2. Rebane on väikese koera suurune, oranži värvi ja pika
koheva sabaga.
Toitub peamiselt närilistest.
Elab urus, millel on mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt
kutsikate kasvatamiseks.
Rebasel on väga hea kuulmine, haistmine ja nägemine.
3. Hundil on hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused
kollakad silmad ja kohev saba, mis pole rõngas.
Hundil on terav haistmine, kuulmine ja nägemine.
Elab veekogu äärses koopas.
Toitub sõralistest, pisematest loomadest, putukatest
ja linnumunadest.
4. Suurim Eestis elav kiskja
Tugev jõuline kehaehitus, väike sabajupp,
väikesed silmad ja ümarad kõrvad.
Nägemine on halb, kuulmine keskmine,
haistmine väga hea.
Sööb nii loomi putukaid kui ka marju
5. Sööb rohttaimi, puude ja põõsaste oksi, koori ja
võrseid.
Jänesed on pruunikashallid. Talvel muutuvad
jänesed heledamaks.
Kuuleb ja tunneb lõhna hästi
6. Kõrged jalad
(esikäpad on
tagumistest
suuremad),
karvased päkad,
lühike saba
Kuulmine on ülihea
tänu karvatuttidele
kõrva otstes.
Sööb jäneseid,
sõralisi, närilisi,
linde ja teisi
kiskjaid.
7. Selga katavad okkad, kõhtu ja nägu karvad. Lühikeste kõrvade ja
sabaga.
Tugev nahalihastik võimaldab kerra tõmbuda ja niiviisi end
vaenlaste eest kaitsta.
Segatoiduline. Sööb putukaid ja nende vastseid, vihmausse,
selgrootuid, konni, hiiri, linnumune ja –poegi.
8. Eesti suurim metsloom. Võib kasvada üle 2 meetri
kõrguseks.
Emane põder on põdralehm, isane põdrapull.
Põdrapullil on uhked sarved, mida kasutab lahingutes
teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole.
