikatsiooni Eestis uuritud

3. Ülevaade
• Teoreetilised alused
– Linna ruumiline areng
– Gentrifikatsiooni ajalugu
– Teoreetilised lähenemised
– Arutelud gentrifikatsiooni mõiste ja olemuse üle
• Gentrifikatsiooni uurimine Eestis
– Gentrifikatsioonialased uurimused
– Uurimustes kasutatud metoodika
• Arutelu
• Kokkuvõte

4. Linnastumise faasid
Lihtsustatult öeldes võib gentrifikatsiooni pidada taaslinnastumise erivormiks.
(Buzar jt, 2007, lk 673)

5. Definitsioon
1. Kapitali reinvesteering
2. Piirkonna sotsiaalne uuendamine sissetulevate
kõrge sissetulekuga elanikerühmade poolt
3. Maastiku muutus
4. Otsene või kaudne madala sissetulekuga
elanikerühmade väljatõrjumine
Davidson ja Lees (2005, lk 1170)

7. Gentrifikatsiooni ajalugu
• 1950ndatel algas süsteemselt
• 1964 – Ruth Glass võttis kasutusele termini
“gentrification”
• Gentrifikatsiooni “lained”
– Esimene laine – kuni 1973 a
majandussurutiseni, algatatud pioneeride poolt
– Teine laine – 1970ndate lõpupool kuni 1990ndate
alguseni, algatatud uue keskklassi poolt

8. Gentrifikatsiooni ajalugu (2)
– Kolmas laine – 1990ndad, algatatud kõrgklassi
poolt
– Neljas laine – alates 2001, riiklike protsesside ja
meetmete (nt HOPE VI USAs) tagajärjel

9. Teoreetilised lähenemised
• Põhilähenemisi 2:
– Majanduslik külg/tootmine
• Võtmesõnad kapital, tootmine, struktuur ja
institutsioonid
• Rendilõhe (Smith 1979)
– Kultuuriline külg/tarbimine/elustiil
• Võtmesõnad nõudlus, kultuur, tarbimine, individualism
• Peale nende veel uuritud
soost, seksuaalsusest, rassist, rahvusest ning
teistest teguritest tulenevaid lähenemisi

10. Gentrifikatsioon Eestis:
Tallinn, Tartu ja Lahemaa
rahvuspark

11. Gentrifikatsioon Tallinnas: Kalamaja ja Kadriorg

12. Gentrifikatsioon Tartus: Kesklinn ja Supilinn

13. Gentrifikatsioonialased uurimused
• Feldman – Kadriorg (2000)
– Esimene, kes tegeles vaesuse jaotuse ja eluaseme
rolliga sotsiaalses kihistumises
– Metoodika: 41 intervjuud (linnaametnikud jt)
• Männik – Supilinn (2003 ja 2008)
– Magistritöö “täidab lünga Eesti teadusmaastikul
gentrifikatsiooni süvaanalüüsi vallas”
– Metoodika: 54 struktureeritud intervjuud,
klastervalim ühe tänava inimestest

14. Gentrifikatsioonialased uurimused (2)
• Kurist – Kalamaja (2004)
– Referatiivne bakalaureusetöö, ülevaade
teooriatest ja gentrifikatsiooni uurimise
võimalikkusest Kalamajas
• Vollmer – Lahemaa (2007)
– Esimene maa-gentrifikatsiooni alane
uurimus, paljud sümptomid protsessist on olemas
– Metoodika: Ankeetküsitlused, kontent- ja
diskursusanalüüs (81 artiklit)

15. Gentrifikatsioonialased uurimused (3)
• Kadarik – Tartu kesklinna ala (2009)
– Eeldas, et renoveerimine ja elamuehitus toimuvad
Tartus olenemata linnaosast. Lahkmejooneks
hoopis 1961. a
– Metoodika: Tartu ja tartlased küsitlusuuringud
(1998 ja 2008)
• Kiisa – Tallinn: Kadriorg ja Kalamaja (2009)
– Esimene, kes uuris
majanduslikust/tootmiskesksest küljest
– Metoodika: Ekspertintervjuud

16. Gentrifikatsioonialased uurimused (4)
• Hiob jt – Supilinn (2012)
– Ülevaade Supilinna ajaloost ja arengust
– Metoodika: referatiivne
• Nutt – Supilinn (2012)
– Suuresti Hiob jt dubleeriv
– Metoodika: Süvaintervjuud ja struktureeritud
küsitlused (“Osalusplaneerimine Supilinna
teemaplaneeringu koostamisel“ raames, 2011)

17. Kokkuvõte
• Gentrifikatsiooni uuritud vähe
• Keskendutud üksikute uurijate “lemmikpiirkondadele”
• Tähelepanuta on jäetud sarnased protsessid teistes
piirkondades ja linnades (nt Uus-Maailm, Kopli, Karlova
jpt)
• Enim lähenetud kultuuriliselt
• Gentrifikatsioon tuvastatud:
– Tallinn (Kadriorg, Kalamaja)
– Tartu (Supilinn, Kesklinna ala)
– Lahemaa
• Kõige rohkem uuritud Supilinna

18. • Tänan kuulamast!