1. Ruum ja Koht
ALLAN AKSIIM, ALAN ALLIKSOO

2. Sissejuhatus
Ruum Koht
 Globaalne Lokaalne
 Kontrollitud
Tunnetatud
Varem vaadati ruumi koos
 Praeguseks on ruumi ja
koha tähendus hägustunud
 Ühte polnud teiseta

3. Teooriad
Ruum
-Objektiivsed teooriad
 Ruumianalüüs
 Marksistlik majanduspoliitika
Koht
Subjektiivsed teooriad
 Fenomenoloogia
 Postmodernism
Ruumi ja kohta vaadatakse seetõttu üha enam kui
erinevate ruumiliste teooriate väljendusi
On tekkinud vajadus need terminid uuesti ühendada
– kumbki ei oma väärtust üksinda

4. Koha ja ruumi defineerimine
Ruum viitab sellele, kus miski asub, samas kui koht
viitab sellele, mis seda ruumi kasutab
Vahepeal eraldatakse füüsiline koht fenoloogilisest
ruumist, kus koht asetseb
Seega kohast saab elatud ruum

5. Ajalugu
Ruum
 Olevikumaailm
 Tulevikumaailm
 Edasiminev
Koht
 Minevikumaailm
 Tagasiminev (tagurlik)

6. Ajalugu (2)
 Arutlused ruumist koha asemel on moodne mure
 Koht allutati ruumile (ja ajale) juba 17. sajandil ja 20.
sajandil võeti see ainult uuesti kasutusele
 Kaasaegne arusaam ruumist ja kohast sõltub reformitud 17.
sajandi arusaamast (eriti Newtoni ja Leibnizi omast)
 Newtoni ruum
 Ruum on absoluutne; iseseisev sellest, mis on ruumi sees
 Aktiivne iseenesest
 Ruum ja koht igaveses vastandumises
 Leibnizi ruum
 Relatiivne; teda saab luua vaid ruumi sees olevate seoste abil
 Sündmused jätavad mulje, et ruum on aktiivne
 Teineteisele mõjuvate sees toimuvate sündmuste otsene tagajärg
 Mõlemal juhul on ruum ja koht teineteisest sõltuvad

7. Ajalugu (3)
Einsteini aeg-ruum
 Ruum ja selle sees olevad asjad on vastastikku sõltuvad
 Sotsiaalteadustes pole see mõtlemine levinud

8. Ruum koha üle
60ndatel
 Koht aegunud suund geograafias
 Ruum uus suund
Kohta nähti kui …
 Minevikuga seotut ja negatiivselt
Ruumi nähti kui …
 Tulevikuga seotut ja positiivselt
Koht eksisteerib vaid kui sõlm ruumilisel pinnal
 klassifikatsioon läbi seoste teiste kohtadega

9. Ruum koha üle (2)
70ndatel
 Majanduslikest tingimustest sõltub, mis tingimustes ruumi
toodetakse
Marksism (kriitiline teooria)
3 tsooni (Wallerstein)
 Tuum (eliit)
 Semiperifeeria
 Perifeeria (ressursid)

10. Ruum koha üle (3)
Koht pole alati ruumisuhetes kaduma läinud
 Mitte alati ühildumine, vaid selge väljajätt
Koht
 Kunagine väärtus asukoha ja toimumise kohana
 Kapitalismi tõus on ta varjutanud
 Vajadus koha järele on kadunud

11. Koht ruumi üle
Koht
 Inimkogemused
Ruum
 Kõrvale jäetud, liialt abstraktne uurimiseks
Koht on ruumiga samastatud, sinna sulandunud,
kuid koht on siiski tähtis (Casey)
Eristada vaja nii ruumi (space), kohta (place) kui
ka paika (site)

12. Ruumi ja kohta kokku viies
Koht kui asukoht või paik ruumis, kus asub objekt
või toimub tegevus, mis on teiste kohtadega suhtes
(interaktsioonid ja liikumised kohtade vahel)
 Linn, muu asula
Koht kui igapäevaste tegevuste toimumise lava
 Koht kui tööpaigad, kodud, kaubanduskeskused
Tunnetus kohast, asukoha tunnetus
 Unikaalne kogukond, maastik, moraalne kord

13. Ruumi ja kohta kokku viies (2)
Lähenemisviisid:
4 teineteist välistavat teooriat
 Humanistlik
 Inimkogemus
 Marksistlik
 Ruumi sotsiaalne tootmine (Lefebre)
 Abstraktne ruum on koloniseerinud igapäevaelu
 Feministlik
 Suured narratiivid suruvad alla mitmekesisust, arvukust
 Kontseptuaalne – performatiivne
 Näilisuse ja päriselu erinevused

14. Kokkuvõte
Ruum ja koht
Radikaalselt eraldatud läbi:
 Ruumi ja koha samastamisega
 Ühe või teise välistamisega
Newtoni ja Leibnizi ruumilised käsitlused selles
suuresti süüdi
Ruumi ja koha eristamine alusetu
Ei ruum ega koht saa olla väärtuslik teiseta
4 toodud teooriat annavad lootust, et vanadest
käsitlustest loobutakse minnakse edasi

15. Täname kuulamast!