Recommended
More Related Content
Viewers also liked
Viewers also liked (20)
Similar to Tootlikkus, tööhõive ja kutseharidus
Similar to Tootlikkus, tööhõive ja kutseharidus (8)
Tootlikkus, tööhõive ja kutseharidus
- 1. Tootlikkus, tööhõive ja kutseharidus Kalle Toom Kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond
- 2. Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009―2013 1. eesmärk Kutseharidussüsteem on paindlik, kättesaadav ja õppijate vajadustele vastav 2. eesmärk Õpe on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline 3. eesmärk Kutseharidussüsteem on sidus ühiskonna, majanduse ja tööturuga 4. eesmärk Kutseharidussüsteemi korraldus on otstarbekas, efektiivne ja jätkusuutlik 2 27-11-2012
- 3. Pilt on oluliselt laiem Lissaboni strateegia kui Euroopa majanduskasvu kava aastani 2010 Kopenhaageni deklaratsioon kui kutse- ja täiskasvanuhariduse sihtide seadmine (2002) Strateegia ‘Euroopa 2020’ Konkurentsivõime kava ‘Eesti 2020’ 3 27-11-2012
- 4. Seega on Eestil edasise kasvu väljavaadete kontekstis kaks peamist ja keskset eesmärki: saavutada tootlikkuse kiire kasv nii suurema kapitalimahukuse kui kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste kaudu taastada majanduskriisi eelne kõrge tööhõive tase Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ 4 27-11-2012
- 5. Tööealise elanikkonna muutus Tööealine Vähenemine Tööealise elanikkond võrreldes elanikkonna (15-64) 2010. a vähenemine 2010 908’000 2020 843’000 - 65’000 -7% 2030 801’000 - 107’000 - 12 % 16-18 aastaste arv: 2010 – ca 44’000 2016 – ca 28’000 (vähenemine: - 36 %) 5 27-11-2012
- 6. Prognoositav 16-18 a elanike arv 6 27-11-2012
- 7. 7 27-11-2012
- 8. Euroopa 2020 eesmärgid, mille täitmisele aitab kaasa kutse- ja täiskasvanuharidus Eesmärk 2010 2020 20-64aa töötavate elanike osakaal 69% 75% Koolist väljalangemise vähendamine 15% < 10% 30-34aa III taseme haridusega isikute 31% 40% osakaal Vaesuses ja sotsiaalselt tõrjutud või 25% selle ohus elanike arvu vähendamine võrra Täiskasvanute osalemine elukestvas 9,6%2 15% õppes1 1 Dokumendist „Education and Training 2020“ 2 EL25 8 27-11-2012
- 9. Eesti 2020 eesmärgid, mille täitmisele aitab kaasa kutse- ja täiskasvanuharidus 2010 2015 2020 Tootlikkuse tõstmine hõivatu kohta 65% 73% 80% võrreldes EL keskmisega Madala haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte (18-24) 11,7% 11,0% 9,5% osakaalu vähendamine 30-34a III taseme haridusega isikute 39,7% 40% 40% osakaalu suurendamine Suhtelise vaesuse määra vähendamine 17,5% 16,5% 15% Täiskasvanute (25-64) elukestvas 10,9% 15% 20% õppes osalemise suurendamine Kutse- ja erialase hariduseta täis- kasvanute (25-64) osakaalu 32% 32% 30% vähend. Noorte (15-24) töötuse vähendamine 32,9% 15% 10% 9 27-11-2012
- 10. Eesti 2020: vähendada põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte (18-24) osakaalu Tase 2010 Eesmärk 2015 Eesmärk 2020 11,7% 11,0% 9,5% Õpingute katkestamine kutse(kesk)hariduses 2008 2009 2010 2011 2016 2020 2’778 2’920 3’090 3’224 16,6% 14,7% 15,5% 17,9% 14% 10% 5 432 5 565 5 883 6 136 19,1% 17,9% 18,1% 19,5% 14% 10% 10 27-11-2012
- 11. Õpingute katkestamine 2010/11 11 27-11-2012
- 12. Eesti 2020: vähendada kutse- ja erialase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu Tase 2010 Eesmärk 2015 Eesmärk 2020 32% 32% 30% 35% (25-34aa) − ca 5% põhikooli lõpetajatest ja − ca 30% gümnaasiumi lõpetajatest ei jätka õpinguid (samal aastal, Eestis) − 15-20% kutseõppuritest ja tudengitest katkestab õpingud 12 27-11-2012
- 13. Suurendada täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määra Tase 2010 Eesmärk 2015 Eesmärk 2020 10,9% 15% 20% 2008 2009 2010 2011 9,8% 10,6% 10,9% 12,0% 13 27-11-2012
- 14. Täiskasvanukoolitus KÕA-tes 14 27-11-2012
- 15. Noorte (15-24) töötuse määra vähendamine Tase 2010 Eesmärk 2015 Eesmärk 2020 32,9% 15% 10% 2011: 22,3% 2011. a lõpetajatest 6 kuud peale lõpetamist: -57,2% töötas (38,5% erialasel tööl) -14,2% õppis edasi -4,8% töötas ja õppis edasi -5,6% sõjaväes või lapsega kodus -8,6% olid tööta -9,5% andmed puuduvad 15 27-11-2012
- 16. Mida pidada silmas tulevikuks valmistumisel? Oskused ja teadmised on järjest tähtsamad – maailm muutub keerulisemaks Rahvusvahelistumine – töö võib viia võõrsile ja tuua võõrad siia Tehnoloogia aegub järjest kiiremini – täna õpitu võib tööle asudes olla eilne päev Mida sellest järeldada? 16 27-11-2012
- 17. Prioriteetsus Seni Edaspidi 1. Teadmised 1. Väärtused 2. Oskused 2. Oskused 3. Väärtused 3. Teadmised Kõige olulisem teadmine on, kust ja kelle käest saab teada Kõige olulisem oskus on infot otsida ja töödelda (analüüsida) Kõige olulisem üldse on oskus õigel ja valel, olulisel ja ebaolulisel vahet teha 17 27-11-2012
- 18. Tänan! 18
Editor's Notes
- Seosed praktikaga: õppijate vajadustele vastav – praktika on õppija jaoks vajalik ntx töökoha leidmise hõlbustamiseks õpe on kvaliteetne – reaalne töökogemus annab õpitule tähenduse, tähendusrikkus on kvaliteetse õppe märksõna sidusus tööturuga – õppeajal praktikat läbimata võib alati küsida, mida kooli lõpetav noor siis tegelikult tööelust teab otstarbekus – paljusid kompetentse (oskusi, teadmisi ja hoiakuid) ei saagi kujundada koolikeskkonnas või ei ole sellega piirdumine otstarbekas (eritehnoloogiatest kuni koostööoskuse ja vastutustundeni) Kokkuvõtvalt – kutsekool ilma sisuka ja kvaliteetse praktikata pole midagi muud kui laiendatud tööõpetuse tundide mahuga üldhariduskool Siinkohal võikski lõpetada, oluline sõnum on edastatud. Aga võiks asja vaadata ka laiemalt, ehk kuidas saab kutseharidus majanduse ja ühiskonna edule kaasa aidata ning kuidas majanduses ja ühiskonnas toimuv mõjutab kutseharidust.
- Keskendukski sellele, milliseid (kutse)haridust puudutavaid sihte seatakse nii Euroopa kui Eesti majanduse konkurentsivõime kavas
- Suurem kapitalimahukus – rohkem tööd sisaldav toode Kõrgem lisandväärtus – suurema tuluga toode Kõrgem tööhõive – suurem kogutoodang, suurem rahvuslik rikkus, vähem ülalpeetavaid Kokkuvõttes – kõrgem elatustase
- Statistikaameti kvartalikiri III 2012 Siit on siis näha, kui palju on tööjõudu tulenevalt vanusest tööturult lahkumas ja kui palju on peale tulemas uut tööjõudu
- Esmane kutseharidus aitab kaasa nii noorte kui täiskasvanute tööhõive suurendamisele ja töötuse vähendamisele, seega ka vaesuse vähendamisele. Kutse kesk hariduse omandamine annab õiguse ja valmisoleku jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. Täiskasvanute elukestvas õppes osalemine on küll eraldi eesmärk, kuid toetab täiendavalt nii tööhõive suurendamise kui vaesusriskiga elanike hulga vähendamise eesmärki. Osalemine tööalastel koolitustel (sh kursused kvalifikatsiooni tõstmiseks) ja tasemeõppes tõstab inimeste konkurentsivõimet tööturul.
- Kutse- ja erialane haridus ning täiendusõpe suurendavad nii noorte kui täiskasvanute valmisolekut ja võimalusi töötamiseks, seega vähendavad ka võimalust langeda vaesusse. Tööealise elanikkonna (nii noorte kui täiskasvanute) kvalifikatsiooni tõus aitab kaasa tootlikkuse kasvule hõivatu kohta. NB! Kutsekooli värskelt lõpetanute tööpuudus on suurtes piires kaks korda madalam kui noorte tööpuudus keskmiselt (esialgu). hariduses ja koolituses rohkem veedetud aastad tähendavad väiksemat töötuse tõenäosust
- Põhiline Euroopa ja Eesti 2020 strateegiates haridusele seatud eesmärk. Kutsehariduses ei ole tänane seis selle näitaja osas hea, tuleb välja töötada ja rakendada õpingute katkestamist vähendavad poliitikauuendused. 2016. ja 2020. aastaks seatud eesmärgid on tegelikult väga ambitsioonikad. Milline on õpingute katkestamise juures seosed praktikaga? Tööle asumine on üks olulisematest õpingute katkestamise põhjustest. On see siis majanduslikel põhjustel või arvab õppija peale esimest praktikat, et ta on juba piisavalt hea, palka ju makstakse, või arvab tööandja, et poiss oskab tööd teha ju küll, mis sest koolist (ja keskharidus ei tule meeldegi). Aga esimene praktika, reaalne töökogemus, õpitu tähendusrikas rakendamine, lööb tihtipeale ka noorel inimesel pea selgeks, ta tuleb kooli tagasi ja tahab õppida.
- Mõnel koolil on lihtsalt konkurentsivõime kavas katkestamise osas seatud eesmärgini väga pikk tee
- Kutse- ja erialase hariduseta täiskasvanute kõrge osakaal tööjõus on Eestil suur probleem (tegelikult on sama olukord paljudes Euroopa riikides; Saksa ettevõtjate olukorra muutus). Korraliku ettevalmistuseta inimeste töö tootlikkus on madalam, samuti on nende töötuks jäämise tõenäosus suurem kui kutsekooli ja kõrgkooli lõpetajatel. Väga oluline on teadvustada, et järjest suurem osa põhikooli ja gümnaasiumilõpetajatest ei jätka õpinguid, seega astuvad nad tööturule ettevalmistuseta. Olukorrale ei aita kaasa ka kõrge õpingute katkestamise määr nii kutse- kui kõrgkoolides. 2020. aastaks seatud eesmärk on tegelikult väga tagasihoidlik!
- Liiasuse idee: kõrgema haridustasemega inimesed õpivad üle vajaduste madalama haridustasemega inimesed õpivad alla oma vajaduste
- Üks järeldus võiks olla, et ei maksa loota, et koolis õpetatakse kõik selgeks ja ettevõttesse saabub valmis spetsialist. Paratamatult peab tööandja järjest rohkem väljaõppest enda peale võtma. Hea uudis on see, et koolis õiged alusoskused ja –teadmised ning hoiakud omandanud inimene kohaneb ja õpib kiiresti
- Muidugi on muutused maailmas tervikuna hoopis suuremad, kui on olnud muutused hariduses. Mulle jäi New Yorgi tippkohtumisel enim meelde Singapuri haridusinstituudi direktori ettekanne, milles väga arusaadavalt põhjendati, miks moodsas ühiskonnas on hariduse eesmärkideks eelkõige väärtuste, seejärel oskuste ja alles kolmandana teadmiste arendamine. Teadmisi on meie keskkonnas tohutult. Õpetaja ei tea üht protsentigi sellest, mis on igale koolilapsele kättesaadav. Nii et laps ei vaja mitte niivõrd teadmisi, kuldmune õpetaja suust, vaid eelkõige oskust hea ja halva, õige ja väära vahel vahet teha ning seejärel tehnilisi oskusi, kuidas selles virvarris orienteeruda. Eelkõige siiski väärtusi, mis aitavad tal keerulistes olukordades ellu jääda. Teadmised muutuvad kiiresti, väärtused ja oskused oluliselt aeglasemalt. Investeering väärtustesse ja oskustesse on meie raskesti ennustatavas maailmas keskse tähendusega. Teadmised kipuvad tulema ja minema, aga väärtused ja oskused aitavad ellu jääda. See on oluline muutus võrreldes meile aastakümneid harjumuspärasega, et haridus on hierarhias teadmiste, oskuste, vilumuste ja lõpuks väärtuste süsteem. Dünaamilisema ida hariduse esindajad tulevad ja ütlevad nüüd, et väärtused, selgroog, eetika esikohal, oskused teisel ja teadmised kolmandal.
- Mis toimub? => Mida õpetatakse? Eliyahu Goldratt.